FOTO-FLEIM

FB-s on mingi fotograafide grupp.
Pildistab siis inimene loojangut.
No tuleb tuleb tugev alasäri ja horisont on ka viltu, a tühja, postitame ikkagi pildi ära.
Suuruses 570 x 342 px.

Ja siis tägib tähtsalt:
50mm, Canon Eos 5D Mark III, carl zeiss, dagö, eesti, estland, estonia, Hiiumaa, Kassari, meri, päikseloojang, sea, Sky, Sunny day, sunset, Taevas,  ZE Planar T* 1.4/50

Härrad Zeiss ja Canon nutavad praegu hauas.
5D!
Planar!
570 px!
Ja viltune horisont!

Putsi, tõesti.
/flame

Edit: 
Ma tean küll, kust Canoni nimi tuleb. See on Avalokitešvara jaapani mugandus, pmst siis budistlik vaste Neitsi Maarjale.

Aidu Xdream

Olen Virunurm. Mu isa on pärit Purtse külast, mu suvekodu on Purtse rannas Purtse jõe suudmes. No kuidas oleks saanud jätta minemata Aidu / Kohtla järve Xdreamile, stardiga Maidlas, Purtse jõe ääres!!!

Start - rattal. Ja kohe algab... KP3 hajutuses teeme kõik viga, igaüks erinevalt. Mina põrutan suure grupiga vale teed pidi, sõidan edasi-tagasi ja mõtlen juba ette, kuidas Lauri-Meelis mind järgmises KP-s närviliselt ootavad. Aga olen seal hoopi esimene! Sest  L&M võtavad võssi murda ja on must veel aeglasemad!

Jooksu-O. Maastik on lihtsalt jube. Ühtlaselt ebaühtlasel küngastikul paiknev võsa. Otsustame orienteeruda, mitte lammastena teiste sabas käia - ja kaotame ligi 10 minutit.

KP enne ujumist. "Uss" orienteerujaid jookseb punkti, mina ka, aga L&M ei tule. Kõik tulevad, tulevad, tulevad... neid ei ole. Nad on hooga punktist mööda jooksnud ja üle karjääri ujunud! Telefon aitab, ja härrad saavad veel korra ujuda, ja siis veel korra. Ujuda tundub jahe, aga jooks aitab kohe taas sooja saada. Aga koht on meil nüüd erakordselt "taga". Visuaalselt muidugi tore, sest meie ümner on põhiliselt plikade tiimid ujumisest märgades liibukates.

Hajumine 9ABC vahel. Mul tõmmatakse hing kinni ja ma ei saa (korduvast kurtmisest hoolimata) aru, kus ja mispidi me oleme. Plaan "võtame kõik koos kõik punktid" feilib just minu KP-s - jalutame sellest alt mööda, saan taas edasi-tagasi joosta, -6 minutit.

Kaevandusest KP-de otsmine ja maa all sagimine on tore LÜ. Lauril on lamp tühi. Õnneks on mul kaks!!

Mälu-O pole väga mälu-O, sest punktideks olevad mäed paistavad kaugele kätte. Kopa otsa ronimine on aga jälle tore!!! No on alles mürakas!!!

Suusarajalt KP - veab, mina oleks täiega vasakule pand, aga L&M leiavad KP kärmelt kätte.

Odavise - veab, sest me ei saa esimese korraga 20 täis, aga siis lubatakse kaigastega üks vise juurde teha. Muidu oleks end seal lolliks sabatanud.

Kanuu. Tundub esmapilgul absurdne kogus kanuutamist. Täiesti JABURALT absurdne. Siis optimeerime, Lauri jookseb ja meie sõidame. Esimene ülipikk vastutuule-etapp on tüütu, aga edasi on chill. Lauri võtab mägesid ja ujub, meie lesime kanuus ja ajame sõpradega juttu. Puhkuuuuussssss!!!
Piilun pärast A-raja kanuuetappi, vot seal on nalja saanud. Paremad tiimid tassisid kanuud kilomeetrite! kaupa! seljas!

Lõpus läbime veel truubi - polnuks küll vaja, aga noh. Ja ujume üle Purtse jõe. Ja kui ujutud, arvame Meelisega, et _ehk_ jäi meil KP regamata. Ja siis ujume uuesti üle Purtse jõe. Täiesti asjata, sest protokoll ütleb, et regasime küll. Selle topelt-ujumisega ajasime enda aja üle 6 tunni.

Finiš. 
6 tundi rajal. 
0 trahvi, hea saavutus!!
Ja koht kusagil keskel.

Lauri analüüs vigadest:
orienteerumise tala - ~12 min

Kauri passimine enne ujumist: 12min

B punkti möödajooks: 6 min

odavise kokku: 14 min

minu jooksuetapp - 56 min, 7.3 km. Esimesel ujumisel sai molutatud rannas 3 min, siis 5 min ülespoole joostud ja 6 min kraavi ületatud. Pärast 5 min allapoole tagasi joostud. Kokkuvõttes oleks ehk saand optimeerida mingi 9 min sealt ideaalis, kui oleks mõlemad otsad ilma pikema mõtlemiseta otse ujunud 5 + 5 min.

