Võilill ja sõbrad
Kas võilillel on juuksed? Või midagi ebasündsat? Siin on teile täies elujõus õis. Beebijuuksed on läinud kelmikalt kikki.
Facebookis üks guru kahtles, et kas seda taime üldse tuntakse. Mina tunnen. Mu lapsepõlve Lasnamäe savikatel nõlvadel oli ta üks esimesi õitsejaid. See siin kasvab Purtse panga savipaljandil, ja neid oli seal väike väljatäis.
Fraktal-taim. Lähedalt ja kaugelt vaadates samasuguse mustriga, ainult mõõtkava on erinev.
Tundmatu sinine kobarik.
13 comments:
see sinine kobarik on kobarhüatsint. Mu lapsepõlve lemmiklill, õrna aimugi pole miks, vbla sellepärast, et ta meenutas kompvekki.
(kollast tean muidugi ka, aga ei ütle, äkki keegi tahab veel mõistatada. tal tulevad latakad lehed pärast.)
a mis ebasündsusse puutub, siis kunagi, kui Mad Max veel jauras, hüüdis ta ükskord lillede kinkimise kohta retooriliselt "kas te kingiksite armsamale kimbu kellegi päid?"
Mispeale ma võitlesin kiusatusega (sest olin otsustanud ta blogis minimaalselt kommenteerida) teha esiteks selgitustööd, et khm, need ei ole pead.
Ja teiseks otsida üles see vana testamendi koht, kus noor Taavet viib kuningas Saulile tema tütre pruudilunaks kotitäie vilistite eesnahku.
Ee, miks keegi peaks seda kollast mitte teadma, see on põhiline lill, mis kevadel õitseb? Enne võililli tavaliselt.
Mu lapsed nimetasid seda nimeta jäetud lille kunagi "Daisyks".
Mitte sellepärast, et nad poleks teadnud õiget nime.
Mitte ka sellepärast, et võõras keeles oleks peenem sõnu seada.
Põhjuseks oli tollal populaarse tualettpaberi margi sidumine lille hiljem ilmuvate suurte sametiste lehtede teatud omadustega.....
Võilillel on muidugi juuksed - kollased juuksed, rohekas kleidike, eks ole :)
Tualettpaber ravib paiseid?!?
Notsu, aitäh. Termin "hüatsint" ei öelnud mulle tänaseni mitte midagi. Olen targendatud!
Tualettpaber ikka.
Mõnikord kadusid lapsed hommikul metsa ja hea, kui mingikski söögiajaks koju jõudsid. Hügieeniprobleemid tuli siis käepäraseid vahendeid kasutades kohapeal lahendada
tundub väga mugav ja ühtlasi väga ökoloogiline!
aga see kobarhüatsint on kultuurtaim. Kui ta sul seal looduses esines, siis vbla vana aiakoht? või siis on aiast ajama pannud.
ta on ainult üks hüatsindivorm, tavalisel hüatsindil on mõnes mõttes sama kujuga kobar, aga koosneb palju suurematest ja lahtisematest õitest, mitte sellistest ümarikest nupsudest.
ma tean tema nime, sest mul oli lapsena värviraamat "Meie aed" ja ma ka lugesin seda põhjalikult.
Kollast pidasin õie väljanägemise põhjal võilille alaliigiks. Tegelt muidugi mitte kui lähemalt uurida. Samas polnud kunagi piisavalt uudishimu nime väljaselgitamiseks. Äkki keegi avaldab lõpuks saladuse?
Paiseleht.
See on jah paiseleht, võilillesarnane välimus tuleb sellest, et mõlemad korvõielised.
Aga alaliigi jutt tuletas meelde, et see, mida me "harilikuks võililleks" nimetamel, on juba ise katustermin müriaadile liikidele. või noh okei, müriaad on liialdus, eesti viki ütleb, et "Eestis on leitud 165–170 hariliku võilille pisiliiki". Oma aias näen ka kogu aeg, et nende lehed on väga erineva kujuga, üks on nagu kalaroots ja teine on peaaegu sirgete servadega.
https://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_v%C3%B5ilill
Nõukogude ajal oli loodusraamatute sari "Pääsuke", https://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/sari?591.
Võillille-raamat oli vist esimene, mille sain ja läbi lugesin :)
Post a Comment