Kiire kohvikuarvustus: Truffe, 0 punkti

Teenindaja: mul said menüüd otsa, teile ei jätkunud. (suu kinni, pilk mujale, tema jaoks episoodi lõpp.)
Kaur: ma lähen söön siis mujal.

Mismõttes, pooltühi kohvik ja pole menüüd?
Ja kui kirjalikult polegi, siis annab suuga ka midagi ära teha, kallis kohvikutöötaja.

Võrdluseks:
"... Kui kohvik sai valmis, siis me tahtsime, et see oleks koht, kuhu saaksid kõik tulla ning kus oleks hea ja sõbralik teenindus. Soovisime, et kõik tunneksid ennast siin koduselt." - Truffe’i omanik Joel Ostrat.

Pildid - M. sünnipäev

Hakkan veidi süstemaatilisemalt fotomajandusest blogima.

M. sünna. Tuba, hämar, palju inimesi üsna kirjul taustal. Ühtlast seina- ega kangapinda ei ole. Läbu, mingit pildi tegemise kohustust ei ole, niisama oma lõbuks ja teiste ärritamiseks klõpsin.

Küsimus: Kas saab mõne ilusa pildi kätte v ei?
Vastus: No pigem ei.

Moraal - kompa:
- Kohale alustuseks ring peale! Miks ma kordagi "rõdule" ei läinud?
- Mõne üldplaani võiks alustuseks ära teha.
- Inimeste jaoks ühtlased taustad üles otsida ja neil püsida. Halva taustaga ei tasu isegi üritada.
- Tootepildistamisega peaks tegelema. Tordilõigust normaalse kaadrit teha ei oska.
- Pmst on inimesed nõus poseerima küll.

Ja tehnika:
- Kogu mu fototehnika peale objede on amortiseerunud. Akud surevad, fotok ja mälukaart ei saa läbi, välk peksab segast (sellest eraldi).
- Laiemat nurka kui 35 polnud eriti vajagi.
- 85 (~135) on toas selgelt liiga pikk. Järgmine kord 50 kotti.

Blogroll 2008

Võrdluseks: mu lemmikud detsembris 2006.
* Blogirull on ohtralt harvenenud.
* Loen vanamoodsalt, RSS-ita. Blogide aadressid on peas, tipin brauserisse "xxxx.blogspot.com" sisse, enter. Bookmarke ka ei kasuta :)
* Keeruka aadressiga bloge ei loe. Tsura kolis, uut aadressi ma ära õppida ei viitsi, seega ei loe kah.
* Loen harva ja mitteregulaarselt.
* Blog.tr.ee vaatan korra päevas läbi. Halb Harjumus. Samas annab Eesti Elust parema ülevaate kui mistahes päevaleht. Päevalehti ma ka ei loe, ainult Postimehe mälumängu teen.

- sportlased: kaja, leivo, daisychain1, viljar (mittesepp)
- tuttav: epp
- vähemtuttavad: laborihiir, sofie (kirjutagu tihemini aint)
- hariv: jaanuspiirsalu
- vaimukas: sepp (ühtlasi ka viljar)

Kui keegi mu laste blogi kommenteerib, siis vaatan teda kah, korraks.

Kehalisi harjutusi 2

Uus Opera on ikka värd. Või on blogger ise muutnud? Kui vana opera'ga bloggeris postitamisel mingi kala oli (aga neid juhtub kogu aeg! server-side error, kenamini formaaditud küll, a pmst rakenduse viga), siis "back" tõi tagasi redigeerimise vormi koos sisuga. Ja see töötas IMHO tänu sellele, et ajaloos navigeerimisel ei käivitatud lehe Javascripti. A uus Opera käivitab, see teeb vormid puhtaks ja... ilma sa oma jutust oledki.

x + x + x + x + x + x + x + x + x + x + x + x + x + x + x + x +

.... õnneks oli blogger jutu mustandi ära salvestanud - tore, enamasti kaasneb bloggeris postitamise vigadega ka vahesalvestamise ebaõnn. Niisiis:

Iidaga uisutamas. Paras piin - no kas ei suudeta teha uisusaapaid, mis jalgu krampi ei aja? Või ei raatsi jäähallid selliseid osta? Igatahes peale kahte esimest ringi pidin uisud ära võtma ja jalgu masseerima, nii valus oli olla.

