Ring ümber Lasnamäe

Gea on süüdi!!!
Kutsus inimesi sörkima ümber Viimsi, et 30 km järjest liikuda saaks.
Tema ajastus mulle ei sobind, seega jooksin siis ise.
Samuti 30 km, aga ümber Lasnamäe.
Et huvitavam saaks, siis öösel.

Plaan: Joosta 3 tundi või 30 km (ideaalis üks ja sama), tempoga 6 min/km.

Start 21:26.Ronin trepist Lasnamäe nõlvale, teen auringi ümber Pae järve. Tempo algul 6-7 min/km.
Lauluväljakult mööda ja Maarjamäe nõlvale. Sörgin kaldapealsel vanal teel. Kottpime ja auklik, vahepeal on vene noorte seltskondi.
Hoian kiirust 6 min/km, ehkki see on üsna raske: kogu aeg kipub kiiremaks. Minek on mõnus, pehme, tunne on nagu jalutades.
Piki Vana-Narva mnt kergliiklusteed Iru sillani. Alguses oli plaan siit Viimsi poole pöörata, aga kiriku juures tekib mõte: jookseks ümber Lasnamäe! Et tee liig lühike ei saaks, tuleb minna ka ümber Iru. Seega ületan silla ja pööran Saha-Loo tee peale, päris-Narva mnt suunas.
Kottpime Saha-Loo tee on oodatust lihtsam ja lühem. Mind peatab rekka. Välismaal juht, küsib teed mingi OÜ juurde. Oleme GPS järgi õiges kohas, aga ettevõtet ei leia. Ma ei oska aidata, sest koht on tõesti õige, ainult sissepääsu pole. Aga kabiinist alla ronides astun loiku ja teen jalad märjaks.
See rekka-peatus on ka raja ainus puhkepaus.

Pärast Iru el-jaama läheb põnevaks. Keeran uuele valgustusega kergliikusteele, mis jookseb Narva mntga samas suunas Lasnamäe poole. Kahtlustan küll, et see on mingi lõks... Valgustus lõpeb kerg-liiklus-sillal. Pole hullu - mul on pealamp. Ja olen vähemalt Pirita jõest üle. Aga siis lõpeb ka tee! Fakk... Seiklen võsa vahel ja kirun lolli tee-omanikku, kel on raha panna üles valgus, aga umbtee sildi jaoks mõistust ei jätkunud.
Narva mnt asemel satun liiklus-sõlme ehitusse. Suman liivas ja tunnen esimest korda, et jalad on väsinud. Joostud on ainult 15 km, pool maad.
Narva mnt teepeenart pidi Lasnamäele. 20 km saab täis Sõjamäe raudtee-sillal - 2 tundi. See on ka raja kõrgeim koht. Poolmaraton 2:05.

Siiani oli joosta väga kerge. 20 km peal oli liikumine mõnus, pingutuseta, hingamine korras, miski ei andnud tunda. Aga 23-24 km kandis hakkab raske. Jooksen Lasnamäe nõlva pidi tagasi Lauluväljakule ja nüüd pean 6 min/km tempo jaoks juba pingutama.

Pärast Lauluväljaku laskumist on aga surm. Valutavad varbad; päkad; sääred; reied; puusad. Kogu aeg on tahtmine maha istuda ja puhata. Kuid 30 km jaoks tuleb veel Russalka kandis edasi-tagasi sörkida... Kell saab pool üks, Pirita tee on auto- ja inimtühi, sörgin tühjal teel täiesti üksi.

30 km - 2.58.

Lõpetan jooksu ja astun sisse Petrooleumi Statoili. 
Pilt tahab eest minna. Nii halb pole mul olnud pärast ühtegi jooksu!!! Kõik valutab, silme ees virvendab, tuigun. Istun maha, koju (500m) minna pole jaksu. Tahaks vaikselt maas lamada ja haliseda.
Joon laksust ära liitri õunamahla; saan magusamürgituse ja nüüd tahaks lisaks ka oksendada.
Söön; taastun; kõnnin koju; ja ei saa üldse aru, miks ma seda kõike tegin.
Ah jah.
Süüdi on ju Gea!

http://connect.garmin.com/modern/activity/573329185

Järgmisel päeval:
On ootamatult okei olla; lihased ei valuta; küll aga valutavad varbad. Ilmselt on vaja uut & laiemat tossupaari.

Jooksuvorm

Maratonini on alla kuu, aga mina olen UNUSTANUD, kuidas joosta. Arusaadav kah - kuu aja jooksul tegin vaid 50 m sörki, kui jäin ise airaani jooma, Katrin aga murelikult edasi tormas.

Eile, Kadrioru park. Omast arust lippasin üsna hoogsalt, aga kell näitab tempoks 6:xx. Siis 7:xx. Siis kaheksa. Mis!! Kas kell on minutit miili peale näitama hakanud? Ei? Siis mis värk on?

Kolm kilomeetrit läbitud, otsustasin, et nii ei saa. Viskasin kampsuni pingile ja võtsin jalad kõhu alt välja. Selgus, et saab ka kiiremini! Ma varem lihtsalt ei jooksnud, vaid jalutasin, pidades seda jooksuks! Ma olin UNUSTANUD, mis on jooksmine!

Sibasin mere äärde. Istusin pingile, mõõtsin pulssi, mõtlesin elu üle. Siis jooksin tagasi koju. Minu imestuseks tuli 10 km aeg 56 minutit, koos kõikide sörkide ja istumiste ja vahepealse pissipausiga. Nii et ma pmst oskan endiselt joosta küll - kui vaid meelde tuleb, kuidas.

Järgmisel päeval, Kadrioru park. Eelmise aasta maraton feilis just jalakrampide tõttu. Ja aeroobset on vahepeal oksendamiseni saanud. Seega - tuleb jalgadele trenni teha. Kuna eilne 10km ei andnud mingi tuntavat efekti, tuli uuesti ja kiiremini joosta.
1000, 1000, 500, 500, 4 x 200, 500, 500, 1000, 1000 m. Kilomeetrid alla 4:30, 500m alla 4 min/km, 200m lõigud täiel kiirusel. Kokku 13 km ja järgmisel päeval oli juba tunda küll.

