- tootje nime (Lego) ja veebisaiti (lego.dk)
- toote seeriat (Duplo) ja nime (Funny Crocodile)
- tootekoodi (3511),
siis leian ma selle mänguasja Lego veebilehelt üles ka?
Aga oh ei.
Kui kellelgi on selline roheline lõuakas pea üle, siis võiks mulle maha müüa.
ehk AS Hansapank - SwedBank. Sain minagi kaks sellist kirja. Saadetud kaur@obs.ee aadressile. A gmail pani mõlemad ise spam'i hulka, nii et nägin neid alles ekstra otsides.
@ et.wikipedia.org
@ en.wikipedia.org
@ opera.ee
Katiga. Kõhuvalust hoolimata täitsa nauditav.
Ainult see peategelanna! Kui Hermann kõõritab "graatsilisest haldjast" ja "linnupojakesest", aga lavalt vaatab vastu paks ja kole mutt... no ei ole usutav. Hea artist suudab end oma füüsisest üle laulda, aga N.K. ei saand sellega hakkama mitte. See-eest oli eelviimane stseeen, kus Hermann põgeneb naiste käte vahelt mängusaali, väga usutav, ma ise oleks ka nii teinud :)
Tõesti, varasemad sutsakad sisehallis - paar km korraga - on olnud pigem lõbusad vahepalad ronimisele. Nüüd aga - ilus kevadine ilm, päike, ehk olen tõbedest ka paranend. Nööpisin end korralikult kinni (1 kiht rohkem kui talvisel xdreamil, kus stardis -18) ja läksin v-ä-g-a-e-t-t-e-v-a-a-t-l-i-k-u-l-t sörkima.
8.4 km
52:45
6:20 / km
avg HR 162 bpm
Et siis:
* Sellise tempo juures on mul kogu aeg üks jalg maas. Sisuliselt kiirkõnnin, mitte ei jookse.
* Tempot hoida on raske. Keha ütleb "kuule kui nüüd ainult NATUKENE rohkem pingutada, saaks palju kiiremini kohale!". Aga ma ei tahtnud pingutada, ikkagi esimene kord.
* Järgmine kord panen kellale pulsi-piiksu peale.
* Ja jooksen pikemalt.
* Lõpupoole hakkas miski asi puusade/tagumiku kandis valutama. Liiges või lihas, ei teagi.
* Lõpetades olid jalad tegelt väsind.
* Ja tuju otsatult hea!
Homme jälle, või umbes nii.
"Söö midagi," ütles mu kaal.
"Nii ikka ei saa."
Kuna kaalu tuleb jälgida, siis jälgisin.
Võtsin NOP-i munapudru ja peekonipiruka.
Ökokohvikus tänane eri on aga nirisev tualett.
Laskutakse fikseeritud laskumisköiel laskumisvahendiga või dülfriga ja ülemise julgestusega.
Laskutakse fikseeritud laskumisköiel ( laskumisvahendiga või dülfriga ) ja ülemise julgestusega.
Laskutakse fikseeritud laskumisköiel laskumisvahendiga või ( dülfriga ja ülemise julgestusega. )
Vt ka Viljar.
39 palavik.
Kurguvalu.
Süüa ei saa ega taha, elan taimeteest ja paratsetamoolist.
Ainevahetus on enam-vähem lakanud.
Leban voodis, pooleldi unes, pooleldi ärkvel.
Aeg venib nagu tatt.
See on selle talve jooksul juba kolmas haigusekord.
Korra sain kõhuviiruse külge - viimasena meie perest.
Korra sain palja kurgualgusega jooksmisest.
Seekord tuli külmetus kas Iidaga kelgutades või teda liiga kevadises riietuses lasteaeda viies.
Aga kui varasemad haigused läksid kiiresti üles, siis nüüd on palavik kõrgem ja ei taha mitte ära minna.
Nädal hiljem:
Palavik kestis tegelt vaid 1.5 ööpäeva, aga see tundus sigapikana;
Pärastine toibumine oli veel aeglasem;
Ja siis tabas mind nõme kõhutõbi, mis tõi samuti palaviku ja ei lasknud magada.
Vastik värk.
Minu kevadet ei kuuluta mitte päike, laululinnud ega sulailm, vaid M.P. üleskutse sellele üritusele. Umbjoobes teismelised? Aasta roppuste norm ühe ööga täis ja üle? Laga ja taara ja vurlede hordid kohalike õuemaal? Jah palun!
Õues higistamise või mägedes külmetamise asemel on palju lõbusam lihtsalt asju kokku osta (vt "retail therapy"). Seega tulid meile täna elama paar Grivel Air Tech NC kasse.