Ja ujumas. Poolteist kuud vahet, aga püsin vee peal küll. Tegin Kalevis aeglaseid 50m konna / 50 krooli ringe. Kiirust arendama ei hakanud, kõht piparkooke liiga täis.

Kõrvemaal Kati ja Ingaga suusatamas. Ligi 30 km puhast uisku. Oo kui hea! Rajad on suht heas korras - uskumatu, sest Tallinnas pole kübetki lund.
Järgmisel päeval ei valuta mitte üks lihas, uskumatu! Uhades olin veendunud, et homme ma püsti ei seisa. A näe, pole häda miskit!

Tagasi lapsepõlve, kiiresti ja odavalt

Mu vanaema oli juuksur. Juba enne suurt sõda pidas õega Tallinnas väikest töökoda. Vanemas põlves lõikas karvu Koeru ja Vao rahval. Nii oli tema kodus alati palju juuksurikraami ning suur jupp mu helget lapsepõlve möödus tema töötoas.

... see kõik tuli meelde, kui täna hommikul nurgapealses juuksuris käisin. Kesklinna salongide moeka nänni asemel oli askeetlik, kuid kodune 20. sajandi keskkond. Sõbralik juuksuritädi. Pooleli kudum töölaua peal - moeajakirja asemel lugesin selle juhendit: vest Merilile, varrukas 5cm, õlg 20 silma + rant. Potsikutest tühi töölaud, vakstust kate peal. Aga kõige tuttavam oli juukselõikusmasin. Just sellise - valge, ümara kerega, kolmnurkse kujunduselemendiga tera juures - masinaga tegi minu vanaema aastakümneid tööd!

Juuksed lõigati pikema jututa kõik ära. 20 minutit ja valmis. Moodsa ninnutamise - pesemine, massaazh, lõhnaõli, geel - peale aega ei raisatud. Raha kah peaaegu ei küsitud, ilmselt käib siin naturaalmajandus ja mu vana parukas äritakse kuhugi odavalt maha.

Surnd auto ja autoabi

Autoabi, 1888
- tuli kohale 10 minutiga
- sai auto käima
- diagnoosis, et midagi pole viga (?).
Meeldiv.

Eriti meeldiv oli aga maksmise osa. Selgus, et mulle kui Hansa Liisingu kliendile on nende kutse tasuta.

beemp3

beemp3.com.

Ronimine, detsember

Lasnamäel on uued rajad. Kiirusronimise omad, ehk siis suht kerged. Miskist kiirusest pole minu puhul küll mõtet rääkida, aga..

Alustuseks nädal tõbine olekut. Käisin õues jooksmas ja sain palaviku - pole selge, kas seos on põhjuslik v mitte.. aga ronimas ma igatahes ei käinud.

Reede, 12: Ronisin üle kümne korra üles ja võimlesin mõnes raskes kohas veel niisama kah.

