Rahast ja reisimisest
 |
| Eriti odav söök: Kati keedab lumepallisuppi. Norra, märts 2023 |
Tulime perega täna hommikul Taanist puhkamast. Kodus oli külmkapp tühi ja läksin poodi piima ostma. Nägin seal kahte sõpra. Alul ühega, siis teisega arenes vestlus.
Mõlema vestluse neli esimest lauset olid:
Sõber: "Tere, kuidas läheb?"Mina: "Hästi, tulime täna hommikul reisilt, Taanist."
Sõber: "Tore, aga see on vist hästi kallis koht?"
Mina: "Eee..."
Niisiis tuleb kirjutada reisimisest ja rahast.
Lühidalt:
Me ööbime kämpingutes telkides ja teeme ise süüa, ja see muudab perega reisimise üsna odavaks.
Reisi kulud jaotuvad neljaks:
- transport,
- öömajad,
- söök,
- lõbustused.
(Muidugi on võimalik maksta veel reisikorraldajale või tuua võõralt maalt pruut või paha tõbi või...)
Transport.
Transport on koroonaga läinud tõesti kalliks. Lennupiletite hind on paari aastaga kaks korda kasvanud, ja mingeid odavaid soodukaid "10 eurot Berliini" enam ei ole. Laevapiletid on samuti kallid. Tallink küsib "autoga Stockholmi ja tagasi" sõidu eest praegu 928 eurot (2 täiskasvanut, 3 teismelist). Sööd laevas ka midagi - ongi üle tuhande euro. Ainult laevasõit!
Meie optimeerisime seekord nii, et tegime ühe otsa DFDSi kaubalaevaga läbi Paldiski ja tagasisõit oli Tallinkiga mingil soodukaga päeval. Aga ikkagi on transa kallis.
Virgad reisijad passivad lennupileteid pikalt ette. Meie ei suuda - see vajab pikemat ja paremat planeerimist.
 |
| Soe lõunasöök. Pudel on võõra oma. Soome, juuni 2021. |
Öömaja.
Me ööbime kämpingutes ja oleme oma telkides. Euroopa on kämpinguid tihedalt täis ja neid ei pea üldiselt ette broneerima - see muudab reisimise hästi mugavaks. Valid lõunal järgmise peatuse välja, helistad igaks juhuks ette ja ongi olemas. Hind on keskmiselt 10 eurot inimese kohta öö, Ida-Euroopas vähem. Elu kõige kallim kämping oli meil eelmisel aastal Cortina d'Ampezzos. Keset suvist hooaega Itaalia šikis mäe-elu keskuses, kus on filmitud kaks Bondi filmi ja linnake on brändipoode täis, maksime me majutuse eest 80 eurot öö, see teeb siis 16 eurot inimese kohta. Koht oli suurepärane, kõik kämpa teenused hinna sees.
Matkabussiga kämpimine on keerukam, ei pruugi kohta leida. Kuid väikese auto ja telkidega saab ka "täis broneeritud" kämpingusse sisse.
Kämpingud on enamasti ilusas kohas, vee või mäe ääres. Saab ujuda või otse kämpingust matkama minna.
Saab ka üldse ilma rahata. Lapimaal (Põhja-Soomes, Rootsis, Norras) oleme me lihtsalt metsa servas või kaljunuki taga ööbinud. Kunagi sai "tasuta" telgitud üle kogu Euroopa, aga enam vist nii ei teeks. Kuid Skandinaavia igamehe-õigus annab selleks ausa voli. Muidugi saab telkida ka Eestis.
Kämping eeldab häid telke ja magamiskotte - need meil on. Meie telgis on küljealune pehme, ja ka vihma ja külma ilmaga on kuiv ja soe. Meie lapsed on telkimisega harjunud ja toimetavad oma telgiga ise.
Skandinaavia kämpad maksid sel aastal 50-60 eurot viiele inimisele. Kõige odavam oli viimane ja kõige odavam kämping Vätterni järve ääres Gränna kuurort-küla lähedal, imekenas kohas, ja alla 30 euro öö.
 |
| Täiesti tasuta öömaja - laavu ja lõkkekoht. Kõigepealt valmis maitsev läätsesupp, siis - tuhat pannkooki. No tõesti tuhat. Soome, juuni 2023. |
Söök.