Jooksuetapi jamad kokku siis 30 min..

Veel:
- stardimaterjale saades paistab tuttav nägu. Hr Rõivas, paar meetrit minus!
- kohe esimesel ratta-etapil näen enda ees kukkumist, 2 kodanikku panevad velod risti.
- rattarada oli palju kergem kui arvasin - kruusateed, sõida või maanteerattaga

Moraal 

Kui joosta koos, siis koos.

Kõik peavad kogu aeg aru saama, kus nad kaardil on (minu KP 9B) ja kuhu lähevad.

Igas KP-s, ja eriti lõpus, tuleb selgelt üle kontrollida, kas kõik võtsid punkti.

Mina, Eesti rattaliikluse lipulaev

ECC raames logisin üles kõik oma rattasõidud.
Piinliku hoolega kasutasin jalgratast nii palju kui vähegi sain.
Tulemus: KUU AJA JOOKSUL sõitsin jalgrattaga VIIS KORDA.

Mägimatka foto ABC

Ma olen nii palju reisipilte vahtinud, et julgen nüüd üldistada ja iseendale edasiseks nõu anda.

1) Kaamera olgu väike ja alati kättesaadav.
2) Pildistada vahelduvalt! Eri plaanid, eri rakursid. Sada imeilusat pilti lumisest mäest = igav. Pigem 10 mäest, 10 laagrielust, 10 kaaslastest, ...
3) Vähemalt korra päevas vaata fotokas üle. Kas objektiiv on puhas, ega pole mingi imelik seade kogemata peale läinud... Kinnastega tuisus pildistades juhtub.
4) Pildista ka raskel hetkel! Kui rassid / ronid / püüad ellu jääda, läheb pildistamine meelest. Seega jäävad matka / tõusu kõige põnevamad hetked pildilt välja. Sunni end pildistama ka siis, kui on raske, keeruline või mingi jama!
4a) Selleks peab pildistamine olema lihtne, vt punkt 1. Jaamas rippudes peeglit seljakotist kätte ei saa. Kui pead pildistamiseks seisma ja pusima, saab grupijuht su peale kärmelt pahaseks.
5) Inimestele meeldivad teised inimesed. Maastik inimesega on alati parem kui lihtsalt maastik.
6) Tee igast laagrikohast vähemalt üks ülevaate-pilt.
7) Pildista tavalist! Kiputakse pildistama erakordset. Pärast reisi aga tahad, et peal oleks "tavaline". Sest just see tavaline on reisi jaoks päriselt iseloomulik!
8) Reisi esimesel päeval pildista üles kõik kaaslased. Hiljem on mehed habemes, naistel näod punased, mõni on haiglas või surnud.
9) Pildista ka siis, kui reis on juba läbi, oled taas maismaal ja kõik tundub nii kole, nii igav.

Tehnilistest oskustest - kasuta särikompensatsiooni, muuda vajadusel tundlikkust, unusta tele.

Eelnev eeldab, et eesmärk on reportaaž. Kui tahad konkurssi kinni panna, pead pildistama teisiti, aga sellest ma enam ei tea ja ilmselt ei loe konkursi-fotograafid mu blogi ka.

MTBO feil Jõelähtmel

Võtsin 17 KP asemel 3 (kolm), kaotasin kompassi ja kogu eneseusu.

Jõelähtme O-päevakul lubati ägedat rattarada. Soovitusega "ainult spetsialistidele".
"Häh", mõtlesin. Mis seal siis ikka olla saab. Elu esimeseks maastiku-ratta-orienteerumiseks sobib küll.

Kaart. Ei miskit hullu. Planeerin raja - tundub normaalne.
KP1. No ei suuda ma sõites seda sigrimigri kaarti lugeda :( Ehkki mul on kaardihoidja ja puha. Igaks kaardi vaatamiseks pean seisma jääma ja mõtlema. Nii navigeerin esimesse lihtsasse KP-sse üsna tükk aega.
KP2. Metsas, singlil. Sõidan ettevaatlikult. Korra siiski kukun, mu taga olnd neiu kommenteerib "see pidi küll väga valus olema". Tegelikult ei saanud ma kriimugi, maastiku-ratta kukkumised on kuidagi.. valutud.
KP3. Eksin enduro-baigi-radadel lootusetult ära. Tee peab olema tee, mitte mingi sinkavonka nikerdus!!! Ekslen metsas, kõnnin väga vormikal maastikul, kulutan ligi pool tundi...
KPs leian, et kompass on kadunud.
--- ongi kogu päevak. --- 
TAGASITEE. Otsin kompassi ja püüan kõik ekseldud siksakid tagurpidi järele teha. Kompassi muidugi ei leia. Lisaks sajab. Mets on täis rõõmsaid tava-orienteerujaid. Mul aga tuleb nutt kurku. Pidin ma siin sõitma! Oleks võind joosta nagu kõik normaalsed inimesed! Sest maastik on Jõelähtmel tõesti täiega äge!!!

