Ratas: Rohuneeme ja Kelvingi

Pandeemia ajab inimesed metsa. Ma sõidan igal aastal korra või paar rattaga Rohuneeme tipus. Seal on väga pädev maastikuratta-maastik: juurikad, kivid, muda. Aga kui tavaliselt on see mets tühi, siis täna oli kõik inimesi täis. Iga kuuse tagant ilmus uus perekond, koeraga jalutaja või kepikõndiv paarike. Ja kõik hoidsid üksteisest piinlikult eemale.

Täna jõudsin välja Kelvingi neemele. See on pisike maanina Kelvingi ja Leppneeme sadamate vahel. Siin on nõuka-aegne (piirivalve?) putka, kivid, luiged... Ja siin oli peale minu veel neli inimest!

Lisaks:
- hulkusin väga ägeda pimeda metsa all, kus sammaldunud kivikülv muudab sõitmise võimatuks;
- sõitsin piki liivast-juurikast-mudast rannaäärset rada;
- vaatasin ära Maisiniidi rändrahnu. Pirakas, kõrgust 7.4 meetrit;
- vaatasin ära Rohuneeme raketibaasi säilmed.