Kaks päeva puhkust, siis:

Nõmme ringrajal 8 km. 
Suvega on palju muutunud. Rajale on laotatud hobusesõnnikut, rada on tehtud 500m lühemaks ja selle äärde on kleebitud VANGLATEENISTUS sildid. Rattasõitu keelavad märgid on endiselt üleval.
Jooksin 1 km soojendust, siis 7 km ühtlase tempoga 4:30...4:50 min/km. Hingamine korras, jõudu oli, ainult gps-kell näitas täiega teibaid.

Sõrve ringrajal 5 km. Max kiirusel. Iida vedas rattaga. 22 min õuest "lõpuni", 21 min 5 km ring. See on hea tulemus!!! Kell, ******, valetas jälle. 

(Nende lühikeste kiirete otsade mõte on vältida eelmise aasta õnnetust, kus võhma nagu oli, aga jalad läksid 25 km kandis krampi ja sinna läks ka kogu jooks. Joosta tuleb ka kiiresti!)

Nelijärve triatlon

Tegelikult mini-triatlon. 200-250m ujumist, 15 km ratast, 4.5 km sörki.

Eelmine triatlon samas kohas samal rajal:
http://kurinurm.blogspot.com/2010/07/triatlon.html

Seekord on kõik teisiti.
Ujun rahulikult. Endiselt konn-krool pooleks. Lõpetan sabas, aga kaotus võitjale alla 2 min, täpes. Ja hingamine on korras.
Ratas - 6 ringi, kokku 15 km. Tõusud on rasked, aga laskumistel puhkan, jällegi ei võta viimast välja. Stardi-finiši alast mööda lipates hõisatakse, loetakse ringe, kõik on tip-top.
Jooks - või siis tegelikult sörk - 3 ringi ümber Purgatsi, 4+ km. Minust möödub rahvast - naisi, võistkondliku omi, paar mulle ringiga pähe tegevat härrat. Siban rahulikult, pulssi päris punasesse ei lase, ja lõpetan kiirendusega.

Tulemusi täpselt veel ei tea, aga ega ma võitma ei läinud.
Füüsilise vormi testina - tundub, et on okei!

10 km

Prooviks jooksin ka 10 km.
Seekord keset päist päeva.
Mitte päris ausalt: start @Ilvesesild, lõpp @Vesivärava kohvik, dH kümmekond meetrit.
0:49, või isegi veidi vähem.

Ma siinkohal ei ole väga kindel GPS kauguse mõõtmises.
Kell annab Kadrioru ovaali pikkuseks 1.25.
Kaardilt mõõdan 1.29.
Rattaga olen saanud 1.3.
Ja GPS kiirus kukub nõlva all (kus levi viletsam) ligi minut / km võrra.
Kui ovaal oleks 1.29, jooksnuks ma 0.04 x 6 = 0.24 km rohkem, üle minuti vahet.

Ehk siis, 10 km jooksen endiselt alla 50 minuti.

Jalgpall

on kõikide mängude kuningas, on.

Mulle ei meeldi tugitoolisport, no kohe üldse ei meeldi.
Mul on ükskõik, kes saab Eesti, Euroopa või Maailma meistriks, no kohe täiesti ükskõik.
Aga...
Käib Saksa - Alžeeria viimane lisaminut ja no.. milline mäng! millised mehed! ja emotsioon!
Uhh!!!!

Poolmaraton 1:59

Siin: http://connect.garmin.com/jsPlayer/528570995
Öösel,
Pirita tee ääres.

Rõõmustada pole millegi üle.
See mu elu seni kõige aeglasem poolmaraton.
Plaan oli tegelikult 6 min / km ehk ajaks üle 2:05.
Esimesed 10 km jooksingi 1:00, aga siis vaatasin, et jõudu on ja teine 10 km tuli 0:53.

6 km peal hakkas puus valutama. Jäin seisma, kallistasin veidi posti ja liipasin kodu poole tagasi; õnneks sain end taas jooksma; aga pausi ajal kell seisis, s.t. tegelik aeg on veel paar minutit pikem.

Poolmaratoni saaks tegelikult kiiremini ka, aga teist samasugust kindlasti otsa ei jookseks. Seega päris-maratoni aja saaks ma praegu kaugelt üle 4 tunni.

Ja kehal on pärast jooksu erakordselt halb. Kõik kohad valutavad, süüa ei jaksa, väkk.

Ja kõik algas üleüldse sporditibide arutlusest trenniriietuse üle.

Protsendid ja punktid

Lubadusi võib jagada igaüks.
Isegi raha võib maksta igaüks.
Tõsiseks läheb alles siis, kui su nimi on ühes paberivirnas Pärnu maanteel ja kuupäev sellel on värske.

88% - 140p
87% - 220p
86% - 210p
(Või umbes nii.)

... ei, ei muutunud perekonnaseisu, ei ole see virn, ei ole see maja!!!!!

Cooper 2880 m

http://connect.garmin.com/activity/522159620

Pirita tee ääres, kerges külg- ja taganttuules.
Kaugus GPS-ilt, pärast kontrollisin kaardi pealt üle, tuli täpselt sama.
Kui arvestada tuulest 5 s/min maha, tuleb 15 sekundit ehk 60 meetrit vähem.

Kõik mu Cooperi testid on joostud 2800 ja 2900 m vahele.
Mu VO2max tuleb selle pealt 52.5 .. 53.
http://www.brianmac.co.uk/gentest.htm

Põhikooli mata

Renee kutsus inimesi põhikooli matemaatikat tegema.
http://www.innove.ee/UserFiles/mat_PK_2014.pdf
Stressist hoolimata (kass käis klaviatuuril ja K ähvardas arvuti käest võtta) proovisin.

1 - avaldise lihtsustamine - võttis veidi aega, harjumatu
2 - ruutfunktsioon - nullkohtade valem ei olnud meeles :(
3 - peenra pindala - lugesingi valesti, diagonaal vs külg
4 - võrrandisüsteem
5 - tabel
6 - taskuraha-funktsioonide võrdlemine
7 - karpide geomeetria - paberikulu triviaalne lahendus (1 m x 50 cm) on ilmselt õige, aga miks?

Tuleb olla nõus: väga head ülesanded on.
Ei testi mitte matemaatikat, vaid matemaatikast arusaamist ja selle kasutamist.
Erandid vast 1 ja 2, mis on abstraktsemad ja "lihtsalt trenni küsimus".