Vead:
- pole harjunud rattakaarti lugema
- kaardimõõtu ega kaugusi ei tunneta üldse. (spido oleks vist abiks?)
- püüdsin kramplikult teid mööda liikuda. Tegelikult tuleb olla valikutes vabam. KP53 tulnuks võtta sirgelt läbi metsa ja üle põllu, nagu jalgsi-O KP. Tegin enda elu ise keerukaks.

Hiljem:
- kompass leitakse üles!!
- nii ma ise kui ratas jäid terveks
- sain poolteist tundi aeroobset tehnilist trenni
Kokkuvõttes on kõik väga hästi. 
Ja hammas, raisk, sai jälle verele.
Ja xdreamile lähen uue rattaga.

Järgmisel päeval käisin samal maastikul, kaardi sõitmata jäänud poolel. Sõit tuli kohati veidi paremini välja. Kaardi lugemine kah. Aga olen kaugel sellest, et neid künkakesi seal teglikult võtta oskaks. Kohati saaks joostes raudselt kiiremini edasi kui ratta seljas... 

"Noorkuu"

Iida viis Videviku ära ja sai teise osa vastu.
Kui mina ta õhtul tabasin, oli ta leheküljel 351.
Õhtuks veel kaugemal.
Ja samal päeval jõudis ta veel 2 tundi trennis käia ja 2 tundi rattaga sõita!!!

Võtsin ise ka raamatu ja lugesin enam-vähem läbi.
Tegelased, nominaalselt 17-18-19 või mitusada aastat vanad, käituvad vaimselt ja emotsionaalselt nagu puhtad tiinekad. Midagi siivutut ei sünni, keel on vanainimeselik ja vandesõnadeta ja naljavaene.
"Ohutu soigumine" on minu diagnoos.

Männikul ujumas

Mul on sada aastat olnud plaan käia rattaga mingis linnalähedases soojas augus ujumas. Lõpuks sai tehtud ka. Kaasa tuli J., aitäh talle selle eest. Käisime Männiku karjääris - selles väikeses, mis on teest paremal, Trapi tänava juures. Seal on suplus-sillake ja valgustus ja BMX rada. Ja ka pärast keskööd oli seal rahvast. Ujumiskohana kevadel täiesti okei.

Järveke oli meeldivalt soe. Sisse minnes külm, aga sees oli soojem kui välises õhus.

Kadriorg => kesklinn => Männiku => Ülemiste => Kopli => Kadriorg.
40 km.
Start umbes kell 11, tagasi umbes kell 2 öösel.

Odav kohvikukülastus

10:34 Sisenen kohvikusse. Loen silti: "teenindame lauast".
10:35 Istun lauda. Olen ainus klient.
10.36 Miskipärast ei leia kusagilt menüüd. Aga Wifi töötab.
10:40 Minust jalutab mööda tädi, kes võiks olla teenindaja. Võtab naaberlauast mustad nõud. Teeb näo, et mind pole siin.
10:44 Sama tädi möödub ja heidab mulle korraks pilgu.

10:45 Töömeilid on loetud, Facebooki kiigatud.
10:46 vajutan "publish", pakin end kokku ja lähen ära.

Kohvik "Narva", Tallinn, 23. mai 2014

Tore, kui leiad kellegi, kes sinusse usub

[15:24:02] Kaur Virunurm: ja ma TEAN, mis on bechdeli test!!!!!!
[15:24:50] Kaur Virunurm: said nüüd

[15:24:54] X Y Z: tubli :)
[15:25:03] X Y Z: ma ei kahtlustanud hetkekski, et sa EI tea

Raudalu mini-rogain

Tegime Raudalu päevakust rogaini. Vaba raja kaart, kõik punktid sisse. Kuna Veiko hilines, plaanisin raja mina. Jooksime kahekesi, kordamööda orienteerudes.

V jooksis mu täiesti rihmaks. Mõtlemise halvamiseni siiski ei jõudnud, orienteerusime üsna okeilt. Nähtavus on metsas endiselt hea, ja nõgest pole, ja sääski pole, ja kuiv on, sihuke mugavus-sport.

Harjutus ise tundus mulle kasulik. Sisuliselt oli see mu selle hooaja esimene o-trenn. Libahundil ega rogainidel pole käinud, parkmetsa-päevakud ja xdream ei loe. Orienteeruda ei oska, joosta ei jaksa. Ja on umbes T-20. Brr, õõk!!

Roheliste rattamatk - Märjamaa

Katiga käisime koos rattamatkal viimati saja aasta eest Bosnias. Seekord siis pretensioonitu  Märjamaa. Lauana lauge maastik, kruus ja võsa. Aga Kati arvas, et varakevadine mets annab ise vaatamisväärsuse mõõdu välja. Või vähemalt, et ettekäändeks käib küll.

