Tõlinõmme järvel ja rabas

Suusatasime ringi Tõlinõmme rabas ja metsas.
Tõlinõmme on järv / raba / Vääna maastikukaitsealal Tutermaa ja Keila-Joa maanteede vahel.
Suvel olla sinna raske saada, aga meil polnud mingit probleem - suusata kus tahad.
Vaatamist:
Tõlinõmme järv ja vaatetorn
Roostik ja raba
Põõsasmarani lagedad

Loomajäljed - tohutul hulgal - põdrast hiirteni

http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel1857_1840.html
http://www.vaanakulakoda.ee/index.php?id=78
http://www.reisijutud.com/node/1824
http://www.reisijutud.com/node/1809
 

Emakeelepäeva etteütlus

Minu tekst:

Kuidas peaksid sa, tuim inimeseloom, siin lumises Põhjas, kus aastast aastasse õitseb viluses kaljuorus ilusa haisuga mürdike, aga kus Jüriöö ülestõusust ei leia kasvõi ühtainumast viisakat pilti, mida perekonnaalbumisse panna ja aeg-ajalt vaadata - kuidas peaksid sa oma ajalugu kirjutama?
"Köhi, köhi pappi!", leelotas rehepapliku terrorirühmituse liider liitlasvägede baptistlikule kaplanile keset dekadentlikku Kirde-Euroopa ristisõda, mis ei jätnud kivi kivi peale.

Vead, 2 tükki:
1) "Põhjas" - peab olema "põhjas", väike põhh. Ma pole nõus!!! Ma lugesin seda "Põhjamaa" lühendiks.
2) Otsese kõne jutumärkide järele panin koma.

Vasaloppet 2013

Vasaloppet on 90 km suusamaraton Dalarnas, Kesk-Rootsis.
Sõidan läbi, jõuan tervelt finišisse, ajaks 8:43.
Kohaks 8714 meeste ja 9485 üldarvestuses, 14000 lõpetaja seas.

ENNE
Estoloppeti foorumisse tekib Vasaloppet 2012 kukkumiste video. See ajab hamba verele. Kui need jobud võivad Vasal sõita, siis miks mitte mina? Sportlane ma küll pole, aga suusatada ju oskan ja pikad distantsid sobivad mulle hästi.
Regatakse aasta ette, seega käin sõpradele välja mõtte - Vasaloppet 2014.
Kolleeg M viitab Eesti Worldloppeti Klubile. Sealt saan ootamatu kutse: tule KOHE! Üks koht SELLE aasta sõidule on vaba!
Ütlen "jah", sest:
- on olnud hea lume-aasta. Kes teab, milline tuleb 2014 talv?
- olen enda kohta normaalses suusavormis
- seega olen kindel, et suudan 90 km läbi suusatada
- mul on puhkust kõvasti üle

Kutse saan teisipäeva õhtul.
Neljapäeval olen Stockholmi laeval, suusad kotis ja jänes püksis.

SINNA

Maratoni maastik. Päike on pähh :(

EWK kamp on puhtad suusapeded. Väliselt lihtsad onud, aga mida suusavormi ja suhtumist!!! TM tulemused on kõigil 3-kopikatega või vähem. Kogu jutt käib ümber suusa. Kes kus kuidas määris, treenis, sõitis. Tuntakse kõiki Eesti ja Euroopa tippe, jagatakse klatši, vahitakse läbi online-lukuaugu Val di Fiemme MM-i.

Tunnen end võõralt. Ma olen vähemalt poolteist korda aeglasem. Ma ei sõida Estoloppeti sarja. Ma ei erista ühte Auklandi teisest. Mul pole oma pukki, määrdekasti ega tuba karikatega. Mida ma siin üldse teen?

Stockholm - Mora - Sälen. Moras saan numbri, vahetan numbri enda nimele, saan Tartu tulemuse järgi stardikoha. 7. grupp on üsna sabas.

Sälenis on meie kodu. Ma olen "väikeses majas." Kuuene seltskond hakkab hästi tööle. Ropud naljad, terav pasta ja magus jook loovad koduse olemise, mu vales-kohas-olemise kramp kaob tasapisi ära. Siin on muide ilus. Org, jõgi, mäed kahel pool. Aeg-ajalt paistab päike. Mäed on kõrged, aga matkatud on ka palju hullemaid pidi!

Laupäeval enne sõitu käime stardis. 50 jäljepaari - võimas! Sportlased suusatavad, matkajad jalutavad. Vaatame esimest tõusu ja muutlikku ilma. Kord päike & selge & soe, siis pilv & tuul & lörts.

Ülejäänd päev määritakse suuski. Ässad nõiuvad pukkide kohal. Tehakse õrnalt, tundega. "Suuska tuleb määrida naise pilgu alt eemal, et tollel kade ei hakkaks" - võtab päeva hästi kokku. Stressi lisab pikk rada ja pikk võistlus, sest tingimused rajal saavad igal juhul olema muutlikud. Mina aga ei muretse, Mati paneb mulle paari minutiga pidamise alla ja saab hea.

Õhtul imehea pasta, ennustusvõistlus ja Eesti Laul.

VASALOPPET ISE

Mu plaan on sõita 8 tundi.
Esimene tund stardi-mäele, siis 12 km/h tempoga lõpuni.

Stardiala eelmisel õhtul

7:55 - paanika
Istun kuivkäimlas ja püüan ohjata närvipingest üles ütelnud kõhtu. 5 minuti pärast antakse start, mu suusad on kusagil seal 15000 inimese seas, aga mina ise istun potil.
Feil!

8:00 - start
Olen siiski stardis ja suuskadel. Ühel hetkel hakkab rahvas vaikselt edasi nihkuma, maailma vanim-pikim-suurim suusamaraton on vist alanud.