Kassid on ilusad, mustade hammaste ja kollase rihmaga, näevad väga profid välja. Kas me nendega kusagil käima hakkame - eks näis. Ja kas nendega hea on - seda ei tea ammugi. Internetis on kahetisi arvamusi:
- Mägimatka-foorumites kiidetakse.
- Ronimis-foorumites soovitatakse hoiduda, kuna teine paar esihambaid ei ole piisavalt "aggressive" ehk siis ei pruugi vertikaalse jää / kivi peal tuge anda. Nii et drytoolingu ja jääkose ronimiseks hästi ei sobi.
Ma usun, et need tehnilised nüansid on meil (kassid on Katiga kahe peale) tegelt suva; peamine, et nad kappi roostetama ei jääks.
Nädal hiljem:
Kassid on nüüd ära proovitud nii Rannamõisa pangal kui Nõmme seikluspargi jäätornil, töötavad imehästi.
1, P: jääd ronimas Rannamõisas. Vähe füüsilist ronimist, palju köitega pusimist. Jumariga ronisin ja väga ebamugav oli, tuleb seda rohkem harjutada. Ja järgmine kord ei jäta oma slinge autosse!
2, E: Lasnamäel niisama siputamas. Jooksin 5 km ja käisin korraks seina peal (et näpud päris rooste ei läheks). Sain saalis olla täpselt tunni. Nadi, aga parem kui mitte midagi; seegi oli puhas töövõit - kupatasin Alo kell 8:30 voodisse ja jätsin Iida Katile uinutada.
5 km kohta ütleb mu tark kell: 24:18, 373 kcal, 15% fat, HR max 196, HR avg 177. Ma nüüd ei tea, kas see 196 on õige või ei, aga 177 on küll, sest pulss oli kogu aja üle 180. Ja see oli tempo 5 min / km, eks... mis ei ole mingi suurem asi. Brr. Tuleb raamat või treener ette võtta ja tõsiselt mõelda, mismoodi neid numbreid vähemaks saada.
(Treeneri võtmisest niipalju, et ma kirjutasin tollele M.U.-le ja siis ta kirjutas vastu ja siis ma kirjutasin veel ja rohkem pole ma tast kuulnud; küsin homme Kerli käest, et mis värk.)
3, T: Lasnamäel. Tuleb need segatrennid ära jätta ja minna konkreetset asja tegema: kas ronima või jooksma. Eile käisin ja passisin tund aega seina all (sabad!) ja siis natuke jooksin, rohkem igavusest kui trenni mõttes.
Jooksin 12 min ja ei saanud 3 km täis, pool ringi (u 120m) jäi puudu. Keskmine pulss tuli selle peale 187... See ei olnud enam mõnus!
Proovisin enne veel 150 bpm peal liikuda. 150 tähendab, et ma kõnnin, jalgu maast lahti ei saa, kiirus kusagil 7.5 min / km. Võta või jäta, aga tulebki kepikõndi minna.
4, K: Lasnamäel ronimas. Lõpuks ometi üks päris ronimistrenn kah.
6, R: Nõmmel jääseinal, Valdo mahitusel. Ma tahtsingi selle Nõmme torni ära proovida, nii et V pakkumine tuli imeheal ajal. Jää oli just selline, nagu arvasin: kaldus osast võis lihtsalt üles kõndida, vertikaalne oli veidi tülikam. Ja uued kassid töötasid hästi.
8, P: Rannamõisas, aga ronida eriti ei saanud, sest köisi oli vaid paar ja rahvast väga palju. "Trenn" on selle kohta selgelt liialdus.
(kaks nädalat tõbesid ja põdemist)
22, P: 8.4 km sörki Pirital, 52 min, 6:20 / km, keskmine pulss 162 bpm.
23, E: 8.4 km jooksu Pirital, 45 min, 5.25 / km.
25, K: ronimas Lasnamäel. Hea rahulik trenn, ronimine segi võimlemisega. Sain vasakust punasest rajast altjulgestusega üles; oli suht kerge.
26, N: ronimas Lasnamäel. Üksi. Võtsin õhtul lihtsalt poolteist tundi ja vaheldumisi ronisin-võimlesin. Suht efektiivne trenn: koos teistega seinal läheb suurem osa aega julgestamisele ja "sotsialiseerumisele".
28, L: 8.4 km sörki Pirital, 57 min, 6:50 / km, keskmine pulss 151. Allatuult joostes oli pulss ~147, vastutuult ~155. Üllatavalt suur vahe, kusjuures kiirus oli vastutuult väiksem. Järgmine eesmärk on sama maa peale terve tund ära kulutada :)
(Proovisin Iidaga ujumas ka käia, aga see üritus läks vett vedama, sain ujuda vaid 200m.)