2048

Andres kirjutas 2048-st,
proovisin siis kah üle tüki aja.
Esimene katse läks 256 pealt sassi ja korrastamine oleks võtnud rohkem aega kui uus katse.
Teine katse andis 4096.

Orava 24h rogaini EM

Rogaini Euroopa meistrikad toimusid sel aastal Põlvamaal. Piusa ja Meenikunno vahel, keskusega Oraval. Kuna eelmine 24h rogain - MM Karulas - on mu elu kõige ägedam spordi-üritus üldse, siis regasin end Veikoga ära ja olin laupäeval stardis.

Tavalised rogainid on 8 tundi, tiitlivõistlused - 24.
Start laupäeval kell 12:00.
Finišis olime pühapäeval 11:40.
Kogu vahepealse aja müttasime metsas, võsas ja rabas.
Läbisime umbes 100 km.
Linnulennult 76.6 km. (Oletan koefitsienti 1.3, GPS-i meil ei olnud.)
Saime 212 punkti,
112. koht 285 lõpetanud võistkonna seas.

Plaan
Vedasime 260 cm niidi uhkelt ümber kaardi. Päripäeva ring, et hommik oleks finišile lähemal ja saaks vajadusel koju ära. Sisse said kaardi kõik nurgad - Meenikunno raba loodes, raudtee-tagune idas, Piusa mäed lõunas.
Tundus aferistlik.
Aga tegelikult käisime kõike enam-vähem ära ka!!
Tagantjärele oleks võinud paar kulukat KPd muu vastu vahetada, aga üldiselt sai hea plaan.


Sooritus
Algul sörk, lõpus jooks, kuid suurem osa kõnd. Veiko on must kiirem ja vastupidavam ja lisaks on ta ka hästi orienteeruma hakanud. Kui siledal teel olin ma sama kiire või enamgi, siis metsas ja rabas läks ta kogu aeg eest. Nii et Veiko lippas ja leidis punkte, mina sörkisin sabas. Kuid kaardis püsisin ja kontrollisin ma kogu aeg.

Orienteerusime hästi, vigu tuli tõeliselt vähe. Mitu korda leidis V asimuudiga minu arust väga raske KP, aga üldiselt oligi tehniliselt kerge rada, punktid sirasid mäe otsast kaugele kätte. O-vigadest hullemad olid paar väga läbimatut etappi kaardi keskel, kus kaotasime jaburalt palju aega. Aga no kes see oskab ette öelda, milline siht on võsas ja milline ei! Suurema kogemusega mehed ehk...

Võtsime teadlikult sisse kogu Meenikunno. Noh et kui on Lõuna-Eesti rogain, siis ei saa seda tegemata jätta! Veiko oli rabas nagu kala vees, puhkas. Mina aga vaevlesin... Samas tee peal kõndisin ma tal endiselt eest ära. Selgelt on tema element maastik ja minu oma - sile tee.

Öö läks hästi, aga punkte saime vähe, kuna võtsime vastikut maastikku. Lampe oli meil palju, külm ei hakanud. Riideid vahetades tahtsid kihulased nahka panna, WP on kihulaste-rohkem koht, mida üldse näinud olen. Ja tänud taevaisale, et ilm oli selge, valge ja kuiv!

Kuna kõndisime, oli aega ringi vaadata. Nägime kitse. Päikeseloojang Meenikunno rabas, päikesetõus Kõvera järve juures, Ilumetsa meteoriidikraater, Piusa liivakarjäärid. Aga üldiselt ikka võsa, ja raba, ja võsa.

Käisime mitmes talus vett küsimas. See võttis muidugi aega. Kõige rohkem KP 333 juures, kus laupäeva-õhtuses tujus peremees hakkas meile rada planeerima. Meenikunno, jaa-jaa, küll tema juba teab, kuidas sinna kõige otsem saab!!!

Vead - suuremad:
- 333, otsisime kaardimeistri fanaasiast sündinud sihte
- 601, kuhu läksime ohutu ringiga piki teed, aga sattusime valesse rist - ei teagi kuidas
- 507, otsisime punkti lagedalt, oli puha metsas
- raudtee, mille äärsest tarast jooksime ümber ja sai jube halb
- 203, kus kaart oli vale, mitu teed puudu
O-vigu oli meie kohta uskumatult vähe, päris ära ei eksind kordagi ja üle 10 min vigu polnud vist ühtegi.

Head:
- 508, jätsime minemata - sõbrad öös ei leinduki seda üles ja kulutasid palju aega
- 604, kuhu Veiko meetripealt kohale astus
- 704, sama
- 331, mida võtsime koos Hirv-Sootsiga, tegime teise rajavaliku ja neist kiirema
- 318, mille ma öösel lambiga vehikides kergelt kätte sain

Viimasel kolmandikul kukkusin ma üsna ära. Süda ei töötanud, pulss ei läinud üles, olin tühi mis tühi. Veiko toitis mind oma varudest ja see aitas. Päris lõpp, Piusalt Oravale koos KP501 põikega, tuli aga taas joostes. Kodu poole minnes oli äkitselt jõudu küll!
Lõpp 11:40, ehk väikese varuga. Aga see tuli ainult tänu jooksule.

Pärast finišit 
... sain tossud jalast, kukkusin murule ja jäin magama.
Villid olid korralikult - finišis lonkasin, ja järgmised kolm päeva samuti lonkasin.
Ühtegi liigese- ega lihasevalu aga polnud!
Millalgi saabus rängim rahe, mida elus näinud olen.
Õhtul läksime O&T poole sauna.

Analüüs
Esimese 10 tunniga saime 121 punkti.
Ülejäänd 14 tunniga saime juurde vaid 91 punkti.
Oleks me öösel võtnud paar tundi puhata, süüa, kuivad jalatsid jalga.. Usun, et et kaotatud aeg oleks tulnud kuhjaga tasa. Eriti just läbi kuivade jalgade - valu kurnab ja segab liikumist.
Kaardi lõuna-ääre Piusa raudtee ääres oleks pidanud ära tegema. Veiko tahtiski, mina jonnisin vastu - ei jaksa, mäed ei meeldi.
Sihte oleks pidanud veel rohkem vältima, nende läbitavus kuusemetsas oli täiesti jube.
Oleks sadanud, oleks mul hakanud rängalt külm.

