Kauksi rand, Vasknarva ja Poruni mets

Tegime väljasõidu riigi idapiirile.
Tallinn - Peipsi põhjakallas on ainult kaks tundi sõitu, aga kuivõrd harva me sinna satume!

Rannapungerjas on me lapsed aastaid laagris käinud. Iida vist kuus aastat järjest. Kahjuks ei leidnud me Rannapungerjas randa üles. Päris... veider. Teede peal olid kõikjal sildid "eramaa ja ära edasi sõida".

Tegime siis matka ja pikniku Kauksi rannas. Piki Peipsi põhjakallast läheb luidete ahelik, kõrgemad on päris mäe moodi. Ilus!

Vasknarva rõõmustas meid kindluse, kloostri ja Venemaa vaatega. Lapsed said "vene pokemone" ja rõõmustasid väga. Ma loodan, et keegi vene võrkude andmesidesse ei sattunud - pokemonide hind tuleks päris krõbe. Asula on huvitav ja kurb korraga. Ääremaa...

Siis sõitsime läbi Jaama küla - võimas maakividest kirik - ja Kuningaküla Poruni matkarajale. Siin on paljanditega Poruni jõgi ja Gorodenka oja, aga põhiline vahtimisväärsus on mets ise. Seda pole sada aastat "majandatud". Sisuliselt näeme metsa tema loomulikus, looduslikus olekus. Harjumatu. Ja taas natuke nukker, et me peame loomulikuks "haritud" metsa, puupõldu, mitte sellist ürgmetsa nagu siin.

Iroonilisel kombel olime järgmise päeva Purtses, ja ma vehkisin päev otsa mootorsaega ja võtsin krundi ümbert noori puid maha. Aga vähemalt meie kalda-alune on samasugune risti-rästi kukkunud puudega ürg-keskkond nagu Porunis.

Vasknarva klooster - pandeemia tõttu suletud

Vasknarva kindluse vare

Naaberriik

Poruni jõgi