29, P: ronimas Lasnamäel. Iidaga. Rohkem auru läks küll Iidaga müramisele, kuid sai veidi ronida ja võimelda ka; jalad annavad igatahes tunda.
Labels:
sport
Kati kutsus kokku mõned sõbrad, pakkus veini ja keetis-küpsetas süüa juurde.
Veinid, vasakult alates:
Prosecco Spumante Contessa Giulia (mullideta vahuvein)
Italo Cescon Pinot Grigio Friuli Grave 2007 (kõige ilusam pudel)
Michele Chiarlo Rovereto Gavi del Comune di Gavi 2007 (mi-KEE-le)
Ricasoli Rocca Guicciarda Chianti Classico Riserva 2005
La Torre Brunello di Montalcino 2000
Donnafugata Tancredi 2005
Fontanafredda Serralunga d'Alba Barolo 2003 (nagu puukoort järaks)
Masi Costasera Amarone della Valpolicella Classico 2005 (kange)
Donnafugata Ben Rye Passito di Pantelleria 2005 (tegelt aprikoosiliköör viinamarjadest)
Kojju sigines "Hea suusaõpik". Soome proffide kirjutet.
Natuke hõredavõitu. Ja ega paberi järgi suusatamist ikka ei õpi mitte. Proovisin nii uisu- kui klassikatehnika kirjeldusi oma suusatamisega kokku sobitada, no ei oska. Samas üldistest trennisoovitustest on ehk kasu...
Tuleb veel kord mõttega läbi lugeda, siis ehk hakkab miskit külge. Aga suusatama (selle) ramatu järgi selgeks ei saa. Ikka lume peale tuleb õppima minna.
Labels:
raamat
Aeg-ajalt juhtud ikka inimestelt küsima, miks nad üht või teist asja teevad. Miks pildistad? Miks spordid? Miks kokkad ja küpsetad?
Haruki Murakami autobiograafiline mõtisklus "What I Talk About When I Talk About Running" annab ühe võimaliku vastuse. Hirmus hea raamat, soovitan.
Ingale suur aitäh!
Labels:
raamat
Proovisin eile veinipudeleid pildistada ja sain aru, et see on lootusetult raske töö. Vaja oli siis korraga mitmest pudelist pilt teha - osad valge, osad punase veiniga. Nõudmised polnud kõrged, aga ikkagi:
- Pudelid PEEGELDAVAD. Ja kui üks pudel peegeldab vaid valgusallikaid, siis mitu pudelit peegeldavad ka üksteist. Tulemusena on nende pind peegeldustest täiega triibuline.
- Valge vein nõuab tagantvalgustust (muidu ei ole üldse aru saada, et ta on valge), see aga "määrib" pudelite enda ümara vormi ära.
- Üritus põrandalambist paberi abil softboxi teha ei tulnd välja (ei andnd tulemust)
- Üksiku pudeli jaoks oleks saanud paberiga valguskasti ehitada, aga terve rea jaoks polnud piisavalt suurt paberit.
- Valgustasakaalu unustasin täiesti ära...
Peegeldustega sain hakkama (valgustite kõrgusega mängides), aga vormiga mitte. Mäletan fotokala foorumist TiitVeermäe väidet, et ümarat vormi ongi raske välja joonistada. Lisaks veel läbipaistvus... Uhh!
Tegelt oli huvitav proovida. Kahjuks tegi katsetustele lõpu Alo, kes keset ööd üles ärkas ja nutma hakkas.
Tulemus sai praeguseks korraks piisav, aga pmst andis mingi aimu kätte, kui vähe ma valgusest jagan.
Tänane jääronimine oli puhas rõõm.
- Ükski mu jäse ei külmetanud ära ega saanud haiget.
- Jalad (kassid) pidasid normaalselt ja enamasti oli keha raskus neil,
- mistõttu käed ei väsinud üldse ära.
- Ronisin palju kiiremini kui eelmine kord,
- ja palju rohkem - üles umbes 13 korda, alla 1x vähem
- ja jäi tunne, et võiks vabalt veel ronida.
- Alumist lauget nõlva, kus nädala eest kramplikult koperdasin, kõndisin nüüd kassidega... lihtsalt kõndisin.
Seinaronimine on tasakaalule selgelt hästi mõjunud. Ja käte vastupidavusele ka.
Künnap oli väga nunnu, õpetas meile kassidega liikumist ja kepsles jäisel nõlval kui noor mägikitseke.
Lisaks imeilus ilm - päike, paar kraadi külma - ja mõnus seltskond - täiesti perfektne pühapäev!
Julgestamisest, 1: 
Ronides andis üks nukk andis jala all järele. Tegin lühikese, kuid ootamatu ja järsu lennu. Kukkumine nagu ikka...