Teeme ise.
Me ei põlga ka restorane, lapsed saavad aeg-ajalt pizzat ja pastat. Kevadise suusamatka lõpetasime Oslos üsna heas India restoranis - pärast matka on kõigil kole nälg ja india kohas sai end taas täis laadida. Kuid pigem eelistame raha panna linnades mõne mõnusa, peene kohviku peale. Ja "päris kalorid" teeme ise. Hommikul puder, õhtul makaron või sarnane. Selle korra hitt oli tatar lihapallidega, kõigile täiega meeldis.
Kämpingutes on üldiselt köögid, kuid meil on oma priimus ja potid kaasas, oleme ses mõttes täiesti autonoomsed. Ainult vett on vaja.
Enne Taanit käisime jaanipäeva ajal Soomes süstamatkal. Kogu söök tehti ühiselt priimusel, see oli hirmus hea ja seda oli väga palju, ja see ei maksnud sisuliselt mitte midagi.
Lõbustused.
Me käime mööda loodust ja see üldiselt raha ei küsi. Jah, Lõuna-Euroopas tuleb looduses parkimise eest maksta, kuid vähe. Mõnikord on kaunis kohas muuseum või jäätiseputka - no olgu.
Lõbustusparke, spaasid ja teemaparke me väldime. Mitte raha pärast - lihtsalt ei meeldi.
Muuseumid ja sarnased on Euroopas aga odavad. Seekord käisime Furi saare geoloogia-muuseumis: kõik teismelised tasuta. H.C. Anderseni keskus Odenses: sama.
Igast reeglist on erand. Tatralandia veepark Kõrg- ja Madal-Tatrate vahel on lastel elu lõpuni hästi meeles (ja sinna me läheme veel). Budapesti termaalvee-basseinides on isegi Kati nõus ligunema.
Aga üldiselt kulub meil lõbustuste peale raha vähe või üldse mitte.
 |
| Marstrandi saare matkarada ja majakas. Rootsi, juuli 2023. |
Kokkuvõttes
Võib reisida kallilt - sõita ilma teise otsa, süüa priiskavalt, maksta iga liigutuse eest. Aga ei pea. Ja isegi muidu kallid kohad võib enda jaoks odavaks teha.
Mõne inimese jaoks ei ole see puhkus. Tema vajab teenindust, toitlustust, kandikul ette toodud kokteile. Trip.ee foorumis on lõim kruiisilaevadest, kus kurdetakse, et tube puhastatakse vaid üks kord päevas. Meie peame ise telgi üles panema.
See-eest saame käia enda valitud kohtades. Ja enda valitud sõpradega.
Labels:
reis
26 comments:
Loen ja noogutan, meie pere on sama tüüpi reisusellid. Transa ainus faktor mida viimasel ajal keeruline soodukaga saada aga isegi see võimalik kui väljaspool hooaega või kindlaid kuupäevi, mis eeldab suht paindlikku töö ja vaba aja graafikut.
Tegelt on muidugi ka hotelli tüüpi elamist võimalik õigel ajal väga soodsalt saada. Samas kui ilmastik vähegi lubab eelistan telgitamist ja kämpinguid, mis palju ehtsamad elamused, või ka AirBNB. Vahel pole paha viietärnikas lõõgastuda, lõppudelõpuks elad ju vaid üks kord.
Toidu koha pealt ei pirtsuta, sööme enamasti kõik mis söödav, noh allergiaid pole. Aga jällegi, vahel on tore end hõrgutistega hellitada.
Lõbustused on loodus ja linnastatud piirkondades muuseumid ning mingid põnevad ehitised. Suurlinnadest hoidun võimaluste piires, liiga palju aega elu jooksul neis veedetud.