Tunne on kokkuvõttes uhke.
Oleme tulemustes kindlalt esimeses pooles.
Euroopa meistrikatel!
Ja pidasime 24 tundi liikumist vastu.
Jee!

Järgmiseks korraks
- rohkem süüa kaasa!
- öösel paksemalt riidesse
- või magama.

Lingid
http://www.erc2014.com/erc2014-results/
http://www.erc2014.com/erc2014est/wp-content/uploads/2014/06/competition/EMRogain_web_eng/web/teamresult_74.htm

Londoni ratta-asjandus

Armusin täeiga Londoni rattalaenutusse.

Tahan hirmsasti proovida, et kuidas see on. Liiklus on siin valepidine ja tihe, seega tipptunnil sõit tundub mõeldamatu. Hiilin välja hommikul kell kuus, et ehk saab vaikses varahommikus väikse tiiru teha.

Ratta saab rattajaamast. Kesklinn on neid täis, kuid - !!! - öösel ja varahommikul on need ratastest tühjad. Õnneks näitab online kaart nii jaamade kui rataste asukohti. Äge!

Jaamas on masin, paned kaardi sisse, maksad 2£ ja saad ööpäevaks ratta (restrctions apply). Ei mingit registreerimist ega muud. Juhend on lihtne ja selge. Edasised laenutused on veel lihtsamad. Kaart korraks masinasse, saad ratta koodi, tipid selle sisse ja sõidad.

Ratas on raske mütakas, kolm käiku, kihutada sellega ei anna. Kuid edasi saab ootamatult kärmelt. Velotan vaid veidi - üle jõe ja piki South Banki edasi - ja heidan pilgu selja taha. Issand, ma olen NII kiiresti jõudnud NII kaugele!

Sõidan veidi edasi-tagasi, imetlen lähivaates Toweri silla avamist. Tagasi kulgen juba täies liikluses. Pole üldsegi hull. Ümberringi on pidev mäsu kõikidest liikluse liikidest korraga, kahekordsed bussid ja jalakäijad ja teised velod, aga tunne on kuidagi... ohutu. Ja vasakpidisusega saan hästi hakkama.

Ilmselt on ohutuse tunne petlik, aga nüüd julgen sõita ka tipptunnil. Kell kuus õhtul veeren teatripiletit ostma. Pilet käes, teen pikema tiiru - Big Ben, London Eye, üle kahe silla... Jään jätkuvalt ellu ja olen endaga väga väga rahul.

Plaan rattaga Victoria jaama sõita feilib aga sajaga. Sinna ma saan ja kiiresti - Holbornist 8 minutiga. Hommikusel tipptunnil. Tore on sõida piki Thames'i,
mööda Big Benist ja Westministerist. Siis aga kulutan 20 (kakskümmend!!!) minutit ratta parkimisele. Olen kindel, et küllap on Victori liiklus-sõlmes
rattajaam iga nurga taga. Sittagi! Teen ringi ümbes jaama - ei. Küsin nõu - ei. (Suurlinnades ei tasu üldse abi küsimise peale loota,
iga mats ajab oma kitsast liini ja millestki muust midagi ei tea.) Suurem ring - ei midagi, aga vähemalt leian kaardi, mis viitab rattajaamale.
Kuid selle asemel on tohutu ehitusplats! Tiirutan veel, leian uue kaardi ja uue rattajaama, kuid ka selle leidmisega on raskusi...
Kokkuvõttes 20 min erutatud sõitmist ja läbimärg selg.
Kuidas ma nii lennukile lähen?? :(((

Nõuandeid:- Kasuta KAARTI!!! Seal on peal nii jaamad kui rattad! 
- Kohalikud muidugi kasutavad jaamade jaoks äppe (või teavad peast). Mina, töötava nutitelefonita metslane, olen lihtsalt süsteemiväline friik.
- Ratas läheb jaama & tuleb välja jõuga. Ära karda, lükka ja sikuta kõvasti!
- Häbeneda pole vaja. Siniseid laenu-rattaid on linn täis. Ja sõidetakse nii suvalt, et kogenematu eestlane ei torka kuidagi silma.

Boris Bike

Sõitsin Holborn - South Bank - Tower Bridge ja tagasi.

- ratta leidmine. Tasub kaardilt otsida, öösel on enamik parklaid tühjad. Ja ratas tuleb hoidjast välja sikutada JÕUGA.
- ratas ise. Püstine, aeglane, pidurdamisel tõmbab külje ette. Aga 3 käiku on piisav ja kui liikuma saab, veereb hästi.
- valepidine liiklus polegi nii hull. Sõidan algul kõnniteedel (keelatud!), siis koos tavalise liiklusega.
- autod teevad napikaid, aga liiklus on aeglane ja ei hirmuta.
- olen kõige aeglasem sõitja linnas ja see on niii imelik.

Sõidan üle silla jõe lõunakaldale, sealt Toweri sillani. Sild tehakse lahti! Ootan veidi ja imetlen, kuidas suur kruiisilaev läbi avatud silla sõidab.
Siis veeren läbi kerge vihma tagasi.
Hästi elus tunne on!

FOTO-FLEIM

FB-s on mingi fotograafide grupp.
Pildistab siis inimene loojangut.
No tuleb tuleb tugev alasäri ja horisont on ka viltu, a tühja, postitame ikkagi pildi ära.
Suuruses 570 x 342 px.

Ja siis tägib tähtsalt:
50mm, Canon Eos 5D Mark III, carl zeiss, dagö, eesti, estland, estonia, Hiiumaa, Kassari, meri, päikseloojang, sea, Sky, Sunny day, sunset, Taevas,  ZE Planar T* 1.4/50

Härrad Zeiss ja Canon nutavad praegu hauas.
5D!
Planar!
570 px!
Ja viltune horisont!

Putsi, tõesti.
/flame

Edit: 
Ma tean küll, kust Canoni nimi tuleb. See on Avalokitešvara jaapani mugandus, pmst siis budistlik vaste Neitsi Maarjale.

Aidu Xdream

Olen Virunurm. Mu isa on pärit Purtse külast, mu suvekodu on Purtse rannas Purtse jõe suudmes. No kuidas oleks saanud jätta minemata Aidu / Kohtla järve Xdreamile, stardiga Maidlas, Purtse jõe ääres!!!