Reede. 
Hilinemine jättis meid ilma järtade (ajutised karstilised järved) jutust. Õnneks annavad Eesti Loodus ja keskkonnainfo.ee hea ülevaate. Muhamedi kabelis saime kohajutul napilt sabast, ürgmaantee-Praust tuli juba täiega kätte. Maastik oli nagu lubatud: õrnroheline võsa, võilill ja raps, sekka kenad ja heas korras külad. Ja kolhoosi-arhitektuuri laokil jäänukid.

Varbola maalinn on müstiline. Mis ime-inimesed selle küll kokku tassisid! Kui suur pidi sellise töö jaoks olema olema hirm ja tahe end kaitsta!!!

Curly Strings üllatas. Pidasin neid lõuna-eesti ullikesteks, kel omi lugusid vaid paar. Nii vist ongi, aga kontserdi andsid nad hea. Nii Vabarna kui Talsid naudivad mängimist, see paistab välja ja nakatab. Klappidest tundub "Kauges külas" uimasena, aga kohapeal oli kõik väga särtsakas, ja kontserdi edenedes aina enam, kokkuvõtteks hea tuju.

Laupäev.
Plaan oli 100 km lihtsalt läbi uhada, kultuuri võimaluste piires eirates. Ei tulnud välja. Elo vihje suunas meid 16:30 Kasari vanale sillale, kus laulis Kalevi kammerkoor. See oli selle matka maasikas!!!! Istusin sillal, kuulasin "Homset" ja tuletasin meelde, kuidas me seda Dvoinoi kurust üles punnides hingeldamise vahele laulsime. Uhh!!!!

Edasi läks kõik väga aeglaselt. Jäälinnu-peatuses tšillisime ornitoloogide ja külakiige seltsis terve tunnikese. Saime teada, miks süüa laulurästast, mina rabasin linnuteadust uue põrutava teooriaga linnunimetuste etümoloogiast. Ka edasi polnud meil kiiret. Sildadel peatusime. Rattal laisklesime. Vana-Vigala laagrisse jõudsime alles RailBaltica palaveri alguseks. Õhtul oli Audru Jõelaevanduse Pundi simman, et jalg ikka päris pehmeks saaks.

Pühapäev. 
Arvasin, 57 km udime me paari tunniga ära, aga ei miskit. Kõigepealt nautlesime Vigala raudteejaamas. Siis ühe teise Vigala kirikus. (Vigalaid on sealkandis nimelt rohkesti.) Siis Velise õigeusu kirikus. Selle päeva maasikas oli aga Sillaotsa talumuuseum. Erinevalt ülejäänud Märjamaast oli see kaelasadand ratturiteks ette valmistunud. Kiluvõileivad! Rabarbrikook! Kama! Karask! Kui odav ja KUI MAITSEV! Kõik pugisid kahe suupoolega. Muuseum ise on aga täiesti ulme. Koduleht http://www.velise.ee/saurus/ ei anna sellest mingit aimu. Kohalikud fännid on nimelt kogunud MASSSSIIIVSES koguses vana tehnikat. Neil on küünide kaupu ürgaegseid põllumasinaid, isetehtud traktoreid, saane vankreid mootoreid... minge ja imestage ja laske end harida!!!!

Seekordne matk pidi olema sildade matk, seega vaatasime ekstra hoolikalt Konuvere silda, eriti altpoolt - Kati pesi pead ja mina jalgu. Enne Matvere kontserti tegime Märjamaa keskplatsil veel paar 0% õlut, jäime neist purju ja eksisime linna peale ära. Ega nalja ei saa, kui ise ei tee!

Isiklikus plaanis oli pühap muidugi huvitav, sest otsisin kogu aeg silmadega tšikki, kes end mulle eelmisel öösel kaela riputas ja kempsu eskortida käskis. Lühikese teekonna jooksul toimus intensiivne infovahetus, nii et ta kutile sain hiljem teadjalt öelda "sa pole selle daami mees, vaid ainult tema laste isa".

Pudipadi
- Maastik. Läänemaa on tõesti igav. Samas hea ikka, et nähtud sai!
- Programm. Minu arust täitsa piisav.
- Kilometraaž. 230 km, päevade kaupa: 70 + 100 + 60.
- Sport. Kolm päeva aeroobset trenni, kiiremad sutsud vahepeale - rohelised ftw!
- Sõbrad. Neid oli, ja häid, aga võinuks olla rohkem.
- Lapsed. Matkapeerud on vanaks jäänud, aga uus põlvkond kasvab peale. Matk oli täis tittesid, 10a kanti, kes sõitsid kogu distantsi läbi. Respekt, lapsevanemad ja lapsed, mina nii ei oska!
- Korraldus. Kõik sujus suuuuuuurepäraselt!!!!
- Roheline huinamuina. Seda oli parajas koguses ja sellest sai end eemale hoida. Strandbergi polnud, mis on uskumatu ja arusaamatu ühekorraga.
- Alko, prügi jne. Laagriplats oli PUHAS. Matkaliste käitumine üldiselt adekvaatne, hiiepuu otsas ronimine välja arvata. Joodikute jaoks oli mõlemas laagris lõke. Väga viks värk; soovijad said jorutada, kedagi otseselt ei segatud. 