Noogutan kaasa, enda valitud kohad ja sõbrad. Me eelistame samuti kaasaga reisides kohti, kus turist ei käi, nautinud kohaliku elu-olu-melu. Jah, mina tahan vahel ka suurlinnu, muuseumeid, kindluseid ja vangitorne, kasematte külastada - meeldib ajas tagasi rännata (mõttes) ja tunnetada aja hingust. Pisut kripeldab, et oma lastega sai vähe telgitud (kõik suved oli täis jalgpallilaagreid/võistlusi). Õnneks on neil säilinud veel matkapisik, mis sai titest peale sisse istutatud, kuid eelistavad siiski "luksust", st majas (korteris) ööbimist. Mina naudin endiselt vahel telki ja magamiskotti, mis autos kaasas kui Euroopas reisime :)
plaanin just USA reisi ja kuigi glamuuri ja toateeninduse peal väljas pole, siis see, kui ei saa alustada oma kodust oma autoga, teeb asjad ikkagi... tükk maad kallimaks. lennukiga üle ookeani ei hakka selleks telki ja magamisvarustust kaasa vedama, et max kolmandik öid kämpingutes saaks olla (mul ikkagi mõned linnad ka plaanis). ja Yosemite'is telkimise jaoks oleks vist pidanud koha kinni panema juba eelmisel aastal.
vaatasin selle ka huvi pärast üle, et mis ma UK kämpingutes ööbimise eest olen viimastel aastatel maksnud. vahemik on 6-24 naela inimese kohta öö, kusjuures pigem need kuuenaelased on sellised suured, poe ja kohviku ja mänguväljaku ja pesemisvõimalusega asutused (selgelt suunatud matkabussidega sõitjatele, telkija mahutatakse kuskile nurka ära), ja mida looduslähedasemat kogemust otsid, seda eksklusiivsem ja kallim see kogemus on. 24 naela maksin konkreetselt koha eest, kus oli külmaveekraan ja kuivkäimla, rohkem ei midagi. (aga lisaraha eest sai rentida lõkkealuse ja osta lõkkepuud! nii et kokku ikka üks öö kahele ligi 60 naela. otse Londoni külje all samas.)
mediaan on 15 naela inimene/öö. kõik need numbrid on jalgsi saabujale, auto parkimise eest alati vähemalt viiekas juurde. aa, ja UK kämpingutes ma ühiskasutuses kööke ei ole näinud, erinevalt Euroopa omadest - eeldus ikka on, et tulid oma köögiga või lähed pubisse sööma.
see jutt ei ole nyyd sulle vastu vaidlemiseks, et "ei ole odav", vaid lihtalt lisainfoks, äkki sul endal või kellelgi teisel kulub ära :)
Ma annan siis teise vaate ka :) ma olen lapsena liiga palju telkinud, metsas ja murul maganud, et enam ei taha. Ja minu jaoks ei ole puhkus, kui süüa peab ise tegema. Ja ma olen liiga kooner, et sõita maailma otsa ja hängida ilma plaanita "kus kohalikud käivad". Seega me koos reisida ei saaks :) :) :). Aga ongi igaühele oma. Ja sõltub sellest, millest on vaja puhata.Kas mugavusest või vastupidi.Kas heast söögist või vastupidi 🙃
Kitty, jah, aitäh :)
Mandri-euroopa kämpades on pea alati ühine söögitegemise koht. Seekord oli ühes kohas eraldi saal _ainult telgiga_ tulijatele - et matkabussi-rahvas olgu omas autos, aga telkijatele on vaja kuiva peavarju. (Meil ei läinud seda vaja, lihtsalt imestasin).
Samas ei ole Põhja-Euroopa kämpades üldiselt kõrtsi. Lõunapoolsetes (ütleme Slovakkiast allapoole) juba pigem on. Aga suured kämpad on seal NII suured, tuhanded inimesed korraga sees, et üks kõrts ei teenindaks kõiki ära.
Kõige prostam kämpa oli Poolas, veekraan põllul ja kuivkemps põllu servas. Maksis vist viis eurot kogu meie autotäie kohta. Aga Google kaardil kenasti olemas. Meile sobis :)
Mina vist ka ei võtaks USA-sse magamisvarustust kaasa.