Aga julgestaja jaoks oli löök korralik. Ütles, et ümara shelliga oleks tal käed shelli kindlasti sisse jooksnud ja oleks olnud valus, kui mitte halvem. Nüüd tõusis ta lihtsalt meetrikese maast lahti.
Vedas.
Õppetund:
- Oliveri jutt "klubi shellid on head küllalt" käigu kassi saba alla.
Julgestamisest:
Teisipäev. Ronisin üles ja tulin köide. Julgestaja lasi mu seepeale sisuliselt kukkuma, arvates, et olen valmis kiireks laskumiseks. EI OLNUD! Lendasin ülevalt (10m) umbes 1/3 seina peale, jalad läksid üles ja selg käis vastu seina. See oleks võinud suht hullusti lõppeda - oleks võinud peaga seina kukkuda, või selgrooga, või vööst välja. Õnneks oli vöö korralikult puusadel ja pidas, piss ka püksi ei tulnud. Ainult selg on valus - ja nüüd, kolm päeva hiljem, on veel rohkem valus.
Õppetunnid:
- Ei tohi ise julgestamisel lollusi teha ega eeldada, et küll ronija kiire laskumisega harjunud on. Sest kui ei ole, on jama.
- Vöö asendi puusadel kontrollin nüüd palju hoolikamalt üle.
- Pea-alaspidi vöös rippumist tuleb proovida.
Ronisime A-ga paaris üles.
Poolteist tundi pusimist.
Järjekord siis selline:
- varustuse komplekteerimine - 6 + 4 karabiini, linte, mõlemal repsakas & julgestus/laskumisvahend (shell). mõlemal vöös ronimisköis + enesejulgestise (EJ) ots.
- A ronib altjulgestustes poole seina peale, EJ
- A teeb jaama (2 punktiga)
- A paneb jaama julgestusvahendi, lappab köie üles
- K ronib A ülaltjulgestuses jaamani, EJ.
- K korjab jaama üles, pakib sisse ja võtab kaasa.
- K jääb A julgestusse (nüüd juba vööst), võtab EJ maha
- K ronib A altjulgestuses üles, EJ
- K teeb 2 punktiga jaama. Rein ronib vaatama, et mida ma teen.
- K paneb jaama julgestusvahendi, lappab köie üles
- A ronib K ülaltjulgestuses jaamani, EJ.
Nüüd oleme mõlemad üleval ja EJ-s, Rein on ka siin, ja tuleb kuidagi alla saada:
- K kinnitab köie ühe otsa jaama (surmakaga)
- K paneb haarava ja shelli laskumisköiele, saab kuidagi EJ maha, laskub
- A paneb haarava ja shelli laskumisköiele, saab kuidagi EJ maha, laskub
- Rein paneb üles topeltköie (teeb punkti juurde vahemehesõlme ja kinnitab selle karabiiniga köie lahtise otsa külge)
- Rein võtab jaama maha ja kaasa
- Rein laskub topeltköie ühte otsa pidi alla
- Rein tõmbab köie teist otsa pidi alla.
Tegelt oli see kõik palju keerukam. Ntx üleval tegin ma vähemalt 3 EJ järjest: alguses valesse punkti (pool-lahtine karabiin), siis liiga lühikese otsaga (jäin jaamast eemale ja kõrgemale), siis õige. Iga uuestitegemine on paras pusimine - karabiinid ei taha mitmekesi punkti mahtuda ega punktist ära tulla, liikudes kukub jalgele lapatud köis alla, küll kaotad negatiivi all töllates tasakaalu...
Rasked kohad:
- kas teha julgestus endale vöösse või jaama?
- seinal julgestamine ise on vägaväga kahtlane tegevus. Tõmbe suund on imelik (üles), EJ ots segab, kogu kupatus liigub koos jaamaga... Mul on siiralt hea meel, et A ronides tegelikult ei kukkunud.
- Üleminek EJ -> laskumisasend tuli mul küll väga ohtlikult välja.
- Ülal rippudes suri mul 1 jalg täiega ära
Kõige, kõige kergem tegevus on ronimine ise.
Tartus tegime pmst sarnast asja, aga nõlval. Vahe on SUUR. Kas seisad kahe jala peal ja oled asjapärast otsaga jaama küljes - või oled vertikaalsel seinal ja RIPUD - kaks eri asja. Kui A üles ronima hakkas ja mina teda jaamast julgestasin, oli tunne täiesti kõhe.
Nüüd teha seda kõike õues, külmas, kasside ja kinnastega, 10m asemel 100m seinal, rauast "kõrvade" asemel päris protection'it pannes... Ei tea, ei usu.