Soovitused
Käige Konuvere vanal sillal!!! Pärnu maantee 78. kilomeetril.
Käige Sillaotsa talumuuseumis!
Käige Curly Stringsi kontserdil! Või siis ükskõik kus, kus Vabarna-kutt esineb.
Minge järgmisel kevadel Haanjasse!

Aitäh
Tiiule-Matile, kes lapsi / lapselapsi hoidsid!!!

Akadeemia - Kadriorg

0 @töö
3 Tammsaare rist
5 Järvevana tee rdt
7 pööre Filtrisse
9 Vilmsi ots
10:50 @kodu

Kiiremini ei oska.
Tundub, et vana tee läbi linna oli ikkagi kiirem.

Raamat: "Videvik"

Lugesin, mitte päris läbi ja diagonaalis.
Esimesed 200 lk - ülesehitus ja tegelaste tutvustus - on täiesti okei. Haarav ja huvitav.
Raamatu teine pool on puhas soigumine. Autor tegeleb põhiliselt seksist hoidumisega - tegelased on 17-18-19, aga piinlikult hoolikalt EI aja üksteisele kätt püksi ja isegi ei mõtle sellest. Mida kuradit!
Samas on hea, Iidale paras ja ohutu lugemine.

Arvustus:
https://www.goodreads.com/review/show/26448271?book_show_action=true&page=1
Seletab lahedalt lahti, miks see raamat on selline, nagu on.

https://www.goodreads.com/review/show/2137485?book_show_action=true&page=1
on ka armas.

Eurovisioon 2014

Mu lemmikud: Sloveenia, Rootsi, Island.
Sloveenia, sest klassikaline šlaager. Hakkab ühe laksuga pähe, ilus, sõnum olemas, ja algkeeles. Laulja pole kõige värskem, aga noh.
https://www.youtube.com/watch?v=6J2OtoNyQD4

Lava & saal - taanlastelt üle mõistuse hea töö.
Laulud - päris head!!! Showd on muidugi ka, aga ka musa mõttes on täiesti kauneid etteasteid.

Vaatasime lastega. Kell on hetkel 1:04 öösel, hääletus käib, kõik lapsed on täiega üleval ja elevil.

Ove (3a) käib ja puurib ekraani ja küsib minult:
Mis maa on slove-niia?
Kas ital-igrek on ka üks maa?
Näe, ar-arme-armeniia!!!
Ehk, meie kolmene kodanik loeb.

Vanakas 1

Mai on käes. Tähendab, et on tagumine aeg uuendada oma sõprust liivase nõlvaga Sütiste metsas. Kolmap istusin seal kännujuurika peal ja imetlesin KES jõudsat sammu. Täna peatusin pikemalt ja viibisin minutit kakskümmend. Tulemuseks selline pilt:

Esimene tõus on poolik.
Seljakott oli kerge - läpakas ja riided - paar kilo.
Nagu näha, pakub kell, et kiirus tõusul on null, õigemini konstantselt "18.38 min/km", mis on mingi imelik Garmini null. 
Pulssi ei mõõtnud.

Vanakas peaks olema veidi üle 20m, nii et 110..120 m tõusu.

Fe / Raua tänava sauna kohvik

Käisin üle pika aja hommikul kohviks.
Raua saun on uueks saanud ja näeb kena välja nii seest kui väljast.
Ja kohviku nimi - Fe - on hea leid.

Hommikusöök oli maitsev, ja ülejäänud menüü tundus huvitav. Ainult lastele ei pakutud suurt midagi. Kuid 8.30 avatav kodulähedane kohvik on pmst meeldiv nähtus.

https://www.facebook.com/KohvikFe
http://rauasaun.ee/?page_id=276

Kevadjooks Liiapeksi - Aegviidu

Igal 1. mail jooksevad mägedega seotud inimesed Liiapeksist Aegviitu. Piki riiklikku matkarada, üle ooside ja rabade ja männijuurikate, kuusevõsas põigeldes ja järskudel nõlvadel turnides. Tee pikkus 30 - 32 km. Kevadjooks ei ole võistlus, aga ikkagi tahab enamik joosta nii kiirelt kui saab.

Seekord ei eksinud ma rajalt, rada ise väga kuiv, ilm jooksmiseks ideaalne.
3:09, kaotus KES põhigrupile (2:58) 11 minutit - olin palju kiirem kui ootasin. 

Buss oli täis liibuvas riides, joogisüsteemide ja gps-anduritega alpiniste. Loendus Liiapeksis andis 21 nägu.
Start. Võtsin end KES kamba sappa. Joosta oli ootamatult kerge, aga ma teadsin, et kaua selles tempos püsida ei tohi, tapab. Umbes poole tunni pärast jätsin punnimise ja jäin kokku Arvi ja Madisega. Järvi järvedel tegid kalamehed meist pilti. Kõnnu suursoo laudteed nautisin, Paukjärve vaatetorni all olime ~1:10. Järgnenud ooside tõusud kõndisin, Jussi järvedel kell 1:30. Seal oli juba raske, küngastel anna mu kõhuke end rohkem tunda kui siledal maal.