9:00 - esimene tõus
Esimene tund läheb stardikünka vallutamiseks. 2 km 10% tõusu.
Rüsin on uskumatu, suusatajad moodustavad ühtse pehme massi, talluvad üksteise suuskadel ja keppidel. Varustuse terveks jäämine on siin lihtsalt õnne asi. Korra lööb keegi mulle kepi teravikuga säärde, aga verd välja ei saa.
Jõuan 3 km märgini ja hakkan rõõmsalt uhama. Maratoni kõige ohtlikum osa on läbi!

12:30 - pool rada läbi
Kolme-poole tunniga jõuan poole maa peale Evertsbergi.
Püüan Risbergist leida videos nähtud laskumist, ei õnnestu. Kõik on täiesti ohutu.
Suusk libiseb, jõudu on, võidan Mångsbodarna ja Evertsbergi TP-de vahel 350 kohta.
Olen kaheksa tunni graafikust kenasti ees.

13:00 - 16.00 - masendus
Rada pmst kaob. Tõusud on pehme puder. Laskumised on jääs ja vaalu sõidetud, alla lastakse sahas ja täie kontrolliga. Sirgetel on raja asemel jäine küngastik, kus igaüks otsib, kust lükata saab. Kõige hullemad ongi lõigud, kus lauge rada on päikese käes.
Ma ei suuda siin sõita!
Teised panevad paaristõugete jõul, mina ei jaksa, tahan jalaga lükata, aga no ei saa ju!

Ukerdan vallides, kirun ennast ja seda ettevõtmist. Kohal 10k+ ei saagi rada enam hea olla! Mõnusaks sõiduks peab olema ees, selleks on vaja head stardigruppi, selleks peab aga olema tugev! Olen vale mees vales kohas!

Vaevlen nõrkuse, tahtepuuduse ja tehnilise saamatuse küüsis. Kõik panevad must kui postist mööda. 8 tunni plaani asemel on 9 tunni oma. Joon-söön igal pool, lasen suuski määrida. Rõõmsa üllatusena on rajal apelsini-punkt, üldse on TP-välist nänni meeldivalt palju.
Lõpus on rada parem, metsa all varjus saaks suisa sõita.
Aga ma ei jaksa enam!
Käed polegi nagu väsinud, aga no lihtsalt ei jaksa lükata!
Ja enam ei libise ka...
Pingutan ainult sellepärast, et kiiremini lõpetada.

16:42 - finiš
50 meetrit enne finišit saan jalga krambi.
Peaaegu kukun, aga lükkan end siiski üle joone.
Aeg 8:43, ligi tund rohkem, kui ise lootsin.

Annan suusad ära, ronin bussi ja kukun kokku. Jalg läheb alt. Kramp!

MULJED RAJALT

Stardiala hommikul

Rajal on viisakust vähem ja lollust rohkem kui Tartu Maratonil.
Sõidetakse tagant suuskadele, ehkki rajad vasakul-paremal on vabad.
Laskumise lõpul tõustakse ootamatult püsti.
Keppidega vehitakse eriti laias kaares...

Ei start ega finiš jäta erilist muljet.
On küll 15000 sõitjat, aga mingit ülevat tunnet ei teki ega jää.
Kõik on kuidagi hajali, eriti finišis.
Tartu Maratonil on tunne nii enne kui pärast sõitu palju võimsam.

PÄRAST SÕITU

Meie bussi viimane mees lõpetab 11:34, kaks-ja-pool tundi pärast mind.
Mul on kenasti aega pesta, süüa, diplom saada..
Diplomil on nimi - VIRUNURIN. Istun maha ja naeran pikalt.

Kodus saan uue laksu nohu ja põletikke ja palavikku.
Antibiootikumid ftw!

VEEL PALJU HILJEM
Finišis oli meel mitmel viisil must, aga see läks üsna kärmelt üle.
Jäi ainult hea meel:
- tehtud!
- kogemusena väga võimas! - meeldiv ja inspireeriv reis meeldivas seltskonnas!
- vaade Tartu Maratonile on nüüd hoopis teine. Esiteks tundub alla-5-tunni võistlus mingi titekas. Teiseks hindad TM häid külgi palju kõrgemalt.

Järgmine kord lähen Vasale, kui TM aeg on 4 tunni kandis.

TEHNILINE INFO

Rada - vt kaart ja profiil Vasaloppeti lehelt
Maastik on mägine, aga rada üsna lauge. Tehnilisi laskumisi pole, langust on rohkem kui tõusu, suurem osa on tuim nühkimine piki siledat metsa või sood või mäeharja.
Start: Sälen, 350 m merest
Finiš, Mora: 162 m merest
Raja kõrgeim punkt: 3 km stardist, 528 m merest
Tõusu: 812 m
Laskumist: 986 m
Tõusu 25 % – 22.2 km
Lauget 43 % – 38.6 km
Laskumist: 32 % – 29.2 km

Sõitjad

Registreeritud 15800 sõitjat
Stardis umbes 14700
Finišis umbes 13900

Eestist on 70 lõpetajat. 67 meest, 3 naist.
Eestlastest 1, 3, 4, 5... mees on kõik meie (EWK) kambas.

Mandaadi-telk

Protokolli analüüs ütleb mulle, et olen sõidu esimeses pooles võitnud 400 kohta. Sellest 150 PÄRAST Evertsbergi! Mismoodi, kuidas, kui kõik siis must ainult mööda kimasid??? Ainus selgitus - olen TP-des väga kiire.
Viimasel kahel etapil kaotan 150 kohta, aga seda on vähe. Ma ise arvasin, et must mööduvad tuhanded ja tuhanded.
Stardi-künkaga võrreldes võidan 400 kohta ja kaotan 150,  win!
Koht alla 10000 on täiesti OK, kui vaid vaadata, kui sportlik oli rahvas rajal minu ümbruses.
Olen rahul.