Kui normaalsed inimesed maratonil higistasid, käisin mina mere ääres külmetamas. Rannamõisa pangal olid täna nii Künnap kui Firn ja mõned sõltumatud sportlased kah veel.
Elu esimene jääronimine siis.
Esimene proov oli masendav. Sain (laugest) nõlvast üles ja alla ka, aga pärast:
- üks käsi külmetas pööraselt
- näpud olid vastu jääd valusaks taotud
- sääred kah
- pöiavõlv (labajalg) valutas nagu ei tea mis
Kukkusin mitu korda köide, oli hirmus raske ja vastik, jalad värisesid all ja üldse. Mõtlesin, et tulen kohe koju ära ja enam kunagi ei proovi. Aga...
Teine kord oli juba parem.
Kolmas oli palju parem.
Neljandaks soovitas Andres mulle järsumat rada, mille kohta teine Andres ütles, et tema seda esimesel päeval küll ei prooviks. Kehitasin õlgu, ronisin üles, ronisin alla ja ronisin veel kord üles. (Tõsi, julgestusköis oli ülalt keerdus ja allaronimise muutis see tükk maad kergemaks.)
Et siis:
- saan hakkama küll.
- esihammastel seismine ei tule mul välja mitte. Saabaste viga, arvan.
- a kui jalgadel vähegi tuge on, on tasakaal täiesti normis.
- usin kükkide tegemine on abiks olnud. Saan võtta pikki samme ja raskust normaalselt jalalt jalale kanda.
Kogenumad tegijad jooksid pangast üles, mitte ei ronind. Müstiline!
Eelmine aasta regati B-rada täis 3 tunniga, seekord - 5 minutiga.
Mina jäin (ka) ilma.
Segaduste tõttu (kodanikel kukkus baas maha, misjärel _tundus_, et B-rada on täis) sain end kirja topelt: nii A- kui B-rajale.
Tahaks ikkagi B-d ja põhjus on puhtalt uisutamine. Ei taha veel ühte hobi / spordiala endale lisaks saada. A-raja pikkust ma ei kardaks ja köieülesanded, neid kohe ootaks ju.
"Teie võistkond on lisatud osalejate nimekirja. Registreerimise lõpetamiseks palume üle kanda kõigi kolme liikme nelja osavõistluse stardimaks, kokku 6360 krooni, Seiklusklubi Xdream arveldusarvele 221026320226 (Swedbank)."
Labels:
xdream
... eiei, Firni välitrenn ikka.
Toomemäe nõlva peal, Musumäe ja Kassitoome vahel.
3.5 tundi.
Ja hirmus õpetlik:
- Alustuseks kerge naisetassimise ülesanne. Musumägi, ma vihkan sind!
- Siis sain teada, kui vähe ma köietööst tegelikult tean.
- Olime neljases seongus. Tegime jaamu ja vahejaamu, julgestasime üles ja alla ja otse ja läbi jaama, ehk - mõnus pusimine.
- Põhiliseks ülesandeks oli pidev julgestus nii endale kui ronijale. Mina küll päriselt hakkama ei saanud. Paar korda läks kogu köievärk vöö juures nii segi, et...
- Mul jääb nüüd eluks ajaks meelde, kuidas põhiköiest jaama teha!
- Sai näha, mismoodi UIAA sõlm köit keerutab. Uskumatu!
- Esimest korda sain tegelikult (kogemuse, mitte mõistuse läbi) aru, misasjaks need paelakesed head on.
- Kaotasin kaheksa. No tegelt sain ta nõlva alt uuesti kätte, a tehnilises mõttes kaotasin.
- Ma ei oska jumari köielt maha saada.
- Ma ei oska vahemehesõlme teha. Või siis - lameda maa peal oskan, reaalses olukorras mitte.
- Tartus tehakse koledaid sõlmi :)
- Vähemalt korra olin (enda arust) julgestuses, karabiini muhv lahti.
Kokkuvõttes on tunne, et köiemajandusest sai rohkem teada kui kogu eelmise Künnapi-talve jooksul. (Tegelt on see muidugi jama - eelmise aasta baasteadmisteta poleks ma täna miskit teinud.)
Mingitpidi on tänane trenn ka hinnang Künnapi eelmise talve kursusele: suht mannetu. Miks ei proovinud me samu harjutusi Astangul? JK enda vastus oleks ilmselt "a kes teid keelas?". Nojah. Eelmisest aastast võikski pikemalt kirjutada, praegu on just hea aeg tagasi vaadata - suht värskelt meeles, samas olen küllaga uusi teadmisi peale saanud.
Järgmine kord Lasnamäel proovin siis paaris ronida - ehk sarnased trikid kahekesi seongus ja vertikaalse seina peal.