Start - rattal. Ja kohe algab... KP3 hajutuses teeme kõik viga, igaüks erinevalt. Mina põrutan suure grupiga vale teed pidi, sõidan edasi-tagasi ja mõtlen juba ette, kuidas Lauri-Meelis mind järgmises KP-s närviliselt ootavad. Aga olen seal hoopi esimene! Sest  L&M võtavad võssi murda ja on must veel aeglasemad!

Jooksu-O. Maastik on lihtsalt jube. Ühtlaselt ebaühtlasel küngastikul paiknev võsa. Otsustame orienteeruda, mitte lammastena teiste sabas käia - ja kaotame ligi 10 minutit.

KP enne ujumist. "Uss" orienteerujaid jookseb punkti, mina ka, aga L&M ei tule. Kõik tulevad, tulevad, tulevad... neid ei ole. Nad on hooga punktist mööda jooksnud ja üle karjääri ujunud! Telefon aitab, ja härrad saavad veel korra ujuda, ja siis veel korra. Ujuda tundub jahe, aga jooks aitab kohe taas sooja saada. Aga koht on meil nüüd erakordselt "taga". Visuaalselt muidugi tore, sest meie ümner on põhiliselt plikade tiimid ujumisest märgades liibukates.

Hajumine 9ABC vahel. Mul tõmmatakse hing kinni ja ma ei saa (korduvast kurtmisest hoolimata) aru, kus ja mispidi me oleme. Plaan "võtame kõik koos kõik punktid" feilib just minu KP-s - jalutame sellest alt mööda, saan taas edasi-tagasi joosta, -6 minutit.

Kaevandusest KP-de otsmine ja maa all sagimine on tore LÜ. Lauril on lamp tühi. Õnneks on mul kaks!!

Mälu-O pole väga mälu-O, sest punktideks olevad mäed paistavad kaugele kätte. Kopa otsa ronimine on aga jälle tore!!! No on alles mürakas!!!

Suusarajalt KP - veab, mina oleks täiega vasakule pand, aga L&M leiavad KP kärmelt kätte.

Odavise - veab, sest me ei saa esimese korraga 20 täis, aga siis lubatakse kaigastega üks vise juurde teha. Muidu oleks end seal lolliks sabatanud.

Kanuu. Tundub esmapilgul absurdne kogus kanuutamist. Täiesti JABURALT absurdne. Siis optimeerime, Lauri jookseb ja meie sõidame. Esimene ülipikk vastutuule-etapp on tüütu, aga edasi on chill. Lauri võtab mägesid ja ujub, meie lesime kanuus ja ajame sõpradega juttu. Puhkuuuuussssss!!!
Piilun pärast A-raja kanuuetappi, vot seal on nalja saanud. Paremad tiimid tassisid kanuud kilomeetrite! kaupa! seljas!

Lõpus läbime veel truubi - polnuks küll vaja, aga noh. Ja ujume üle Purtse jõe. Ja kui ujutud, arvame Meelisega, et _ehk_ jäi meil KP regamata. Ja siis ujume uuesti üle Purtse jõe. Täiesti asjata, sest protokoll ütleb, et regasime küll. Selle topelt-ujumisega ajasime enda aja üle 6 tunni.

Finiš. 
6 tundi rajal. 
0 trahvi, hea saavutus!!
Ja koht kusagil keskel.

Lauri analüüs vigadest:
orienteerumise tala - ~12 min

Kauri passimine enne ujumist: 12min

B punkti möödajooks: 6 min

odavise kokku: 14 min

minu jooksuetapp - 56 min, 7.3 km. Esimesel ujumisel sai molutatud rannas 3 min, siis 5 min ülespoole joostud ja 6 min kraavi ületatud. Pärast 5 min allapoole tagasi joostud. Kokkuvõttes oleks ehk saand optimeerida mingi 9 min sealt ideaalis, kui oleks mõlemad otsad ilma pikema mõtlemiseta otse ujunud 5 + 5 min.

Jooksuetapi jamad kokku siis 30 min..

Veel:
- stardimaterjale saades paistab tuttav nägu. Hr Rõivas, paar meetrit minus!
- kohe esimesel ratta-etapil näen enda ees kukkumist, 2 kodanikku panevad velod risti.
- rattarada oli palju kergem kui arvasin - kruusateed, sõida või maanteerattaga

Moraal 

Kui joosta koos, siis koos.

Kõik peavad kogu aeg aru saama, kus nad kaardil on (minu KP 9B) ja kuhu lähevad.

Igas KP-s, ja eriti lõpus, tuleb selgelt üle kontrollida, kas kõik võtsid punkti.

Mina, Eesti rattaliikluse lipulaev

ECC raames logisin üles kõik oma rattasõidud.
Piinliku hoolega kasutasin jalgratast nii palju kui vähegi sain.
Tulemus: KUU AJA JOOKSUL sõitsin jalgrattaga VIIS KORDA.

Mägimatka foto ABC

Ma olen nii palju reisipilte vahtinud, et julgen nüüd üldistada ja iseendale edasiseks nõu anda.

1) Kaamera olgu väike ja alati kättesaadav.
2) Pildistada vahelduvalt! Eri plaanid, eri rakursid. Sada imeilusat pilti lumisest mäest = igav. Pigem 10 mäest, 10 laagrielust, 10 kaaslastest, ...
3) Vähemalt korra päevas vaata fotokas üle. Kas objektiiv on puhas, ega pole mingi imelik seade kogemata peale läinud... Kinnastega tuisus pildistades juhtub.
4) Pildista ka raskel hetkel! Kui rassid / ronid / püüad ellu jääda, läheb pildistamine meelest. Seega jäävad matka / tõusu kõige põnevamad hetked pildilt välja. Sunni end pildistama ka siis, kui on raske, keeruline või mingi jama!
4a) Selleks peab pildistamine olema lihtne, vt punkt 1. Jaamas rippudes peeglit seljakotist kätte ei saa. Kui pead pildistamiseks seisma ja pusima, saab grupijuht su peale kärmelt pahaseks.
5) Inimestele meeldivad teised inimesed. Maastik inimesega on alati parem kui lihtsalt maastik.
6) Tee igast laagrikohast vähemalt üks ülevaate-pilt.
7) Pildista tavalist! Kiputakse pildistama erakordset. Pärast reisi aga tahad, et peal oleks "tavaline". Sest just see tavaline on reisi jaoks päriselt iseloomulik!
8) Reisi esimesel päeval pildista üles kõik kaaslased. Hiljem on mehed habemes, naistel näod punased, mõni on haiglas või surnud.
9) Pildista ka siis, kui reis on juba läbi, oled taas maismaal ja kõik tundub nii kole, nii igav.