Suusad ja söök
Suusad, lipe: Tallinna AT + Priidu struktuuriraud.
Suusad, pidamine: Mati. krunt + vahekiht + kaks sooja kihti + üks jahedam + üks flurita vr45 + üks fluoriga vr45.
Sõin: geele, 6 tk.
Jõin: igas TP-s kaks topsi.

Transport sinna ja tagasi
Eesti Worldloppeti Klubi korraldas kõik ja oli väga-väga-väga hea.
Transa Tln - Mora - Sälen - Tln, elamine, minek kodust starti ja finišist koju.
Lisaks tõsiselt hea seltskond.
Kes vähegi Vasale tahab - soovitan soooooojalt!

Ajad ja kohad etappide kaupa

TP nimi	Koguaeg	Etapi aeg	Koht
Smågan	01:27:20	01:27:20	8959
Mångsbodarna	02:29:50	01:02:31	9068
Risberg	03:24:38	54:47	8947
Evertsberg	04:34:32	01:09:55	8703
Oxberg	05:53:28	01:18:56	8591
Hökberg	06:50:05	56:37	8546
Eldris	07:50:21	01:00:16	8603
Finiš	08:42:59	52:38	8714

LINKE

Raja kaart Vasaloppeti lehel
Minu tulemused Vasaloppeti lehel
Eesti Wordloppeti Klubi
Ametlik ülevaade 2013 Vasaloppetist

Eesti Laul 2013

Püüdsin, tõesti püüdsin kõik laulud läbi kuulata.
Ei suutnud - kaugelt liiga uimane muusika.

Põhja-Tallinn. Mida rohkem ma neid youtubest vahin (mitte seda konkreetset, a üldse), seda rohkem see bänd (?on nad bänd?) mulle meeldib. Rap kui stiil on mu meelest suht mõttetu, aga see kamp on sellegipoolest sümpaatne.

Winny Puhh - vana lemmik. Mis asja nad eurolaulul ajavad, ei saa aru. Üle võlli käind PR-projekt? Lihtsalt nali?

"Päästke noored hinged" - meeldiv laulja on. Rambipalavikus, aga ilmselt tulevikuga.

Prl Õigemeel - kena ballaad, aga EU jaoks veidi malbe ja hambutu

Kõige toredam on aga neid laule surfates Youtubest uusi veidrusi leida.
"Pumpz ja Triinu" ftw!
Kusjuures nende lauludel on kümneid või sadu!! tuhandeid!!! vaateid.

Tartu Maraton - 4:44

Aeg 4:44 (2012: 5:12)
Stardinr 2917 (2925)
Koht 2847 (2862)
Tempo 4:30 (4:57) min/km

Rada oli hea ja kiire, suusk enam-vähem.
Aeg pool tundi parem kui aasta tagasi, koht täpselt sama.
Sõitsin haigest ja magamata peast. Alguses ei andnud tunda, aga peale Palu TP-d kustusin.
Kokkuvõttes olen siiski väga rahul.

Korraldus
Me ei jõudnud pastapartyle ja see oli viga. Kõik Tartu sööklad olid täis! Haigena linnas kolada oli päris ränk. See-eest lõi TsinkPlekkPange halb, kuid terav söök mul lõõrid uuesti lahti.
Ööbisime Elvas, oli väga mugav ja huvitav.
Suusad lasin määrida Stopperil. Pidamine tundus proovides hell, panin ise ühe kihi lisaks. Sai enam-vähem.

Võistlus
Alustasin 2500-3000 grupi lõpust. Mulle paras koht. Sõitsin kogu võistluse omas tempos, keegi ei jäänud ette ja mina ei seganud teisi. Koht lõpus oli stardi omaga sama.
Stardis torkas üks kukkuja mind suusaga tagumikku, aga muidu oli OK. Sain hästi liikuma.

Matu 0:51 (eelmise aaastal 1:02). Minek tundub hea - liiga hea. TP-st tuiskan läbi, söön taskust geeli ja joon kaasavõetud vett. Püüan tõusudel sõita trennis õpitud libisevat sammu, aga ei tule eriti välja.
Ande 1:40 (1:54). Harimäe tõusud ja raja raskem osa on seljataga.
Kuutse 2:22 (2:36). Sõit tundub kerge, aga tegelikult olen siin lihtsalt aeglane.
Peebu 2:56 (3:13). Arvutan, et kui sõidan lõpuni kasvõi 5 min/km, saan aja alla 5 tunni.
Palu 3:27 (3:50). Aina laskumised! TP-des võtan vaid kurki ja juua.
Hellenurme 4:00 (4:24). Raske. Sõidangi vaid 5 min/km. Mägedes on minusugusel paksul raske rühkida. Lootsin lausikul paarissammuga teistest kiirem olla... Tühjagi! Esiteks on paaris-tõuke, mitte -sammu rada. Teiseks pole mul enam lihtsalt jõudu! Kõik lähevad mööda, järjest järjest järjest. Ma ei ole päris kutu, sõitaks jaksaks veel, aga kiirust üles ei saa. Suht sama tunne oli maratonil, mida ka väsinult / puhkamata jooksin: pärast kolmandat tundi tuli sein ette. Süüdistan muidugi haigust, mitte lihtsalt nõrkust, eks!
Finiš 4:44 (5:12). Tiksun, mitte ei sõida.