Samas. Meie kaheinimesetelk + kahe inimese magamismatid + magamislinad (kookonid) kaaluvad kõik kokku 2500 grammi ja mahuvad käsipagasisse ära. Kohapealt kaks odavat tekki lisaks - saaks kämpa-valmiduse üsna kergelt kätte. Priimus kodust, pott ja gaas kohapealt - tekib ka söögitegemise võimekus. Samas ma tõesti ei oskaks ise USA-s kämpinguid otsida ega neis olla :)
Indigoaalane, me elame vastandfaasides :) Ma ei jaksaks iial kodus nii palju ja hästi süüa teha kui sina.
Meie matkasöögid / reisisöögid on lihtsad, aga head. Soomes me lihtsalt ruigasime rõõmust oma imemaitsvate värskete suppide üle. (Köögiviljad, kartulid, lõhekonserv jne olid kõik kaasas.)
Kuidas aga haakub see "ei tee süüa ega maga telgis" NKK teemaga...?
Me Pauliga oleme suures plaanis sinu perega sarnaselt matkajad (nii vahva mu meelest, et te ka oma lapsi ses vaimus kasvatate!!). Ka oma eelmises (koos)elus olin täiega telgi-inimene. Nüüd muidugi saab pisut peenemalt reisitud, camperiga, aga no põhimõte on siiski sama ju – oleme oma sõitmistes-ööbimistes-söömistes sõltumatud.
Samas, kitty kommentaarile kirjutan alla – pole see nö. metsik reisimine alati ja igal pool nii odav midagi.
USA kämpingute osas võin seda öelda, et neid on siin mitte ühe, vaid kahe jalaga segada, ja ülilihtne veebi abil leida. Samas, jah, Yosemite telkimiskoha pead tõesti ca aastakese ette planeerima, aga no see on pigem erand kui reegel. Ja potid-pannid peavad omal kaasas olema, meil siin reeglina nö. ühiskööke pole. See-eest aga on paljudes kohtades ägedad WCd ja dushiruumid, enamjaolt tasuta. Telkimiskohtade hinnad kõiguvad seinast seina, tasuta platsist või viiest dollarist viiekümneni ja rohkemgi.
See "metsik" reisimine sõltub ka keeleoskusest ja suhtlemis-julgusest. Kas lähed küla kõrtsi lootuses, et keegi ikka võõrale ligi tuleb ja oma aias öömaja pakub? Ka siis, kui räägid vaid kohalikus keeles vaid kolme sõna? Ma ise ei julgeks. Ja enamuses Euroopas nii ei saaks. Samas idamaade lahkus külalise vastu olevat siiras ja sügav, ja seal - vähemalt mõnes riigis - saab.
Kuid mida enam rahvas reisib, seda rohkem reegleid tekib. Me käisime 199x ja 2000 Balkanil (Kreeka, Horvaatia jne), telkisime ja ööbisime kus tahtsime. Pärast hakkas kuulma jutte, et seal ei tohi vabalt telkida, ainult ametlikult ja raha eest. Naersime - mis te hullu juttu räägite, meie panime pmst Dubrovniku linna rannal oma laagri püsti! Aga nüüd ei lähe keegi Vahemere ega Aadria rannikule partisani panema, poleks lootustki.
Kaurile: jah, ajad muutuvad, ja teinekord üsna kiires tempos. Me alustasime camperiga reisimist 2019 ja "boondockingu" (loe: pargid ja ööbid tasuta, kus tahad või kust õhtu sind leiab) võimalused on tänaseks oluliselt koomale tõmmatud, võrreldes 4 aasta taguse ajaga.
Oo, uus sõna, aitäh!
Eestis ka olud muutuvad, eramaa ja eratee silte tekib kiiresti juurde. Looduses liikumist võimaldavad seadused (Keskkonnaseadus ja natuke ka muud, näiteks Muinsuskaitseseadus) ei ole järele jõudnud. Ehkki põhiline probleem on erastamise ajal seadmata jäänud servituudid ajalooliselt avalikele teedele, ja kohaliku võimu huvipuudus kallasradade ligipääsu haldamisel.
siis on veel Couchsurfing ja analoogilised moodustised - või on need juba välja surnud?