Esmaspäev, 15: tholmbergi trenn. Oioi! Alustuseks öeldi, et teen koledaid sõlmi, panen sussi liiga küljega nukile ja kannan vööd valesti. A ronitud sain hästi. Pärast ronimist üle tunni aja füüsilist. Mu vorm on ikka hirmus kidur teistega võrreldes.
harjutused jalgeile:
väljaasted: aeglased, poolikud (madalad), koormusega, hüppega
kannad koos, aaaeglaselt poolkükki ja tagasi, minut järjest ilma puhkeasendita... brr
kõhule:
selili, jalad konksus taeva poole, tõstad pead/rinda aeglaselt üles
selili, jalad sirgu & otse üles taeva poole, tõstad käed varvasteni (kui saad)
selili, käed kuklas ja jalad konksus, puudutad küünarnukiga vastaspõlve
varvaste ja küünarnukkide peal, 2 min, vahepeal tõstad jalgu üles ja hoiad
kätekõverduse-asendis, 1 jalg maast lahti, tood jalga rinna juurde ja tagasi
selili, tõstad (10kg) ketta kätel rinna/pea kohale, tõused selle abil istuli ja tagasi
kätele:
kätekõverdused - käelabad koos
kätekõverdused - koos liikumisega vasakule-paremale
lõuatõmbed eri viisil
no ja siis kätekõverdus-üleshüpe kombinatsioon.
kõik:
kätelseis (millegi najal) (esimest korda elus proovisin, ei tulnd välja üldse)
"ämblik", vastaskäsi-vastasjalg roomamine koos kätekõverdusega
Jalad-käed surisevad ja hea on olla.

Kolmapäev, 17: ronisin korra altjulgestusega - et näha, kas on kuidagi teistsugune - ei olnud. Vasakut rada proovisin nii, et jalad ainult seinal (reljeef & hallid augud), sain peaaegu üles, aga enne lõppu väsisin ära.

Reede, 19: Mõõtsin korra aega: 1. rajal 45 sekundit. A see oli rahulikult ronides. Kui päriselt aja peale teha, peaks raja enne läbi mõtlema ja ronima. Kui veel korra stopperiga seinale saab, siis prooviks alla 30 sekundi teha.

Pühapäev, 21: Ei miskit uut. Või siiski: vasaku raja tegin "jalad ainult hallidel" kergesti lõpuni.

4x nädalas on liiast. Seegi oli võimalik vaid seepärast, et rajad on kerged, nukid suured ja käed ei valuta. See-eest annavad tunda liigesed - küünarnukid, põlved. Noh, jõuluajal saab nädala taastuda.

(nädal pausi - jõuluaeg on teatavasti sebimiseks, trenni jaoks pole aega)

Pühapäev, 28: Hooaja eesmärk täidetud: sain üles alla 30 sekundi. Vasakpoolne kiirusronimise rada, 28.xx, Oliver ise võttis aega.
Tegelt korraldas O. täna võistluse, kõik said kõik neli raja kaks kord läbi ronida. Mul läks hästi (enda kohta). Sügisel poleks ma kellegagi aja peale võidu ronimisest isegi unistanud, a nüüd! Kaisa ronib must muidugi kiiremini - aga mitte palju ja mitte iga raja peal. Madisega sudisime samas tempos, summaarselt ta vist ikkagi võitis, a ka mitte palju.
Tunnustav patsutus iseendale!

Kaisa näitas veidi jõuharjutusi. Topispalli pildumine - öak! Mul olla selg paremale poole kõver, ja kätekõverdusi ma ei oska, ja kükke teha ei jõua, ja rohkem ma miskit ei proovinud.

Esmaspäev, 29: Et end liiga hästi ei tunneks, korraldasin end Tartusse ronima ja saigi jube halb. Neil on teistsugune sein. Ümarad nukid (rohkem avatud käe haaret), rohkem negatiivi. Ei jõua, ei suuda, tasakaalu pole ja kogu mäng käib käte jõu peal ja need mul kaua ei kesta. Nõrkus, äpusus ja häda.

Plikad vudisid all edasi-tagasi (madala haardega traavers jne) ja puhkasid mingi vaevata seal, kus mina kotina seinalt alla pudenesin.

Pileti hind on Tartus kaks korda kõrgem kui Tallinnas - Ülikooli hallis 95 krooni, Lasnamäel 50.

Linkedin 100

Mul sai LinkedIn-is just 100 kontakti täis. Mitte ühtegi pole ise kutsunud, kõik on ise sõbraks tulnud. Aitäh, J. :)

Film: Minority Report

IMDB-st: "SF films have a reputation for being more "deep" than they really are. A few manage to be thought-provoking though (2001, Bladerunner, Gatacca). One of the key things that sets them apart seems to be a willingness to leave the audience thinking about what the film is trying to say. All the audience is of MR is left with is the feeling that "well, that's alright then.""