Teised
Kõik sõidavadki head klassikat. Ei näinud ühtegi uisusammu ei tõusudel, ei pudrustel kohtadel. Aga keppidega vehitakse küll hullult. Laskudes on kepiotsad täiesti taevas, laskumise lõpul ja ka lihtsalt tõukel naaberraja sõitja näo ees. Inetu ja ohtlik.
Sõbrad - mõni on ootamatult must tagapool, paljud on eespool. Enamik on tulemust kõvasti parandanud.
Vaatasin ka CFC trennirahva tulemusi. Ootamatult paljud mehed on must aeglasemad, aga enamik võistelnud daame - kiiremad.

Haigus
Tõbi kollitas nädal aega kurguvalu ja nohuga. Reedel enne maratoni läks tõsiseks. 38 palavik, tatt jookseb igast august, valud ninakoopas ja pooles peas. Elasin valu- ja palavikurohtude peal.
Kahtlesin minekus kuni viimase hetkeni. Reede öösel sain magada 5 tundi, enne maratoni - 3 tundi. Piinlesin öö otsa mõtetes "minna - mitte - minna - mitte". Lõpuks lõin end tablette täis ja sõitsin.

Sõita oli ootamatult hea. Nii kui suusa alla sai, unus haigus ja ei andnud ennast tunda. Aga lõpus, laugel, tuli sein ette. Pingutada lihtsalt ei jaksa! Ma ei tea muidugi, palju sellest on tõbi, palju väsimus ja palju võistluse esimese poole liigne kiirus.

Esmasp taas palavik ja kõik muu, perearst: põskkoopapõletik, antibiootikumid peale.

Pärast maratoni:
- esimese kahe etapi kiirus oli liiga suur. Edaspidi veel rahulikumalt!- lõpus kustumise põhjus võiski olla liigne tormamine alguses, või vähene söömine rajal, või siis tõbi
- ise pidamise lisamine võis olla viga. Kolleeg: "sellega rikkusid ilmselt oma libisemise"
- tõbi on põskkoopapõletik, söön antibiootikume ja saan terveks
- valusid ega vaevusi peaaegu ei ole, lihased-liigesed on kõik OK
- järgmine kord kaasa veel rohkem geele :)

Tartu Maraton - enne

Ülehomme on TM, aga mul pole mingit tahtmist suusatada. Tatitõbi juba nädal aega, pea on paks, igasugu kohad valutavad, elan mee ja ibuprofeeni segu peal.

Kui terveks saan, loodan sõita 5 tunni kanti.
Kui tõbine - siis lihtsalt lõpetada.

Stardinumber 2917 on sama mis aasta tagasi. Poole peal, mu võimetele vastavas kohas. Ei pea rabelema möödumistega, ega tulda mulle tagant sisse.

Eelmise aasta sõit läks nii:
stardinumber - 2925
koht - 2862
Aeg 5:12
Vaheajad: Matu 1:02, Ande 1:54, Kuutse 2:36, Peebu 3:13, Palu 3:50, Hellenurme 4:24

Selle aasta ettevalmistus on läinud väga üle kändude.
Olen suusa-hooajal olnud 2 nädalat tõbine ja 2 nädalat väljamaal.
500 km suuska - vähem, kui lootsin.
Kaal - 92 kg - rohkem, kui lootsin.
Pikki sõite olen teinud vähe.
Ühtegi võistlust pole olnud.
Talvisel xdreamil ei käinud, haige.
Päris suusatrenni olen jõudnud vaid paar korda.

Lasnamäe soust

Seal ei ole midagi muutunud.
Endiselt sõbralik, mõnus, avar ja valge.

~ 1 km sörki
~ 1 km jooksu
~ 10 minutit seinal
Vahele mitmesugust võimlemist, kõverdusi ja sulghüppeid kaldteel.

Käed on muidugi surnud pärast seda, aga tegelt polnd nii hull nagu kartsin.
Ja sõrm ei sega.

Scrabble

Mängisin lihast ja luust inimestega Scrabblet.
F-hoones.
Vist üle aasta on eelmisest korrast.
- inglise keel hullult segab
- ja reeglid on neil harjumatud
- aga muidu tuli välja küll.

Ilma kääneteta on tegelt parem mängida, sest nii on kiirem.
Bingosid on muidugi vastavalt vähem :)

Suusanädal

Eelmised kuus päeva möödusid nii.
N - 36 km, uisku ja klassikat
R - ujumine / puhkus
L - 31 km uisku
P - 10 km uisku
E - klassika trenn Pirital, umbes 10 km
T - uisu trenn Pirital, umbes 15 km
Kokku julgelt üle 110 km suusatamist.
Sellest suurem osa keskmise libisemisega, ainult viimane Pirita päev oli erand.

Kusjuures 1 trenni-km on raskem kui 2 km niisama suusatamist.


Efektid
- õlad-selg, reie-pealsed ja -siseküljed annavad tunda. Pole hullu, taastuvad.
- uisutehnika on nädalaga tuntavalt paranenud.
- käetõukesse on tekkinud jõud, mida seal 2n eest ei olnud.
- ilgelt tahaks veel suusatada.

Kepp ja lipe

Kepp. 
Eelmises klassika-trennis tegime harjutust, kus tuli end väiksest nukist ainult paaristõuke jõul üles lükata. Ma feilisin rämedalt. Esimese korra sain suure surmaga hakkama, teisel ei saand ja rohkem ei proovind. Ülejäänud trenni kamp surus end mängeldes 5 x üles.
Ja mina veel arvasin, et mu kätetõuge on enam-vähem!