Jooksu teise poole vedasime Madisega kordamööda, vahepeal kippus ta maha jääma, aga lõpus oli just tema värskem ja kiirem. Ja tänu talle ei eksinud ma rajalt ära, üksi oleks kindlasti kusagil võssa või vastupidi - otse kihutanud. Arvi läks eest. Kramp ähvardas, aga päris külla ei tulnud. Jaksasin lõpuni joosta ja just selle üle on kõige parem meel üldse.

Väike pesu Mustjões, poetiir, õlu, Vana Tallinn.
Rongiga koju.
Ja 2 km jalutuskäiku Ülemistelt Kadriorgu.

Õhtul - jalad valutavad, väsimus on suur, Tour d'ÖÖ avasõidule minna ei jaksa.
Aga meel on selle eest hea.
Järgmisel 1. mail jälle!

Ürr fesaris https://www.facebook.com/events/572050482893784/
Kuulutus alpinism.ee-s http://www.ajaveeb.alpinism.ee/?p=4429
Kevajooks 2009 http://kurinurm.blogspot.com/2009/05/liiapeksi-aegviidu-kevadjooks.html
Rada Endomondos http://www.endomondo.com/workouts/332279882/7768241

Tartu Xdream

Ma olen Tartus elanud ja õppinud, aga sellegipoolest ei tunne ma seda linna üldse. Kohe üleüldse mitte! Olin põhjalik nohik, kulgesin pmst trassil kodu - füüsikahoone - Tähetorn ja sealt välja jäävast polnud suurt aimu. Rattad polnud moes - üks sõber liikus jalgrattaga ja ta tundus ikka täiesti friik seetõttu.

Pärast ülikooli hakkasin autoga Tartus käima ja sellega said mõned tükid linna veidi tuttavamaks.

Tänane Xdream täitis vähemalt ühe laigu mu Tartu kaardil - Raadi.

Meil läks üldiselt hästi. Nagu Lauri kirjutas - suuri vigu ei teinud. Lisaülesanded meeldisid. Ratta-BMX-kross - jaa! Rehvimägi - jaa! Kanuuslaalom - jaa! Monumentide LÜ lahendasime reeglite piiril, kanuuslallis kulutasime aega pliiatsi otsimisele ja joonistamisele, mina ei oska endiselt rattaga maastikul sõita ega mäest üles joosta. Aga no üldiselt - üsna hea.
Finišis 2:38, 24. koht, JEE!!!
Protokollis küll +15 min puuduva märke eest ja 42. koht.
Võitja aeg 2:06, kaotus võitjale seega 25% - vähe.

Iseasi, kas ka minul oli mingi osa või ei. L&M on sedavõrd kiiremad, et tõmbavad mu punasesse ära ja nii ma ei orienteeru, ei mõtle. Ma isegi üllatusin, et jaksasin enam-vähem tempos püsida, aga kas must oli ka kasu? Vist mitte väga.

Ilm oli +19C, tuuletu ja päike. Säh sulle 27. aprilli!
Sai Raekoja platsis päevitada, hästi süüa ja toredaid inimesi näha.
Linna-xdreamid ftw!

Pirita ratta-test-xdream

Sõitsime ratastel läbi Pirita xdreami testraja. Väga kasulik harjutus; soovitan kõigile. Ehkki võib muidugi joosta ka.
- ratas + kaardihoidja enam-vähem töötab. Ära ei vaju, põlvi ega randmeid ei sega.
- käikudega olen jätkuvalt hädas. Käiguvahetus võtab sekundeid mõtlemist. Pmst üritan kasutada nagu meestekat, ühe (raske) käigu peal.
- pidurid löövad laulu
- sadul on kitsas
- ratta inertsiga harjub ära. No kui ei saa kiiresti kohalt ära, siis ei saa.
- läbivus on muidugi nagu tankil
- asfaldil sõidab pärast hooldust (amortidesse õhku juurde) üsna okeilt

Orienteerumine on muidugi kivine-kännune.

Pehme ratas

(kirjutatud umbes kuu aega tagasi)
Ostsin kasutatud FS ratta, et proovida, kuidas sellisega on.

Esimene katse - Pirita mets.
Ratas on nagu laev. Pehme, ka amordi kõige kangemas seades. Mul on tunne, et ma olen liiga raske tema jaoks, vajutan tagumise amordi läbi ja keskjooks vajub vastu maad. Aga noh, vaatame, vaatame...

Samal õhtul võtsin enda vana ratta. Amordita MTB, raam mulle veidi väike. Nagu siga ja kägu on need rattad, ja vana on tänaval kahtlemata sümpaatsem. Kerge, vilgas ja tundlik - kui vajutad, siis liigub.

Uuele pillile tuleb klipid alla ja laiem sadul peale panna, eks siis näis, kas hakkab meeldima.