Üheksakümnendate lõpus ja nullindate algul sõitsin ma pool Euroopat võrdlemisi rahatult läbi, liikudes häälega ja ööbides metsikult põõsa all (kui vedas, varjas mind ka mõne põllumajandushoone sein või räästas), ilma telgita, ainult magamiskotiga. Millalgi nullindatel hakkasin vanemaks ja mugavamaks muutuma, siis asusin rohkem Hospitalityclubi kasutama (pakkudes vajadusel ise teistele samasugustele öömaja - see oli Couchsurfingu sarnane portaal). Kuskil nullindate lõpus hakkas väikest viisi siginema tunne, et ma olen natuke liiga heal järjel, et vaestel tudengitel autosid eest ära hääletada ja magusamaid hospitalityclubi kohti ära võtta, siis sain tuttavamaks bronnisaitidega.
Aga osal üritusel, kus ma käinud olen, on majutus juba hinna sees.
Mulle pakub booking.com ka pidevalt soodukaid, sest ma pean igal aastal mitu korda tervele tantsutrupile mingi öömaja broneerima ja seepärast peavad nad mind kuldkliendiks või umbes nii.
Booking on hästi osav jätmas muljet, et sa oled kuldklient :) Genius level tuhat oojee!
Mu arust on nii hääletamine kui need surfingud suht surnud. Millest on tuline kahju.
koroona tegi kindlasti neile palju pahandust.
aga mis bookingusse puutub, siis kas osa tema soodukaid on päris või ongi ta odavam kui teised, igatahes kui ma näen sama majutust näiteks nii airbnb-s kui bookingus, siis bookingus on tavaliselt odavam, ja agodasse ei viitsi viimasel ajal enam üldse vaadata.
Ma ise küll telkimist ülearu ei armasta aga jutule noogutan kaasa. Ei ole nii, et ainumõeldav kodust ära olek nõuab viie tärniga majutust ning hommikusööki voodisse. Ikka vastavat huvidele, võimalustele ja vajadustele. "Vaid kord päevas" kajuti koristamine tundub mulle juba "esimese maailma" probleemidest veel paari kraadi võrra kangem klass.... Aga noh, võib ka nii.
Ehheee, nkk on tasuta :) reisil peab maksma. Mulgi värk 😄
Me siin küll räägime rahast, kuid ajakulu on tegelikult veel tähtsam. Aga mulle meeldib teie mõttekäik :) (Kisub Juku anekdoodiks ära)
Mina sain aastaid tagasi bookingust hea kontakti, selgus et meil oli ühiseid tuttavaid ja nüüd ma rendin temalt korterit otse igal suvel. Booking võtab korraliku kopika vahelt kui sealt bookida, kuigi abiks ikka.
Coachsurf oli tore, ma olen ka kasutanud ja oma kodu pakkunud. Mingil ajal oli põnev, aga siis hakkasid siginema artiklid turvalisuse teemadel ja see võttis hoo maha. Eriti üksi reisides.
Süüa ma veel teeks reisil, aga mina olen see, kes ei saa telgis magada. Isegi lapsena oli see õudusunenägu, kuigi siis pere telkis palju. Samas esimesel välismaareisil magasime magamiskotiga bussi läheduses kambakesi ja see oli ok. Noor kah, ei oska karta ja kambavaim on suur.
Mul kukkus suu lahti kui tuttav bronnis laulupeo ajaks lauluväljaku lähistele hotellitoa. Ok, tal oli see poolenisti töö ka, orgunnisid Harjumaa gruppe jne, aga no kui märjaks siis ikka saab saada kui sa valmistud?! Ja nad käisidki seal riideid vahetamas ning äikese ajal vihmavarjus. Uskumatu...