Ehk siis, õnnelik lõpp rikub asja ära. Muidu hea film. Lapsikusi muidugi on.. a mis sest.

Lexulous / Scrabble endiselt olemas :)

Samal päeval pärast Lexulouse lingi minu blogisse panekut võtsid hindud mängu maha. Kokkusattumus? Minu postitus läks üle 3. detsembril, ja Wikipedia kirjutab:
... On 27 September 2008, the game became available once more, with the new name Lexulous.com.
... On December 3, 2008, Lexulous announced ... "minor changes" in the game..
Tegelt pole see enam Scrabble. Teine laud; 8 tähte käes (mitte 7); 4x multiplier...

Mis HTML-is muutus? Applet on eelmise LexulousSolitaireClient.jar asemel LexulousSolitaireClientv2.jar. Õnneks on vana, ilma v2-ta applet täiesti kättesaadav ja töötab! Tuleb ainult codebase HTML-is ära muuta.

Nii saab endiselt tasuta Scrabble-t mängida.

(Ise leidsin, Google ei arva veel miskit selle teema kohta. Yahoo answers'is on üks vastamata küsimus üleval.)

Film: Põlenud südamed

Pöfil. Coeurs brûlés @ imdb, pöffi-poolne ülevaade.. Mõnus vaatamine. Maroko sai tüki maad lähedasemaks.

Režissöör Ahmed El Maanouni oli ise kohal, pidas alustuseks väikese kõne ja vastas hiljem küsimustele. Sümpaatne, armas ja hariv!

Ronimine, november - kokkuvõte

Üks nädal olin tõbine, aga muidu kolm korda nädalas. Rohkem ei tohigi, käed korralikult hellad. Aga see-eest...

- Kuu aja eest pani Jevgeni mind esimest korda mingit rada ronima. Proovisin teha kahte värvi korraga ja tundus ikkagi enam-vähem võimatu. Eile tegin sama raja suht puhtalt läbi.
- Altjulgestusega ronimine toimib. Ei kobista klikkimisel, ei kuluta jõudu 1 käega asendi hoidmisel.
- Boulderingi probleemid, mis kuu alguses olid "teoreetiliselt tehtavad, tegelikult mitte", ongi tehtavad.
- Leian tasakaalu nukkidel, mis kuu aega tagasi mind seinal ei hoidnud.

Mitte et miskit veel hästi oleks. Ka kõige kergemad ühe-värvi-rajad ei anna end kätte, jne. A vähemalt on tunne, et miskit areneb :)

Nüüd võetakse sein võistluste jaoks paljaks, seniste radade ja ülesannetega on kõik.

---

Reede 21 ja pühapäev 23: Käed sai valusaks, muud miskit. Proovisin 3-4 lillat, 1-2 lillat + rohelist, 1-2 maleruutu - ei miskit. Sikutan end kätega paar meetrit üles, siis väsivad näpud ära ja ongi kõik. Boulderingi probleemidest ei tule ka miskit välja. Kui vahepeal (nende M-koolituste ajal) tekkis mingi arengu tunne, siis nüüd kadus see taas ära.

Järgmine kord võtan mingi konkreetse ülesande ja nikerdan ainult ühe asja kallal korraga.

Kolmapäev 26: Sain Juhanilt kiita, a ma ei tea, kas ka asja eest. Ka lihtsate (värviga) radade ja lihtsaima (3-4) maleruudu ronimine ei edene mitte karvavõrdki. Ei oska, ei püsi, ei ulatu, ei jaksa! Samas muutub värvilise (kõikide nukkidega) seina ronimine tasapisi efektiivsemaks.