Eile ja täna proovisin sama nukikest. Vahe: teised kepid. Trennis oli mul uisukepp, pikk ja vastikult painduv. Nüüd klassika oma, lühem ja jäik.
Tulem: sain nukist kergesti üles. Siis veel teise ja kolmanda ja... N-nda korra ka.
Kuna muu on kõik sama, siis loen vahe puhtalt teise kepi teeneks.

Lipe.
Ma sõidan uisku 5 min/km, pingutades tuleb 4:15 ka ära, aga see on hull rapsimine, mitte sõit.
Netist loetu põhjal sõidavad kõik 3 min/km. Mitte ässad, vaid sellised tavalised inimesed. Ja mul pole aimugi, kuidas see üldse võimalik on. Sõita must poole kiiremini - kuidas?

Täna siis selgus. Ilm +1 ja niiske. Pirita rajal oli libisemine, mida ma pole elus tundnud. Peaaegu jäine, aga tõuge toimis hästi. Ühel hetkel vaatasin spidokat - see näitas 3:18 (min/km). Ja see oli laugel ja korralikult sõites, ei mingit kihutamist.

Hiljem tegin harjutusi - põhiliselt rahulikku keppideta uisku. Kiirus läks alla 5 min/km pmst iseenesest.

Et siis:
- paaristõukeks on vaja õiget keppi.
- kiiruseks on vaja õiget libisemist.
Lihtne!

Uisustiil

Kolleeg luges ette viis erinevat uisustiili tehnikat. Ma siis uisutasin kolm päeva ja proovisin igat moodi ja lugesin lõpuks kokku, et ma oskan neist poolt. Mitte nagu 5 / 2 = 2.5, vaid nagu 0.5, ehk poolt ühest tehnikast. See on kahesammuline Mogren, kus kätetõuke teen koos vasaku jala tõukega. Kui tahan teha käetõuke koos parema jalaga, olen kohe rajal pepuli.

Ja ka see pool-Mogren on selline... poolpidune. Kuna olen harjunud kätega aitama, siis vasak jalg sisuliselt ei tõuka. Ehk siis mul on stiil, kus teen vaheldumisi parema jala tõuke, kätega paaristõuke, parema jalaga, kätega, parema jalaga, kätega...

Seega tuleb teha harjutusi!
Et saada vasak jalg tõukama, mõlemad korralikult libisema ja liikumine kiiremaks.
Alustame kolmest kergemast:
- "vastand-faasis" Mogren (käetõuge samal ajal koos parema jalaga)
- Wassberg
- keppideta sõit

Aga seni on mu klassikatehnika endiselt kiirem kui uisk.

Peetrimägi, Praha

Jalutasin kesklinnast hotelli poole, kui märkasin enda ees mäge. Silt ütles, et mäe nimi on Petřín ja et see on avalik aed ja ronitagu kohe üles. Lumised teerajad olid ööst hoolimata kenasti valged, siksakitasin üles. 

Tükk turnimist oli. Mägi on Vltavast mõõtes ~130 m kõrge. Nõlval on funikulöör, selle kõrval suusa-kelgu-lumelaua rada. Üleval müürid, kaljud ("petra" = "kalju") ja kolme kupliga tähetorn. Ja vaated kogu Prahale.

Mõnus jalutuskäik!
Internett - ntx Petřín @ Wikipedia  - soovitab seda kanti kõigile, mina ka.

Jooksurajal

Möödas on need päevad, kus ma 4 x nädalas Lasnamäe kergejõustikuhallis käisin.
Aga täna võtsin ja tegin paar tiiru Tallinna Spordihallis.

1 x 1000 m tempoga 4:30 min/km
2 x 500 m tempoga 4 min/km

2 x 250 m tempoga 3 min/km
Raske oli.
Kõhuke segab ja jalad pole ka jooksmisega harjunud.

See 4:30 kilomeeter tuli ikka väga vaevaliselt.
Kokku veidi üle 5 km.
Järele 1 km sõude-ergomeetril ja veidi võimlemist.

Nüüd on eesmärk hakata käima nädalas 1 x ujumas ja 1 x jooksmas.

Suusatrennis

Üle saja aasta sattusin taas trenni.

1) Tervis, mis enne trenni ähvardas ja kollitas, muutus treeneri nägemisel reipaks. Kõik vaevused unusid ega naasnd ka pärast trenni. Sport teeb terveks!!!

2) Suusad sain Sportlandi määrdlast kätte 30 min enne trenni. Rajal - pidamine - NULL! Ma kahtlustan (aga ei taiband küsida), et nad panid sinna miskit külma ilma pidamist alla. Tegelt oli aga +1. Õnneks aitas treeneri lilla võlupulk tallad taas raja külge.

3) Jalgadega tehtavad harjutused täiesti sujusid.

4) Käte töö aga - teine NULL! Lõppes sellega, et viimast harjutust - väiksest nukikesest kätega üles lükkamist - ma ei suutnud. Ainsana grupist. Nõrk!!! :(

Järgmiseks korraks: klassika-trenni jaoks kepid! Swixid vajusid tõusul täiega läbi.

5) Ja üldse suusatan ma aeglasemalt kui Pirital kombeks.

Harjutused olid kõik klassikastiilile ja jäljes, 300m (või 400m) ringil
- vahelduvtõuge ilma keppideta, 3 ringi
- ühe-jala vahelduvtõuge  ilma keppideta, 2 x 2 ringi. S.t. ühe jalaga lükkad ja teine tolgendab kaasa
- sama, keppidega, 2 x 2 ringi. Kordan: vahelduvtõuge, ehk siis kepid vaheldumisi maha, aga lükkab ainult üks jalg, vasak v parem. Järgmisel ringil teine jalg jne.
- paaristõuge, 3 ringi
- paaristõuge pausiga (tõukad - tõstad kepid - ootad hetke),  2 ringi
- paaristõuge tõusust üles

Paaristõugetel oli rõhk rütmil, et ei vehiks lakkamatult ja oleks aega libiseda ja puhata.