Jooksin 12 minutit järjest ja läbisin 2910m.
Selle asja nimi on Cooperi test.
Tegelt tahtsin vaid hinnata, kas jaksan Cooperit joosta 3000m kanti. Ilmselt jaksan. Tänane pole kindlasti mu parim võimalik - olin vähe magand, palju söönud-joonud, rajal sibas mustmiljon aeglasemat jooksjat ja ma ei võtnud üldse eesmärgiks endast maksimumi välja pigistada.
Pulss oli lõpetades kenasti 190.
Ideaalis (maganud, kõht tühi, teised jalanõud, max pingutus...) joostes saaks samal staadionil 3km kindlasti täis.
2910m annab mu vo2_max väärtuseks antud tingimustel 53.7 mls/kg/min. Uurin homme sporditeoreetikute käest järgi, mis see tähendab.
Võrdluseks:
Inimese suurim võimalik vo2_max on 100 ml/kg/min, ratsahobustel kuni 180, koertel kuni 240.
Labels:
sport
Ostsin umbes aasta eest Polari kella. Kasutatud. Edev mudel, aga.
- aastaga olen vahetanud 2x vöö patareid ja 3x kella enda oma.
- olen vahetanud rihma, mille kohta öeldi "sisemiselt korrodeerunud"
- kaks korda on kell täiesti "kinni jooksnud". Õnneks oskan ma nüüd teda ise restartida (kõik 5 nuppu korraga alla).
Arvates, et nüüd lõpuks on kõik täiega korras ja kogu süsteem (kell, rihm, andur) töötab, panin kella suusatades peale. Ja siis nägin keset rada:
205.
Reaalne pulss oli sel hetkel umbes 150.
Olin üksi keset metsa, kellegi teise kell / signaal mind segada ei võinud. Kell oli lihtsalt lolliks läinud.
Natukese aja pärast oli ta jälle normis tagasi.
Aga:
- kui kell valetas korra, võis ta valetada ka enne või pärast. Ega ma teda kogu aeg jälginud, jäi kindaserva alla ja signaalid on mul maha keeratud.
- seega on valed - ja ma ei tea, kui valed - ka kõik tagantjärele-aruanded: keskmine, kalorid, ...
Ühesõnaga, jama.
Samas - ostmisel oli mul konkreetne eesmärk: näha, mida mu pulss üldse liikumisel teeb. Ja seda ma muidugi näen.
Järgmisel päeval näitas kellake trennis max pulsiks 211, mis on kindlasti vale (sest õige oli 190). Pähh.
Hardi Alliksaar, hardi.alliksaar@uusmaa.ee võttis http://www.rahvafoto.ee/u2/click.php pealt paarsada meili-aadressi ja saatis neile kõigile kirja "Pakkumine".
(mul pole aimugi, kuidas minu kaur@obs.ee e-mail rahvafoto lehele sai. olen ma seal kasutaja? enda teada mitte....)
Natuke hiljem: kirjutas ja vabandas.
Esmaspäeval kordas sama trikki Lauri Luide, lauri.luide@uusmaa.ee. Möh?
Labels:
hala
1, pühapäev: Kurtna xdream. 6:30 lumes jooksmist ja sumamist.
2, esmaspäev: 20 km suuska. Nõmmel / Harkus, tänu Allari propagandale. Jäine, a ikkagi mõnus.
Mõõtsin, et suusatan suht sama kiiresti kui jooksen: pingutades ja ideaalsetest tingimustes (lauge uisurada) tuleb 4:30 kilomeetrile. Aint kui joostes ei saa kiiremini, sest ei jaksa, siis suusatades ei saa, kuna kiiremini sõites kukuks.
(Raja esimesed 5 km tegime hästi rahulikult; lahe oli vaadata, kuidas pulsikellal tiksusid numbrid allpool 140 bpm piiri. Joosta ma nii ei viitsiks, a aeglaselt suusatada võib küll.)
4, kolmapäev: 2 km ujumist. Tahtsin ronima minna, a hall oli kinni, seega käisime Katiga Haabersti basseinis. Krool tuleb päris hästi välja :) Ujusin 1km 30 min ja siis ukerdasin tasemas tempos peale.
5, neljapäev: Iidaga uisutamas. Kõõlusime 10 min platsil, siis tulime tulema.
6, reede: ronimas. Trenni lõpus jooksin 1500m 5:45.
7, laupäev: niisama. Ehk siis, Iida trenni ajal vudisin natuke ja võimlesin. Ühe kiirema jooksuringi pealt hakkas halb. Seepeale jätsin jooksu katki ja läksin panin pulsivöö peale.