Tehnilistest oskustest - kasuta särikompensatsiooni, muuda vajadusel tundlikkust, unusta tele.

Eelnev eeldab, et eesmärk on reportaaž. Kui tahad konkurssi kinni panna, pead pildistama teisiti, aga sellest ma enam ei tea ja ilmselt ei loe konkursi-fotograafid mu blogi ka.

MTBO feil Jõelähtmel

Võtsin 17 KP asemel 3 (kolm), kaotasin kompassi ja kogu eneseusu.

Jõelähtme O-päevakul lubati ägedat rattarada. Soovitusega "ainult spetsialistidele".
"Häh", mõtlesin. Mis seal siis ikka olla saab. Elu esimeseks maastiku-ratta-orienteerumiseks sobib küll.

Kaart. Ei miskit hullu. Planeerin raja - tundub normaalne.
KP1. No ei suuda ma sõites seda sigrimigri kaarti lugeda :( Ehkki mul on kaardihoidja ja puha. Igaks kaardi vaatamiseks pean seisma jääma ja mõtlema. Nii navigeerin esimesse lihtsasse KP-sse üsna tükk aega.
KP2. Metsas, singlil. Sõidan ettevaatlikult. Korra siiski kukun, mu taga olnd neiu kommenteerib "see pidi küll väga valus olema". Tegelikult ei saanud ma kriimugi, maastiku-ratta kukkumised on kuidagi.. valutud.
KP3. Eksin enduro-baigi-radadel lootusetult ära. Tee peab olema tee, mitte mingi sinkavonka nikerdus!!! Ekslen metsas, kõnnin väga vormikal maastikul, kulutan ligi pool tundi...
KPs leian, et kompass on kadunud.
--- ongi kogu päevak. --- 
TAGASITEE. Otsin kompassi ja püüan kõik ekseldud siksakid tagurpidi järele teha. Kompassi muidugi ei leia. Lisaks sajab. Mets on täis rõõmsaid tava-orienteerujaid. Mul aga tuleb nutt kurku. Pidin ma siin sõitma! Oleks võind joosta nagu kõik normaalsed inimesed! Sest maastik on Jõelähtmel tõesti täiega äge!!!

Vead:
- pole harjunud rattakaarti lugema
- kaardimõõtu ega kaugusi ei tunneta üldse. (spido oleks vist abiks?)
- püüdsin kramplikult teid mööda liikuda. Tegelikult tuleb olla valikutes vabam. KP53 tulnuks võtta sirgelt läbi metsa ja üle põllu, nagu jalgsi-O KP. Tegin enda elu ise keerukaks.

Hiljem:
- kompass leitakse üles!!
- nii ma ise kui ratas jäid terveks
- sain poolteist tundi aeroobset tehnilist trenni
Kokkuvõttes on kõik väga hästi. 
Ja hammas, raisk, sai jälle verele.
Ja xdreamile lähen uue rattaga.

Järgmisel päeval käisin samal maastikul, kaardi sõitmata jäänud poolel. Sõit tuli kohati veidi paremini välja. Kaardi lugemine kah. Aga olen kaugel sellest, et neid künkakesi seal teglikult võtta oskaks. Kohati saaks joostes raudselt kiiremini edasi kui ratta seljas... 

"Noorkuu"

Iida viis Videviku ära ja sai teise osa vastu.
Kui mina ta õhtul tabasin, oli ta leheküljel 351.
Õhtuks veel kaugemal.
Ja samal päeval jõudis ta veel 2 tundi trennis käia ja 2 tundi rattaga sõita!!!

Võtsin ise ka raamatu ja lugesin enam-vähem läbi.
Tegelased, nominaalselt 17-18-19 või mitusada aastat vanad, käituvad vaimselt ja emotsionaalselt nagu puhtad tiinekad. Midagi siivutut ei sünni, keel on vanainimeselik ja vandesõnadeta ja naljavaene.
"Ohutu soigumine" on minu diagnoos.

Männikul ujumas

Mul on sada aastat olnud plaan käia rattaga mingis linnalähedases soojas augus ujumas. Lõpuks sai tehtud ka. Kaasa tuli J., aitäh talle selle eest. Käisime Männiku karjääris - selles väikeses, mis on teest paremal, Trapi tänava juures. Seal on suplus-sillake ja valgustus ja BMX rada. Ja ka pärast keskööd oli seal rahvast. Ujumiskohana kevadel täiesti okei.

Järveke oli meeldivalt soe. Sisse minnes külm, aga sees oli soojem kui välises õhus.

Kadriorg => kesklinn => Männiku => Ülemiste => Kopli => Kadriorg.
40 km.
Start umbes kell 11, tagasi umbes kell 2 öösel.

Odav kohvikukülastus

10:34 Sisenen kohvikusse. Loen silti: "teenindame lauast".
10:35 Istun lauda. Olen ainus klient.
10.36 Miskipärast ei leia kusagilt menüüd. Aga Wifi töötab.
10:40 Minust jalutab mööda tädi, kes võiks olla teenindaja. Võtab naaberlauast mustad nõud. Teeb näo, et mind pole siin.
10:44 Sama tädi möödub ja heidab mulle korraks pilgu.

10:45 Töömeilid on loetud, Facebooki kiigatud.
10:46 vajutan "publish", pakin end kokku ja lähen ära.

Kohvik "Narva", Tallinn, 23. mai 2014

Tore, kui leiad kellegi, kes sinusse usub

[15:24:02] Kaur Virunurm: ja ma TEAN, mis on bechdeli test!!!!!!
[15:24:50] Kaur Virunurm: said nüüd

[15:24:54] X Y Z: tubli :)
[15:25:03] X Y Z: ma ei kahtlustanud hetkekski, et sa EI tea

Raudalu mini-rogain

Tegime Raudalu päevakust rogaini. Vaba raja kaart, kõik punktid sisse. Kuna Veiko hilines, plaanisin raja mina. Jooksime kahekesi, kordamööda orienteerudes.