Koos soojenduse ja trenni-lõpu-ringiga täpselt 2 tundi, paarteist kilomeetrit.

Pikk päev suuskadel

Alo ja Iidaga Järve metsas. Alo tegi 1 ringi, Iida kaks. Vaheapeal oli piknik tee ja kommidega. Rada on seal jube, aga lapsesõbralik. Rahvast on vähe ja kõik on väga aeglased.

Katiga Harkus. Valges / hämaras. Rada väga hea. Uisku, 13 km.

Proua S.-ga Harkus. Täiesti öösel (23.30 - 00.10), klassikat, 8 km.

Üksi Harkus. Veel hiljem ( - 01.30), 16 km, klassikat, ringid 38 ja 42 minutit. Väsitasin end korralikult ära.

• Veider on pühapäeval suusatada. Tööpäeva õhtuti olen ma rajal suhteliselt aeglane, sest sõitmas käivad fännid (või Pirital päris sportlased) ja need lendavad must mööda nagu s. kassist. Järve rajal olid aga ainult ukerdajad ja ka Harkus olin ma enamikust kiirem.
• Ma sõidan uisku ja klassikat umbes sama kiiresti
  Paaristõuge: 4.10 .. 4.20 min/km
  Vahelduvtõuge: 4.30 .. 5.00 min/km
• Lõpus olid käed nii väsinud, et nad lihtsalt käisid edasi-tagasi. Sõitsin puhtalt jalgadega. Sellest ka kiirus 5 min/km ja üle.
• Määrisin suuska nii, et panin poolele põhjale pidamist ja siis sõitsin libiseva osa puhtaks. See tähendas, et esimesed 2 km oli libisemine null. A vähemalt pidas hästi.
• BD lamp ei ole ikkagi hea. Puudub heleda hajuvalguse võimalus.

Rattahooaeg avatud

11 km, Kadriorus ja keset linna.
Mere ääres oli sigalibe. Sile jää ja vesi. Korra kukkusin (5 km/h pealt) ja korra panin jala maha - täielik jama, ei seisa püsti ja ei saa enam sõitma :)

Küsimus "kas sellise ilmaga võib rattaga tööl käia?" sai ka vastuse, "ei taha".
Probleemiks pole niivõrd sõitmine, autoteed on paljad ja kesklinna kõnnikad ka.
Märga ma ka ei karda.
Aga külm tuul ajab pea nii õlgade vahele, et ümbruse tajumine kannatab.

Fototehnika ost-müük

Müüdud:
Canon 85/1.8
Canon EOS 450D

Ostetud:
Canon EOS 650D

"Trojan Horse"

"Trojan Horse", Mark Russinovich

Jalutasin Frankfurti lennujaama raamatupoes, kui silma hakkas tuttav nimi. Mida teeb sysinternalsi progeja raamatuletis???

Kirjutab sellest, mida teab, lootsin ma.

Päris nii see ei olnud. Raamatu algus on OK, arvuti-teemaline ja asjalik ja huvitav. Stuxnet ja USA .gov / .mil vaheline jagelemine ja digital forensics. Aga siis läheb autor Dan Browni teed ja kiiva ja ära.

Kokkuvõttes - hea lugemine, aga mingit tõsist elamust sellest ei saanud.

Huvitava lisana sain paar päeva hiljem raamatusse autori autogrammi :)

"Õnnelik Araabia"

"Õnnelik Araabia", Thorkild Hansen

Taani soov maailmariigiks saada viis maailma esimese teadus-ekspeditsioonini. Maid oli uuritud enne ka, aga nende otsus saata Araabiat uurima ainult õpetatud mehed, mitte vallutajad ega kaupmehed, oli aastal 1756 täiesti ainulaadne.

Tehnilises mõttes üritus õnnestus, teadlased jõudsid Jeemenisse ("Arabia Felix") ja üks tuli tagasi ka. Aga sisuliselt oli see fiasko. Ja vajus unustusse.

Raamat kirjeldab imehästi, miks ja kuidas. Jutustus on haarav, nii stiililt kui sisult, ja hariv, ja väga mõtlemapanev.

USA, detsember 2012

Sinna:
- õhtu Frankfurdis
- lennujaama tuisk ja 2-3 tundi ootamist
- etioopia naabrinaine
- polaaröö

Seal:
- Stevens Pass
- Bellevue kesklinna jõulu-möll
- üldine jõulukinkide ostu-orgia
- Bai Tong
- Raamatuid signeeriv Mark Russinovitš
- BH
- Sheratoni jõusaal
- jalutuskäik Washingtoni järve ääres

Tagasi:
- virmalised
- saksa dev

Stevens Pass

Kui taevas kell 7 hahetama hakkab, olen ma juba kõrgel mägedes. Tähed paistavad vaevuaimatavate lumiste tippude kohal. Aga see pilt petab. Korraks paistab Big Chief'i kohal roosakas kuma, siis kaob see lumesattu ja lõpuks tuisku. Tuiskab päev läbi, sõites on silmad härmas ja valguse mõttes on korralik whiteout.

Lumi on see-eest perfektne. Eelmisel reedel sadas siin ühe ööga maha 39 tolli = 99 cm lund - tehke järele! Kõik on valge, pehme, valgesse mattunud.

Olen kohal liiga vara. Piletimüük avatakse 8, laenutus 8:30. Tark süsteem on mu nime, aadressi, saapanumbri ja suusaeelistuse eelmisest talvest meelde jätnud. Kell 9 olen liftil ja sõidan, ühe lühikese pausiga, kuni pilet kell 17 otsa saab.