Koroona surfajaid küll ei tohiks segada, see ju oma sohva pakkumine tasuta ajal kui ise olemas ja parasjagu viitsimist hostida.
KK - siirast uudishimust - miks sa telgis magada ei saa? Ärevus? Uni ei tule lihtsalt? Või on see mõte nii vastumeelt, et sa lihtsalt ei tee seda ja kõik?
Meil on ka hea hulk asju, mida "me ei tee ja kõik", eks igal inimesel ja perel on.
Vaatasin just mingit tobedat videot laevast ookeanilainetel. Enamik kommentaare oli teemal "mulle ei meeldi meri, ammugi mitte ookean, väkk, suuremasse veekogusse kui oma vann ma ei kavatse elus minna, pistke teateküllkuhu oma veekogud ja ookean eriti". Ma ise tulin just ujumast. Inimesed laias ilmas on ikka nii.. üldse mitte meie moodi.
Mul oli pikalt (neljakümnendateni) võõrastes kohtades magama jäämine raske. Enam mitte. Mis muutus - ma ei tea.
ma olen veel see pervert, kellel on - vähemalt üksinda - niisama magamiskotiga põõsa all magamine tavaliselt kergem olnud kui telgis.
sest ma olen mõlemas olukorras enam-vähem samavõrd kaitsetu, aga ilma telgita on kergem ümbritsevat tajuda - teen ainult silmad lahti ja näen, mis värk on (kui just kottpime pole, aga siis on mul jälle tunne, et magamiskotis on kergem nähtamatuks jääda kui terve telgiga).
see käib küll metsiku ööbimise kohta, mitte kämpingus.
Mul sama teema nagu notsul, telgiga. Õigemini, see "telgifoobia" tekkis, kui usasse kolisin. Täitsa praktilistel põhjustel: karud. Täpsemalt grislid. Telgis oled kenasti karule õhtusöögiks sisse pakitud, justkui burrito. Samas, lageda taeva all magades on võimalus, et lõgismadu poeb öösel kaissu...
Aga laiemas plaanis telgismagamise isu sai mul otsa mõned aastad tagasi, mingi järjekordse ootamatu lumetormi/marutuule ajal, mil külmast kangete kätega telki püsti ajasin. Tänaseks olen vana, paks, laisk camperi-inimene:)
Kas USA kämpingutes on ka päriselt karuoht? Ma saan aru, et kui lihtsalt kuhugi mäkke või jõeorgu end sisse sead. Aga kämpinguplats ja teenused ja tuled ja autod, ja seal siis telkide jaoks ala - sinna grisli ehk ei tiku?
Euroopas (siin meie lähedal siis) on sellega võrreldes lust kämpingutes telgiga olla - ohutu, odav, mugav, vaikne. Ja teised samasugused inimesed ümber. Tihti on näiteks motomatkajaid, kel on oma väike telk kaasas.
Oo, karud tikuvad kämpinguplatsidele, ja kuidas veel. Teavad, et sealt võib söögipoolist leida (ma ei pea inimliha silmas, vaid muud toidukraami). Kämpingu sissepääsude juures on reeglina värskeim karuinfo väljas, et millal viimati nähtud (eile, üleeile, nädal-kaks tagasi, jne).
Karupiirkondade kämpingutes on vastavad metallist "karukapid" lausa, iga laagriplatsi jaoks eraldi, kus inimesed toiduaineid saavad ladustada, et kusagil põõsa all või laua peal ei vedeleks. Prügikastidest rääkimata, need on karukindlad, inimeselegi teinekord keeruline avada :) Kämpingutes põhiliselt siiski mustkarud (black bear), grisli naljalt nii tsiviliseeritud kohta ei väisa.
Meie ööbimised aga on peamiselt justnimelt mägedes või jõeorgudes vms, kus grislioht täitsa reaalne, grislikakat nähtud ja puha.
Aga telgiga on siinpoolgi kämpingutes mugav ja vaikne (kui karuoht välja arvata, ja seda igal pool pole). Telkidele eraldi alad, sarnased inimesed ümber, ning jaa, just, motomatkajad samas alas.
Post a Comment