Reede 28: Pusisin 3-4 maleruudul ja altjulgestusega. Korra läksin julgestamisel hooletuks ja lasin ronijal liiga lõtva köide kukkuda.

Pühapäev 30: Käisin Viljari dry-toolingu võistlust vaatamas. Ise ei roninud, no natuke proovisin.

Pühapäev 30: Lasnamäel. Köisi polnud, harjutasin all niisama. Ronida sai ajaliselt hirmus palju, väga kasulik on üksi seinal käia! Tegin Kari ja Oskari rajad läbi (clap).

Kolmapäev 03: Lasnamäel. Sain 1-2 rohelise + lilla raja puhtalt läbi. Sain 3-4 maleruudu läbi, Juhani abiga ja mitu korda köies puhates, aga ikkagi! Sveni "hüppega" rajal suutsin nukini hüpata, kuid mitte kinni jääda - selleks olen liialt raske.

Free Scrabble online

Lexulous, sisuliselt Scrabble a) tasuta b) online c) India versioon. Keeruka mineviku ja tundmatu tulevikuga, a toimib.

Human - Computer versioon ei ole nii hea kui Matteli / GameHouse oma: mängib hirmus kinniselt (defensively), seda ka kõrgel tasemel. Laud näeb välja nii, et alt vasakult üles paremale läheb diagonaal, selle all on kõik täis ja selle peal kõik tühi, ja üles / vasakule laieneda ei saa - ühtlane siksak segab. Tulemusena käib madistamine 2-3 täheliste sõnadega, neid teab arvuti paremini kui keskmine humans ja lõpuks läheb väga igavaks.

((Scrabble lubatud kahetäheliste sõnade nimekiri on puhalt kokkuleppeline, täis imelisi kombinatsioone nagu "XU - Vietnamese monetary unit", "MM - intj. expressing satisfaction" ja "AI - three-toed sloth". Algaja mängija esimene töö on see nimekiri pähe õppida.))

Film: Vexille

Pöfil, Vexille'i vaatamas. Jaapani anime, 2007. Umbes nagu animeeritud Bond, aga veel lihtsakoelisem.

(huh. pöfi ametlikeks blogijateks on võetud tited arvavad, et arvustus = ümberjutustus.)

Harku dry-toolingu pildid

Dry-tooling = kaljuseinal kirkadega ronimine. Viljar korraldas selles väikese võistluse. Astangu ja Harku karjääri vahel, madala paepaljandi peal. Ma ise ei roninud, kahjuks, ainult korraks proovisin seinale minna. Ega mu paks kere poleks seal rippuda jaksand niikuinii. Tegin siis pilti vähemalt.

Pildistada oli raske - mu tehnika ei ole selleks sobiv. Olla sai kitsal rajal otse seina all, ilm oli pime ja ronijad olid negatiivi peal "augus". Kitsik pimedus nõuab valgusjõulist lainurka + stabikat. Mul ei ole :( Nii pidin enamiku pilte tegema püstises formaadis ja see ei meeldi mulle endale üldse.

Ainus päris hea kompaga pilt tuli aga udune mu oma süül - fookus ronija asemel kalju peal. Ähh!!!

Viljarile muidugi ohtralt tublidus-tugrikuid võistluse enda eest! Tema avastas selle seina, tegi rajad, kutsus rahva, korraldas. Võitis aga hoopis Johannes, palju õnne :)

Mulle meeldivad kirjavead

Google:
Results 1 - 10 of about 49,800 for conponent
Results 1 - 10 of about 25,400 for compoment
Results 1 - 10 of about 16,300 for componemt
jne.

Arvutikaitse viidad

Klikime läbi arvutikaitse.ee avalehe viited.

Aare valik turvauudistest - mingi RSS-voog. Kust ja mis, pole kirjas. Tavainimesele kasutu.

Digitark - õige, sponsoreid tuleb meeles pidada. Turvasse eriti küll ei puutu.

Elioni arvutikaitseteenus - kasulik kõigile.