Sõit on eelmisest talvest jalgades meeles. Püsin sinistel radadel. Kus veebruaris koperdasin, seal sõidan nüüd vabalt. Olen muidugi aeglasem kui kohalikud ja kardangi inimest, mitte mäge.

Valgus laseb eesolevat mäge kohati ainult aimata. Sellega harjub: jalad õpivad ise reageerima. Kui esimese poole päeva pean mõtlema, mis rada pidi minna ja mis jalga mispidi seada, siis teises pooles töötab keha nagu automaat, ise. Õhtu saabudes pannakse tehisvalgus käima ja see joonistab lume välja ja sõitmine läheb nägemise mõttes palju mugavamaks kui päeval. Siia võib mõnuga tulla ka ainult õhtuseks ajaks, radu on palju ja inimesi vähe.

Käin teisel pool mäge "backcountry"-s ehk Mill Valley's. Siinse sinise Geminiga sain eelmine kord napilt hakkama, puterdades ja kukkudes. Seekord võin seda lihtsalt sõita, ja sõidangi, ja lõpupoole juba nii kiiresti, et ka ülevalt tulijad pole enam probleem.

Pärast Geminit, Aquariust ja Skid Road'i pole esikülje sinised enam üldse probleem. Sõidad, kust tahad ja kuidas tahad.

7.5 tundi puhast sõitu (8 tundi piletit - söögipaus)
Liftid - Hogsback, Skyline, Brooks, Tye Mill, Jupiter, Southern CrossKümneid laskumisi
Hulk kergeid kukkumisi

Ilus päev!

Jooksulindil

Olen nüüd 3 päeva järjest lindil jooksnud.
Mitte pikalt (ei viitsi), aga nii natukene.

1) Mu jalad on peeglist näha ja avanev pilt on jube. Juuu-bee. Mitte et mul oleks koledad jalad, vaid nad käivad joostes täiesti pilla-palla. Parem jalg teeb suuri ringe, vasak vaatab igal sammul parema poole, tossunina on sissepoole kaldus. Sügisesel rabajooksul narrisin V-d, et too jookseb nagu naine. Tegelikult...

2) Lindilt maha tulles on täiesti purjus tunne. Täna põrkasin raugelt vastu kivist posti, sest ei suutnd otse käia.

3) Kuna ühtlaselt sörkida ma tubasel lindil ei viitsi, siis jooksen palju kiiremini (ja lühemalt) kui "õues".

Lisaks lindile on siin täiemõõduline jõusaal, mida ma siis vaikselt tarbin. Vaikselt, et mitte endale liiga teha. Sest hoolimata valutavad mitmesugused lihased täiesti korralikult.

Etioopia taksojuht

Kõigepealt impressisin teda oma teadmistega amhaari keelest. Siis ajasin naerma. Nii saimegi hästi jutule.

Selgub, et onu armastab lund!!! Sest tal on ainsana talverehvid all. Seega lumi == keegi ei sõida == tal on palju tööd == raha ja armastus.
Sain veel teada, et Bill Gatesil on miljon töötajat, ja et ta on üks hirmus hea mees, ja et miljonärid tipivad rohkelt. Aga põhiline oli ikkagi lumi, lumi, lumi.

Etiooplanna

Noor, aga volüümikas.
Imetabase soengu ja kauni erksinise rüüga.
Kohvikarva naha, pikkade ripsmete ja rauge pilguga.
Kena.
Pilti teha ma tast kahjuks ei söandanud.

Kohe lennu alguses pakkusin talle enda pleedi - oli näha, et tal on jahe. Naeratas ja võttis vastu.

Tegin juttu, küsides, mis keeles on raamat ta käes. Raamat osutus Piibliks (nagu olin arvanud) ja keeleks amhaari. Vestlusest ei tulnud aga palju välja. Tundus, et daam ei räägi inglise keelt rohkem kui üksikud sõnad. Naeratasime siis niisama vastastikku.

Püüdsin talle Lufthansa kaardilt näidata, kus on Eesti - sest ta küsis "where are you from?". Pole kindel, kas ta sai aru, mis imelik värviline paber see selline on. See-eest võttis ta kotist oma pulmapiltide albumi ja näitas mulle ette. Lehitses kõik fotod üksipulgi läbi ja rääkis - minu mees! minu ema! minu õde ja mu mehe ema! Pildid olid julgepoolsed, ja inimesed neil tundusid väga õnnelikud.

Ootan juba, et näha, kes tagasilennul kaaslaseks antakse.

"Plahvatus", Yasmina Khadra

Filmi "Rünnak" aluseks olnud raamat.
Mõlemad pealkirjad, nii "Plahvatus" kui "Rünnak", on täiesti suvalised. Sama hästi võiks seal olla "riiul" või tühi string. Prantsusekeelne "L'Attendat" on veidi rohkem teemasse.

Raamat on kergesti loetav (1 õhtu), aga hea.

Esimene pool, Tel Aviv: Filmi on raamatut väga täpselt koopeerinud. Samad stseeenid, tegelased, dialoog. Film on tänu visuaalile isegi haaravam. Ja dramaatilisem.'
Teine pool, Palestiina ja peategelase siseheitlused: siin võidutseb kirjasõna pildilise kunsti üle. Täiega.

Pikki arvustusi on eestikeelses netis palju, googledatagu autorit.

"Kumb pool, kas Palestiina või Iisrael": mu arust ei võtt ei film ega raamat siin üldse mingit poolt. Mõlemad lükkavad klombi nii sügavale kurku just sellega, et ei võta!!!