Positiivse poole pealt: maastikuratas ajab maastikule. Kohe esimene sõit viis mind Pirital jõe ja Kose tee vahele, kus ma pole iial käinud. Seal on miskid mahajäetud majad, varjend ????, hulk keerulist maastikku. Isegi päevakud pole seda puutunud. Sinna tuleks uuesti minna, ja kohe - suveks on sihuke võss ees, et midagi ei näe.

Rootsi suusamatk

https://sites.google.com/site/kurinurm/home/kungsleden-2014

 

 

Kas minust saab MTB äss?

Betteridge'i seadus ütleb muidugi, et ei, aga eksperiment on ikka parem kui Vikipeedia ja lõbusam ka.
Seega, Kakumäe metsas.
1) Kas ma suudan maastikul sõita? - ei.
2) Mis mind segab? - argus. Mis on osalt objektiivne (tuleb ratta valitsemise puudusest), osalt lihtsalt argus.
3) Millega xdreamile? - ei tea veel.
4) Saab must kunagi päris maastikurattur? - selles elus küll mitte.

Kogu selle segaduse põhjus on uus, pehmemat sorti ratas. Katsetused mu vana rattaga maastikul sõita osutusid nii lootusetuks, et ostsin päris MTB. Kasutatud - et kui ikka üldse ei meeldi, saan ehk suurema kahjuta lahti. Ratas veider, tundub rohkem laev kui jalgratas, pehme, suur. Hirmud FS ebaefektiivsusest mitte-maastikul on kõik õiged, vajutamise järel läheb hulk aega, enne kui kiirust tulema hakkab. Mu vana amordita linna-mtb on ikka väle kui välk selle kõrval. Käikudega on samuti jama, esiteks on neid vähe (vist 20) ja vahetamisel läheb mitu sekundit mõtlemisele, et mis hooba mis suunas.

Aga maastikul ukerdada on lahe.
Kasvõi seepärast, et satub urgastesse, kus muidu ei käi.
Eile siis - Astangu ja Kakumäe.
Nii et eks ma harjutan veidi ja siis otsustan. 

Uus statiivipea: Manfrotto 496RC2

Vana Manfrotto statiivi "püstolpea" vedrud on vedelaks läinud. Kaamera püsis statiivil vaid horisontaalasendis.

Niisiis - uus kuulpea. Selline lihtsake. Ei ole eraldi horisontaalse sättimise nuppu (see oleks olnud suuruselt & hinnalt järgimisel mudelil), ega loodi, ega muud. See-eest tundub mugav, kindel, kerge. Ma usun, et minu väheste vajaduste jaoks piisav.

Manfrotto enda link:
http://www.manfrotto.com/compact-ball-head-with-rc2

Rattaga tööle

1) Olen aeglane. Ka täiega pingutades tulevad kiirused vahemikku 16-20 km/h. 20 sirgel asfaldil, 16 väiksematel teedel või kruusal. Masendav. Kolleeg S näitas enda tracki (sama rada, Kadriorg - Järvevana - Järve - Skype), ta on must vähemalt poolteist korda kiirem, ehkki tal on täispehme ratas ja üldse.
Moraal - rohkem trenni!!!

2) Autode vahel sõites tekitan kogu aeg lolle olukordi. Täna näiteks TTÜ ees. Ei midagi ohtlikku, ma isegi otseselt ei seganud kedagi, aga jäin narris kohas passima, autojuhina oleks ma sellise ratturi peale õigustatult tige.
Moraal - hoiduda sõiduteelt metsa & rattaradadele!


Muidu on jätkuvalt tore sõita.
Skype ratta-infra (parkla, pesula) on ikka täiesti super.

"Nümfomaan"

Nägin ära, omal veidral viisil. Kõigepealt vaatasin II osa, arvates, et see on I. Imestasin veel, et esimest osa loetakse suht leebeks ja mõtlesin, et kui jube see teine siis veel olla saab. Siis läksin kinno omast arust II vaatama ja sain oma eksitusest aru. No ja lõpuks sattusin õige I osa peale ka.

Ma ei saa aru. Miks selline film? Miks jookseb see tavalises kinos? Kas härra kinokunstnikul on meile midagi öelda? Või ei?
Visuaal on muidugi haarav, ja lugu jutustada oskab Trier ka, ja näitlejad on usutavad, kohati keerab küll lugu ise liiga üle vindi.

Huvitaval kombel on internet selle filmi kohta vait nagu sukk. Imdb-s on sisuliselt üks rida.

IMDB kommentaarid on aga.... maitiamis. "Halb dokumentaal" selle filmi kohta - kas rohkem mööda on üldse võimalik öelda?

10 km - 56 min

Jooksin, õigemini sörkisin 10 km.
56 minutit ja üldse üle kivide-kändude.
Brr.

Rattaga tööle, 1

Läbi kesklinna, 9 km, alla poole tunni. Üsna täpselt 20 km/h.

Esimene ehmatus oli kohe lasteaia ees Raua - Vilmsi ristis. Sõiduauto keeras mulle ilma suunda näitamata ette, minu arust meelega. Uhh!!!

