Liiapeksi - Aegviidu kevadjooks

Liiapeksi - Aegviidu, 32 km
3:21 (või 3:15)

"Tänavu toimub korraline alpinistide kevadjooks 2. mail. Trass on tavapärane Liiapeksi-Aegviidu matkarada, ... pikkuseks oleme mõõtnud umbes 32-33 kilomeetri vahele.", kirjutab K-E.

Ma pole mingi alpinist, aga metsas joosta mulle meeldib. Seega viib liinibuss mu laup hommikul Loksa teeristi, koos kümmekonna samasugusega. Ilm on imeilus ja soe, näod tuttavad, ainult meeleolu on kevadhommikule ebasobivalt sportlik. Soojendusdress maha, pissipaus, t. püksi ja punuma!

Start, Liiapeksi. Alpinistid üllatavad tempoga. Ei mingit sörki ega soojendust, kohe jalad kõhu alt kaugele välja! Kiirus ~5 min / km ajab pulsi tõusudel 180 peale ja on selge, et kaua ma nii ei jookse. Aga kambas on hea - ei pea ise teed otsima - ja püsin grupis.
Metsateed, mudased metsateed, rööpas mudased metsateed... Pärast Järvi järvi tuleb xdreami kaardilt tuttav "libe laudtee", mis pole libe teps mitte; vot sellel on mõnus joosta! Üle raba paistab metsaserv ja

Paukjärve oosid. 0:52 oleme seal. K-E jt ronivad seinast üles kui oravad; mina võtan tempo maha, joon ja proovin süüa. Ei õnnestu - banaan käib suus ringi nagu märg papp. Sörgin üksi edasi, õnneks on matkarada siin hästi märgitud ja jälgitav. Tõusudel kõnnin, väsimus annab tunda.

Jussi järved on 1:20 stardist. Juba?! See on ju ligi pool maad! 25 min keerutamist ümber Väin-, Suur-, Pikk-, Kõver ja Linajärve tuletab meelde, kuis aasta tagasi sai samu nõlvu võetud lapsevankriga; sellega võrreldes on tänane sörk puhas mõnu.
1:45 tagasi liivateel, sealt üle

Soodla jõe Kõrvemaa suusaringile ja Riistakõrve raba serval Aegviidu suusaradadeni.
Tee on hea ja suht lauge, kuid reiepealsed annavad tunda; tegelt andsid juba enne starti, üle-eilne Mustamäe päevak (tuttav maastik, lühike rada, täiskiirusel mäest üles-alla) on alles jalgades. 2:40 juures jõuavad mulle järele & mööda kaks ühtlases tempos sörkivat alpinisti. Teen koos nendega veidi sohki: läheme Aegviitu mööda teid, päris matkarada läheb metsa all ja käib rohkem üles-alla. Teepikkuses kaotan, kuid joosta on kindlasti kergem. Samas, ma tõesti isegi ei näinud, kus rada tee pealt ära keeras... Ja kusagil siinkandis eksis talvel ära ST; seda ma ju ei taha, eks.

Püsin paaril veidi kannul, siis lasen eest. Ja 3:00 kandis hakkan oma häbiks jalutama, vaheldumisi jooksuga.

3:15 olen Aegviidu staadionil. Lõpus jaksan veel joosta küll. Lähen alul vale teed pidi ja jõuan vale Mustjõe sillani, lõpuks leian ikka õige finishi-silla ka üles. Läbi!

Hingeldan veidi, siis panen hellad jalatallad külma vette ja hakkab hea. Jalutan jaama, ütlen teistele aitäh & nägemist ja lähen Kõrve keskusesse pessu.

Enesetunne (järgmisel õhtul) on hiilgav, vaid kerge väsimus jalgades. Ei liigesevalu, ei ville.

Järgmisel korral võtan eesmärgiks algusest lõpuni joosta, v.a. ooside nõlvad. Ei mingit teed mööda jalutamist!