Pöff 2012

Mudilaste multilaegas II - Läti multikad
Lõbus tähestik - http://www.youtube.com/watch?v=W5e9GJfHC4A
Kui õunad veerevad - http://vimeo.com/11378880
Nõia nööp - Raganas poga - http://vimeo.com/11381670
Imeline päev - http://vimeo.com/11381769
Liivakast - http://vimeo.com/11381528
Punane ratsanik - http://vimeo.com/11207867

Kiirtee / Motorway
http://en.wikipedia.org/wiki/Motorway_%28film%29
http://www.imdb.com/title/tt1740002/
Hong Kong, auto-krimi-märul
Autosõidust on tehtud spordiala ja politseitööst sport. Ranged reeglid, nendes püsimine, mäng etteantud piirides. Põnevust ei ole, sest süžee on klassikaline, aga võtted on imelised ja muusika hea. Pmst palju vaadatavam film kui ma arvasin.
Kirsiks romantikaliin, mis koosneb neljast stseenist:
1) tüdruk teeb politseinikule piljardis kuivalt ja ülbelt pähe
2) politsenik ässab autoga ümber tüdruku
3) tüdruk märkab haigla koridoris nutvat politseinikku
4) politsenik peatab kiirustava tüdruku, trahvimise asemel eskordib ära

Viimsepäeva raamat
http://asianwiki.com/Doomsday_Book
Lõuna-Korea
Kolm apokalüptilist B-kati lühifilmi koos:
- zombide invasioon
- roboti askensioon
- kosmiline piljardikuul
Kohati veniv, kohati naljakas, kohati mõtlemapanev.

Võlukristall 3D
James Bond + Mission Impossible + Lapimaa maastikud + mangade klišeed +
multifilmi formaat.
Tulemuseks uskumatu soust.

Valgesse - Into the White
Kõige ilusam sõjavastane film, mida ma üldse olen näinud.
Vaheldumisi dramaatiline, naljakas, ilus ja kurb.
Vaheldumisi naerad ja närid küüsi.
Seansi lõpus (tekstide ajal) hoidis terve saal ühes rütmis hinge kinni.

Norra lumised mäed lõid muidugi tahtmise vasakul & paremal olijale küüned käsivarde lüüa ja kisada "ma olin ka seal! sealsamas! talvel! tuisuvangis! kolm päeva!". Õnneks hoidsin end tagasi seansi lõpuni, kuni proua M lubas end Vapianosse kutsuda. Kus me siis istusime ja lobisesime pool tundi - mitte mägedest ega kinokunstist, vaid tittede kantseldamisest.

Viies aastaaeg
agraar-düstoopia
http://www.imdb.com/title/tt2298820/

Rohkem slaidishow kui film. Eriti alguses: pikad-pikad staatilised kaadrid, rõhk kaunil-klassikalisel kompositsioonil. Keskendudes märkab silm ka inimtegevust, mis allub kaadri üldisele kompale ja on üldjuhul tugevalt absurdne. Nii puksusin esimese veerandi filmist lihtsalt naerda.
Edasi läheb süngemaks ja veidi dünaamilisemaks, isegi kõnet juhtub.
Süngus jääb, ka absurd jääb, ja siis saab film otsa.

Rünnak

Väga ilus, aga veidi õõnes film Palestiina ja Iisraeli suhete sisemusest.

Soomaal

Ööpäevak Soomaal.
Imeselge öötaevas.

Ringkäik Riisa rabas
Jõhvikad.
Paadisõit ja kanuutamine Navestil.
Palju matkapilte ja -filme.
Sõbrad!

Obama presidendiks

Mul on nagu hea meel.
Teiselt poolt pole jälle vahet.

Slashdot arutab teema üle.
http://politics.slashdot.org/story/12/11/07/0428204/barack-obama-retains-us-presidency

"We choose between the party that taxes us to subsidize farmers and hollywood, or the party that taxes us to subsidize banks and oil companies."
"And both seem to want to increase government surveillance and trade freedom for safety."
"... that would be the appearance of safety."

"This year, the Romney campaign decided that intellectual honesty and demonstrable facts are no longer important in presidential politics and almost managed to win the White House with that strategy. All politicians lie at times, to various degrees, often by omission, but the Romney campaign correctly observed that the resulting sound bites are a net positive, e.g., the first debate."

 

Olen Schumacher

Olen võtnud tõsisemalt käsile autospordi.

Näiteks mu teisipäevad näevad välja nii:
16:15 lahkun Mustamäelt, et
17.00 võtta Kadriorust peale Ove, et viia ta
17.15 Lasnamäele mu ema juurde, et
17.35 olla Raua tänaval vastas Alol, et siis
18.00 võtta Faehlmannist peale naabrite poisid ja viia nad
18.30 Piritale, kus
19.30 lõpeb nende trenn. Sealt sõidame
20.00 Lasnamäele Ove järele ja
20.15 koju.

Suurem osa sellest rallist toimub tipptunni ajal, kogu Kesklinn ja Kadriorg on umbes täis teisi minusuguseid.

Suusa-jõusaalis

Suusatrenn on ses mõttes hea, et iga kord mõeldakse välja uus asi, mida ma ei oska / ei jaksa / ei taha teha. Ja siis pannakse seda tegema.

Eilne:
1) sörk 30 minutit
2) kätega vehkimine 10 minutit
3) JÕUSAAL, tund + veerand

Jõusaal tegi paari minutiga selgeks, kui nõrk ma olen. Harjutused kätele - suusatrenažöör, kang, paar masinat - lõid õlad ja selja täiesti lödiks. Kätekõverdusi ei saanud teha, sest käed lihtsalt värisesid all!

Lisaks sain sõbraliku märkuse kõhukese kohta.