Kõige hirmsamad harjutused on, nagu selgub, kükid. 30 kükki (3 viiest seeriat kummalegi jalale), kerged puhkused vahel - pulss 169.
8, pühapäev: 24 km suuska Kõrvemaal. Tallinnas oli +4, sadas vihma ja vesi voolas, aga Kõrvemaal oli täiesti suusatatav lumi. Suusk küll ei libisenud eriti, Aegviidu "pauna" pehme lumi oli suht tüütu rassimine. 24 km ring tuli 2:10. Alguses hoidsin veidi tagasi ja ei rassinud hirmsasti, see-eest oli jõudu lõpuni välja.
9, esmaspäev: 3 tundi ronimist ja jooksmist ja võimlemist Lasnamäel. Ronisin kahte rada altjulgestuses. Mõnus; kui esimesed altjulgestuse proovid olid sama raja top-ropega võrreldes hirmus rasked, siis nüüd... nagu polekski vahet. Vähemalt kergetel radadel, raskeid pole proovinud :) Proovisin 12 punast ka, muidu imekerge, aga üleval on üks jõudu nõudev liigutus ja sellega ei saand hakkama. Järgmine kord teen ära. Ja kükke tegin juba 4 x 2 x 5... kell ütles seepeale "173". A ja lõpus proovisin all pikalt (st 3 x 5 min) ronida ja nüüd tahavad käed küljest ära kukkuda. Mõnus!!!!
10, teisipäev: Firni välitrenn Tartus. Väga õpetlik! 3 tundi peamurdmist köite ja slingide ja karabiinide seas.
11, kolmapäev: ronimas Tartus. Ainult paha mälestus jääb sellest korrast. Ronisin veel nõrgemini kui eelmine kord (kuu tagasi) samast kohast, sain üles täpselt _ühe_ korra, ehkki proovisin vaid kõige kergemaid radasid. Masendav! Mis sellest ronimistrennist niiviisi üldse kasu on?
12, neljapäev: ujumas. 1 km konna / 27 min.
13, reede: sisehallis. Jõlkusin tunni seinal ja võimlesin; päris efektiivne trenn, käed andsid pärast kenasti tunda.
15, pühap: jääronimine Rannamõisa pangal. Päris hea sai, tahaks veel.
16, esmasp: ujumas. 1 km Iida kõrvalt, ehk siis 2 x 500m. Trenn on selle kohta liiga hästi öeldud, pigem sulistamine. Samas - tuleb tasuta kätte, natuke ikka parem kui lihtsalt mullivannis istumine.
16, teisip: ronimas, aga ainult natukene, saalis täpselt 60 minutit. Üksi ja süstemaatiliselt oleks sellest ehk mingit tolku, aga koos teistega seina all jõlkudes ei jõua midagi ära teha. Saad just soojaks, kui tuled kustuvad. Samas - parem kui ei midagi, eks.
Sain haiget ja oleks võinud hulleminigi minna. Ronisin üles ja tulin köide. Julgestaja lasi mu seepeale sisuliselt kukkuma, arvates, et olen selleks valmis. EI OLNUD! Lendasin ülevalt (10m) umbes 1/3 seina peale, jalad läksid üles ja selg käis vastu seina. See oleks võinud suht hullusti lõppeda - oleks võinud peaga seina kukkuda, või selgrooga, või vööst välja. Õnneks oli vöö korralikult puusadel ja pidas, piss ka püksi ei tulnud. Ainult selg on valus.
Siit muidugi mitu õppetundi:
- Ei tohi ise julgestamisel lollusi teha ega eeldada, et küll ronija kiire laskumisega harjunud on. Sest kui ei ole, on jama.
- Vöö asendi puusadel kontrollin nüüd palju hoolikamalt üle.
- Pea-alaspidi vöös rippumist tuleb proovida.
17, kolmap: ronimas, kõigepealt teen 12 punase puhtalt ära (clap!) ja siis pusin 1.5 tundi paarisronimist.
23, pühap: jääd ronimas
27, reede: ujumas, 1.5 km, enamjaolt krooli.
Siia vahele mahtus veel paar päeva vastikut kõhutõbe ja palavikku.
Labels:
sport
Talvine Xdream - tehtud! ja hästi. Kuus-pool tundi lumel jooksmist, sumamist ja ronimist mõjus imehästi. Kurtnas oli korralik talv, paks lumi, külma 18 (stardis) -- 11 (finishis) kraadi, järved kenasti jääs. Üks mõnusamaid xdreame üldse! Pärast lõppu oli ülevoolavalt hea olla.
Toimus: Kurtnas. Tuli ära võtta kõik järvistu 44 järve. Juba idee ise on kulda väärt!