V jooksis mu täiesti rihmaks. Mõtlemise halvamiseni siiski ei jõudnud, orienteerusime üsna okeilt. Nähtavus on metsas endiselt hea, ja nõgest pole, ja sääski pole, ja kuiv on, sihuke mugavus-sport.

Harjutus ise tundus mulle kasulik. Sisuliselt oli see mu selle hooaja esimene o-trenn. Libahundil ega rogainidel pole käinud, parkmetsa-päevakud ja xdream ei loe. Orienteeruda ei oska, joosta ei jaksa. Ja on umbes T-20. Brr, õõk!!

Roheliste rattamatk - Märjamaa

Katiga käisime koos rattamatkal viimati saja aasta eest Bosnias. Seekord siis pretensioonitu  Märjamaa. Lauana lauge maastik, kruus ja võsa. Aga Kati arvas, et varakevadine mets annab ise vaatamisväärsuse mõõdu välja. Või vähemalt, et ettekäändeks käib küll.

Reede. 
Hilinemine jättis meid ilma järtade (ajutised karstilised järved) jutust. Õnneks annavad Eesti Loodus ja keskkonnainfo.ee hea ülevaate. Muhamedi kabelis saime kohajutul napilt sabast, ürgmaantee-Praust tuli juba täiega kätte. Maastik oli nagu lubatud: õrnroheline võsa, võilill ja raps, sekka kenad ja heas korras külad. Ja kolhoosi-arhitektuuri laokil jäänukid.

Varbola maalinn on müstiline. Mis ime-inimesed selle küll kokku tassisid! Kui suur pidi sellise töö jaoks olema olema hirm ja tahe end kaitsta!!!

Curly Strings üllatas. Pidasin neid lõuna-eesti ullikesteks, kel omi lugusid vaid paar. Nii vist ongi, aga kontserdi andsid nad hea. Nii Vabarna kui Talsid naudivad mängimist, see paistab välja ja nakatab. Klappidest tundub "Kauges külas" uimasena, aga kohapeal oli kõik väga särtsakas, ja kontserdi edenedes aina enam, kokkuvõtteks hea tuju.

Laupäev.
Plaan oli 100 km lihtsalt läbi uhada, kultuuri võimaluste piires eirates. Ei tulnud välja. Elo vihje suunas meid 16:30 Kasari vanale sillale, kus laulis Kalevi kammerkoor. See oli selle matka maasikas!!!! Istusin sillal, kuulasin "Homset" ja tuletasin meelde, kuidas me seda Dvoinoi kurust üles punnides hingeldamise vahele laulsime. Uhh!!!!

Edasi läks kõik väga aeglaselt. Jäälinnu-peatuses tšillisime ornitoloogide ja külakiige seltsis terve tunnikese. Saime teada, miks süüa laulurästast, mina rabasin linnuteadust uue põrutava teooriaga linnunimetuste etümoloogiast. Ka edasi polnud meil kiiret. Sildadel peatusime. Rattal laisklesime. Vana-Vigala laagrisse jõudsime alles RailBaltica palaveri alguseks. Õhtul oli Audru Jõelaevanduse Pundi simman, et jalg ikka päris pehmeks saaks.

Pühapäev. 
Arvasin, 57 km udime me paari tunniga ära, aga ei miskit. Kõigepealt nautlesime Vigala raudteejaamas. Siis ühe teise Vigala kirikus. (Vigalaid on sealkandis nimelt rohkesti.) Siis Velise õigeusu kirikus. Selle päeva maasikas oli aga Sillaotsa talumuuseum. Erinevalt ülejäänud Märjamaast oli see kaelasadand ratturiteks ette valmistunud. Kiluvõileivad! Rabarbrikook! Kama! Karask! Kui odav ja KUI MAITSEV! Kõik pugisid kahe suupoolega. Muuseum ise on aga täiesti ulme. Koduleht http://www.velise.ee/saurus/ ei anna sellest mingit aimu. Kohalikud fännid on nimelt kogunud MASSSSIIIVSES koguses vana tehnikat. Neil on küünide kaupu ürgaegseid põllumasinaid, isetehtud traktoreid, saane vankreid mootoreid... minge ja imestage ja laske end harida!!!!

Seekordne matk pidi olema sildade matk, seega vaatasime ekstra hoolikalt Konuvere silda, eriti altpoolt - Kati pesi pead ja mina jalgu. Enne Matvere kontserti tegime Märjamaa keskplatsil veel paar 0% õlut, jäime neist purju ja eksisime linna peale ära. Ega nalja ei saa, kui ise ei tee!

Isiklikus plaanis oli pühap muidugi huvitav, sest otsisin kogu aeg silmadega tšikki, kes end mulle eelmisel öösel kaela riputas ja kempsu eskortida käskis. Lühikese teekonna jooksul toimus intensiivne infovahetus, nii et ta kutile sain hiljem teadjalt öelda "sa pole selle daami mees, vaid ainult tema laste isa".

Pudipadi
- Maastik. Läänemaa on tõesti igav. Samas hea ikka, et nähtud sai!
- Programm. Minu arust täitsa piisav.
- Kilometraaž. 230 km, päevade kaupa: 70 + 100 + 60.
- Sport. Kolm päeva aeroobset trenni, kiiremad sutsud vahepeale - rohelised ftw!
- Sõbrad. Neid oli, ja häid, aga võinuks olla rohkem.
- Lapsed. Matkapeerud on vanaks jäänud, aga uus põlvkond kasvab peale. Matk oli täis tittesid, 10a kanti, kes sõitsid kogu distantsi läbi. Respekt, lapsevanemad ja lapsed, mina nii ei oska!
- Korraldus. Kõik sujus suuuuuuurepäraselt!!!!
- Roheline huinamuina. Seda oli parajas koguses ja sellest sai end eemale hoida. Strandbergi polnud, mis on uskumatu ja arusaamatu ühekorraga.
- Alko, prügi jne. Laagriplats oli PUHAS. Matkaliste käitumine üldiselt adekvaatne, hiiepuu otsas ronimine välja arvata. Joodikute jaoks oli mõlemas laagris lõke. Väga viks värk; soovijad said jorutada, kedagi otseselt ei segatud. 