Kristiine ristis tehti mulle kolm tagant mööda sõites kolm napikat järjest.

Sõpakal keeras kaubik hoovi sõites mulle sirgelt ette. Tuli selja tagant ja tegi hoogsa parempöörde. Nägin seda ette ja võtsin hoo maha ja kõik läks õnneks hästi. Aga mida selliste olukordade ennetamiseks päriselt teha - ei tea.

Muidu on tore. Märtsi algus, aga kõik teed on juba kuivad. Vähesed lombid on alles jääs. Asfaldi-auke sel kevadel pole, soe talv on abiks olnud.

Ja ratas on mul hea. Ilma amordita MTB, rehvides 4 at. Mitte nii rakett nagu MNT, aga ikkagi mõnusalt jäik, ja kaevuluuke ei pea kartma, ja väiksemad augud pehmendab ära. Istud sadulasse ja kutsub vajutama :)

Suusatunnis

Jälgisin Pirital vene noorte suusatundi. Klassitäis neide ja noormehi viibis metsas, suuskadel, käte ja jalgadega vehkides. Pmst tegid nad kepikõndi, lauad jalas. Mõnel oli suu nutul, mõned lollitasid. Mitte ükski ei osanud suusatada.
Ja ei hakkagi oskama.
Ega tahagi, sellise kogemuse järel.

Miks viia lapsed metsa, kui ei ole mingit plaani neid õpetada?
Kas keka õps tõesti arvab, et kilomeetrise ringi läbimine ilma mingi tehnikata annab lastele midagi?
Kas kehaline kasvatus ei võiks olla samamoodi ÕPPE-aine nagu teised, kus õpetajal on kohustus ka õpetada, mitte lapsi lihtsalt lollustele sundida?

Trmv, tõesti.

Sharan

Kui ma olin väike, joonistasin tuleviku autosid.
Need nägid välja kergelt lömmis tilga kujulised.

Nüüd mul ongi selline.
VW Sharan
2.0 TSI DSG BMT, s.t. bensiin & automaat.
7 kohta.
Standardile (comfort) lisaks veidi turvavarustust ja navi.
Tumehall - VW värvivalik on nutuselt napp.
Rendifirmaks ja nõustajaks http://rentest.ee/.

Esimene sõit oli Tallinn - Tartu - Tallinn, väga rasketes oludes: tuisk, lumine tee, jäide. Auto on pehmema vedrustusega kui meie eelmised masinad, külgtuult kardab rohkem, aga üldiselt on sõita hea. Tagaistmele minek on väga väga mugav ja ka seitsme reisija korral mahub taga hulk pagasit.

Auto juhend on hulk õnnetust, koosneb põhiliselt ohutus-nõuetest ja on suht raske lugeda. WV on autode konfigureeritavusega täiesti üle võlli läinud, seega on enamik juhiseid stiilis "kui autol on lisa X, aga puudub lisa Y, võib lüliti A välja näha nagu pildil B näidatu, aga ei pruugi" ja "Kui menüüst Einstellung alammenüüst Komfort on välja lülitatud funktsioon ZZZ, siis töötab mehhanism A ainult kinnitatud turvavöö korral." Muide nii ongi, juhend on eesti-saksa-inglise keelte segu.

Navi on üsna käkk. Mu esimene siht oli Kastani 123B. Aga B tähte sisestada ei saa ja nii jõudsin peaaegu, aga mitte päris kohale. Kaardid on vanad - Ülemiste ristmikust pole navil aimugi, Filtri teel tal aju pmst plahvatas. Ka Kadriorus tahtis ta mind vedada läbi ussiaukude ja solgitorude, ehkki seal pole midagi muutunud väga mitu aastat.

Ja ma ei oska raadiot vaikseks panna. Tahaks, et raadio _ei_ mängiks ja navi töötaks. Aga ei oska! Ja navi üritab oma soovituste ajaks raadio vaikseks keerata, aga sellest ei piisa, ei kuule. OK, lähen loen, navi jaoks on _eraldi_ raamat...

Kütusekulu on 9 l / km kanti. Pöörded on tõeliselt madalal, linnas 1300 kandis, maanteel alla 2000. Tartus käimiseks läks alla poole paagi.

Kokkuvõtteks on auto vist hea, aga veidi liiga keeruline.

Ooper: Wagneri "Tannhäuser"

Ametlik arvutus on üsna piisav.
See on kah õige.
Meie nägime Mati Turi - Aile Asszonyi varianti.

Esimese vaatuse unelesin maha, no ei suut tajuda selle "lähen-jään-lähen-jään" kiunumise võlu. Aga edasi läks heaks. Teine vaatus oli väga äkšni-rohke. Kolmandas meeldis mulle muusika, ja orkester meeldis, ja peategelased suutsid oma tunded inimlikuks lahti laulda.

Aga päriselt tegi selle lavastuse ikkagi lavakujundus.
Vaheldumisi oli laval iPadi sisemus ja naise hargivahe.
Lisaks imelised massistseenid istuva kooriga.

Kokkuvõttes sai palju parem kui ma ette arvasin.