Ilm: stardis umbes -18, päeval -10 .. -8. Selge, natuke päikest, tuult ei olnud, soe :)
Kontrollaeg: 7 tundi. Me jooksime 6:27.
Lund: lõpmatult. A koorik oli peal ja kandis.
Lisaülesanne: esimest korda xdreamil ülesanne, mida oleks tahtnud teha mitu korda järjest :) Kummiga liumäest alla laskmine.
Tulemus: kolm punkti võtmata. V hea! Kõiki punkte ei saanud, ehkki võimalus oleks olnud.
Koht: 45 / 166, segadest 14 / 61. Enamik tuttavaid, kes muidu tabeli eesotsas, olid seekord tagapool. Ehk siis, hirmus hea tulemus.
Võtmata jäid:
- 46 - rajavaliku kala,
- 52 - plaanisime raja sellest mööda,
- 31 - arvasime, et ei jõua.
46 oleks parema mõtlemise teel kätte saanud.
31 oleks jõudnud - a mul tekkisid taas kaardimõõdu luulud (eelmine kord juhtus sama Karula MM-il), lugesin 1:20000 kaardil 10 cm = 5 km ja nii jõudsime 33 min enne kontrollaega finishisse.
Aga 52 kohta ei suutnud ma välja mõelda, kuidas me oleks sinna jõudnud ja milline me rada siis välja oleks näinud.
Tulemused:
http://xdream.ee/tulemused/09_wx_kurtna/tulemused.htm
Järgmiseks aastaks:
Enne starti käis suur sebimine, et mis jalga ja mis selga panna. Mitte meil, vaid suht kõigil. Rahvas kandis 1s jalas botast ja 2s saabast ja nuputas, kumb parem. Et järgmine kord kergem oleks, siis logime ära, mis on paras riietus päev otsa -18 kraadi käes olemiseks :)
- botased (suvised, auklikud), sokid
- bahillid (abiks!)
- pikk pesupüks + lodev dressipüks
- spordisärk, odlo pikk pesusärk, crafti pikk pesusärk
- crafti mikrofliis
- isc õhuke müts
- õhukesed kindad + paksud (stardi järel kandmiseks)
Koorikjope oli kaasas, a selga ei pannud.
Jalad läksid kohe märjaks - sood ja järvekaldad olid ikkagi märjad. Aga sest polnd midagi. Külm ei hakanud, riietus oli väga paras.
Kaasas:
- 2 võileiba
- 100g shokolaadi
- paar õllesigarit
- 1 geel
- 600 ml jooki
Süüa oli liiast. Jooki jäi ka üle, miskipärast.
Google on segi kamminud ja peab kõiki otsingutulemusi ohtlikuks.
Labels:
hala
Nad on oma vana versiooni - ehk siis päris-scrabble - uuesti üles pannud. Sellele viib väike link "practice" lehelt. Armas.
Link: http://lexulous.com/solitaire_lexulous_7.php
Tegin ära. Palju õnne :)
Väga põhjalik oli, kolm tundi, ja üsna materjalis kinni.
1.5 tundi "praktikat":
- "mida tead dünaamilistest / staatilistest köitest?"
- "mis jublakad need on ja mis sa neist veel tead?"
- jne
- sõlmed: topelt-kaheksa, surmasõlm aasaga, nööriotste ja köieotste ühendamine
- altjulgestusega ronimine (ise tuli julgestuspunktid valida, nii et neid optimaalselt vähe saaks)
- ja siis särk-shellis harjutus.
1.5 tundi teooriat. Enamik Peedo tarka konspekti võeti läbi:
- veidi spordifüsioloogiat
- erinevate treeningute korraldus ja planeerimine
- veidi psühholoogiat
Ja uuesti läbi ronimise ohutus. Ohud top-rope ja altjulgestuse korral, ronija ja julgestaja seisukohalt, vajalik varustus - IMHO tegime me seda kõike topelt.
Kõige rohkem jooksime me kokku psühholoogia koha pealt. Küsimusele "milliste tehnikatega saab hirmu / ebakindlust ületada?" tuleb vastuseks anda kolm "psühholoogilise treeningu" slaidi (lõdvestumine, keskendumine, visualiseerimine) ja et performance treening on võistluslike meetoditega treenimine. Aga no ega me treeningumetoodikast ka suurt ei jaganud, Siimuga kahe peale punnisime midagi ära.
Praktiliselt midagi ei küsitud ronimis-tehnikate kohta. Nukid, haarded, tasakaaluvõtted, harjutused - kõik jäid "välja".
Ja kangrusõlme pähe tuleb teha topelt-kalamees, nagu loenguski.
"Tänavu toimub korraline alpinistide kevadjooks 2. mail.