Soovitused
Käige Konuvere vanal sillal!!! Pärnu maantee 78. kilomeetril.
Käige Sillaotsa talumuuseumis!
Käige Curly Stringsi kontserdil! Või siis ükskõik kus, kus Vabarna-kutt esineb.
Minge järgmisel kevadel Haanjasse!

Aitäh
Tiiule-Matile, kes lapsi / lapselapsi hoidsid!!!

Akadeemia - Kadriorg

0 @töö
3 Tammsaare rist
5 Järvevana tee rdt
7 pööre Filtrisse
9 Vilmsi ots
10:50 @kodu

Kiiremini ei oska.
Tundub, et vana tee läbi linna oli ikkagi kiirem.

Raamat: "Videvik"

Lugesin, mitte päris läbi ja diagonaalis.
Esimesed 200 lk - ülesehitus ja tegelaste tutvustus - on täiesti okei. Haarav ja huvitav.
Raamatu teine pool on puhas soigumine. Autor tegeleb põhiliselt seksist hoidumisega - tegelased on 17-18-19, aga piinlikult hoolikalt EI aja üksteisele kätt püksi ja isegi ei mõtle sellest. Mida kuradit!
Samas on hea, Iidale paras ja ohutu lugemine.

Arvustus:
https://www.goodreads.com/review/show/26448271?book_show_action=true&page=1
Seletab lahedalt lahti, miks see raamat on selline, nagu on.

https://www.goodreads.com/review/show/2137485?book_show_action=true&page=1
on ka armas.

Eurovisioon 2014

Mu lemmikud: Sloveenia, Rootsi, Island.
Sloveenia, sest klassikaline šlaager. Hakkab ühe laksuga pähe, ilus, sõnum olemas, ja algkeeles. Laulja pole kõige värskem, aga noh.
https://www.youtube.com/watch?v=6J2OtoNyQD4

Lava & saal - taanlastelt üle mõistuse hea töö.
Laulud - päris head!!! Showd on muidugi ka, aga ka musa mõttes on täiesti kauneid etteasteid.

Vaatasime lastega. Kell on hetkel 1:04 öösel, hääletus käib, kõik lapsed on täiega üleval ja elevil.

Ove (3a) käib ja puurib ekraani ja küsib minult:
Mis maa on slove-niia?
Kas ital-igrek on ka üks maa?
Näe, ar-arme-armeniia!!!
Ehk, meie kolmene kodanik loeb.

Vanakas 1

Mai on käes. Tähendab, et on tagumine aeg uuendada oma sõprust liivase nõlvaga Sütiste metsas. Kolmap istusin seal kännujuurika peal ja imetlesin KES jõudsat sammu. Täna peatusin pikemalt ja viibisin minutit kakskümmend. Tulemuseks selline pilt:

Esimene tõus on poolik.
Seljakott oli kerge - läpakas ja riided - paar kilo.
Nagu näha, pakub kell, et kiirus tõusul on null, õigemini konstantselt "18.38 min/km", mis on mingi imelik Garmini null. 
Pulssi ei mõõtnud.

Vanakas peaks olema veidi üle 20m, nii et 110..120 m tõusu.

Fe / Raua tänava sauna kohvik

Käisin üle pika aja hommikul kohviks.
Raua saun on uueks saanud ja näeb kena välja nii seest kui väljast.
Ja kohviku nimi - Fe - on hea leid.

Hommikusöök oli maitsev, ja ülejäänud menüü tundus huvitav. Ainult lastele ei pakutud suurt midagi. Kuid 8.30 avatav kodulähedane kohvik on pmst meeldiv nähtus.

https://www.facebook.com/KohvikFe
http://rauasaun.ee/?page_id=276

Kevadjooks Liiapeksi - Aegviidu

Igal 1. mail jooksevad mägedega seotud inimesed Liiapeksist Aegviitu. Piki riiklikku matkarada, üle ooside ja rabade ja männijuurikate, kuusevõsas põigeldes ja järskudel nõlvadel turnides. Tee pikkus 30 - 32 km. Kevadjooks ei ole võistlus, aga ikkagi tahab enamik joosta nii kiirelt kui saab.

Seekord ei eksinud ma rajalt, rada ise väga kuiv, ilm jooksmiseks ideaalne.
3:09, kaotus KES põhigrupile (2:58) 11 minutit - olin palju kiirem kui ootasin. 

Buss oli täis liibuvas riides, joogisüsteemide ja gps-anduritega alpiniste. Loendus Liiapeksis andis 21 nägu.
Start. Võtsin end KES kamba sappa. Joosta oli ootamatult kerge, aga ma teadsin, et kaua selles tempos püsida ei tohi, tapab. Umbes poole tunni pärast jätsin punnimise ja jäin kokku Arvi ja Madisega. Järvi järvedel tegid kalamehed meist pilti. Kõnnu suursoo laudteed nautisin, Paukjärve vaatetorni all olime ~1:10. Järgnenud ooside tõusud kõndisin, Jussi järvedel kell 1:30. Seal oli juba raske, küngastel anna mu kõhuke end rohkem tunda kui siledal maal.

Jooksu teise poole vedasime Madisega kordamööda, vahepeal kippus ta maha jääma, aga lõpus oli just tema värskem ja kiirem. Ja tänu talle ei eksinud ma rajalt ära, üksi oleks kindlasti kusagil võssa või vastupidi - otse kihutanud. Arvi läks eest. Kramp ähvardas, aga päris külla ei tulnud. Jaksasin lõpuni joosta ja just selle üle on kõige parem meel üldse.

Väike pesu Mustjões, poetiir, õlu, Vana Tallinn.
Rongiga koju.
Ja 2 km jalutuskäiku Ülemistelt Kadriorgu.

Õhtul - jalad valutavad, väsimus on suur, Tour d'ÖÖ avasõidule minna ei jaksa.
Aga meel on selle eest hea.
Järgmisel 1. mail jälle!

Ürr fesaris https://www.facebook.com/events/572050482893784/
Kuulutus alpinism.ee-s http://www.ajaveeb.alpinism.ee/?p=4429
Kevajooks 2009 http://kurinurm.blogspot.com/2009/05/liiapeksi-aegviidu-kevadjooks.html
Rada Endomondos http://www.endomondo.com/workouts/332279882/7768241