Enn Tõugu küberkuritegevusest - miski raadiosaade. Akadeemik? See ei saa olla huvitav.

EU Kids Online Eestis - "Ülioluline on luua tõsiseltvõetav, pidevalt uuendatav ja konteksti-põhine uuringute andmebaas, mille alusel oleks võimalik suunata paindliku poliitilise võrgustiku ja akadeemiliste uuringute arengut." - kuidas sai kantseliit internett? aga ükskõik, las asjatundjad uurivad

Googli spämmikalkulaator - "Google Message Security" reklaam. Google pole ju sponsor? Milleks see link siis? Imelik.

ID kaart - taas sponsorivärk, normaalne.

ID-kaardi lugejad Viit markit.ee poele, mis ei avane.

Infosecurity.ee ehk venekeelne Arvutikaitse. Abiks.

laste.arvutikaitse.ee - "Ühendatud Kuningriigi esimene Internetiturvalisuse teavituskampaania Get Safe Online on valitsuse, riikliku kõrgtehnoloogiakuritegude vastu võitlemise keskuse ja erasektorit esindavate sponsorite, sealhulgas ettevõtete nagu Dell, eBay, HSBC, LloydsTSB, MessageLabs, Microsoft, securetrading.com ja Yell.com, ühisprojekt." --- aaaah, põgeneme siit.

minuraha.ee - Finantsinspektsiooni leheke. Pmst pole paha. Kui veel raamatupidajatele omasest kujundusest ka lahti saaks...

securenet.ee - sait suletud, "müüa terve andmebaas 15000.- EEKi eest".

Tarbijakaitse - asjalik ja konkreetne neti-turbe kokkuvõte.

Tõnu Samuel - Tõnu on OK, aga miks ta endale siia reklaami on ostnud?

Tehnokratt - alati tore ja umbes 30% ulatuses teemasse.

Nii.

consumer.ee (Tarbijakaitse), minuraha.ee (Finantsinspektsioon), infosecurity.ee, elion.ee/arvutikaitse - kasulikud lingid.

Digitark, id.ee - sponsorite lingid, otsapidi ka turva-huvitavad.

Tehnokratt - pmst asjalik, otsapidi ka turva-huvitavad.

Aare RSS, Tõugu, EU-kids-online, laste.arvutikaitse.ee - liiga segased, et neist kasu oleks.

Google kalkulaator, Tõnu Samuel - täiesti arusaamatu.

markit.ee, securenet.ee - surnud lingid.

Ma ei tea, mida ma selle teadmisega nüüd teen.

Mida teevad lapsevanemad öösiti?

Kell on 0:15. Meie väikelaps on äärmiselt üleval, kudrutab emmega ja teeb imalatest beebireklaamidest kuuldud õnneliku beebi häält.

Viimased kolm tundi olen tegelend ta tuttupanekuga. Laps läks 9:05 voodisse, vaikselt ja õnnelikult. Ärkas kell 10 millegagi üles, emme käis tegi pai ja laps jäi taas tuttu. Siis ärkas taas - algul omaette voodis seletades, siis "emme kule / tule" hüüdes. Süles leebus kohe, jäi pimedas toas nohisedes vait, tagasi voodisse. Õnnis vaikus kestis 10 minutit, siis algas seletamine taas. Ootasime, kuni see jonninutuks üle läks; taas sülle, taas kohe rahulikuks, taas voodisse. Laps nagu teeskleks magamist: padi kaisus, tekk peal, vaikne, pimedas toas. Aga ei... ärkas taas. Siis võttis Kati ta välja ja läks müraks.

Nii me aeg siis läheb.

0:20. Nüüd on laps diivanil, maadleb oma kalli padja ja karumõmmiga, vaatab mulle õnnelikult otsa. Õige kah - TEMA VÕIT!

LG in RL

Ma kunagi jagasin tuttavad blogijad mõttes alignmendi kaupa ära ja leidsin, et Sofie on see kõige kõige lawful goodim tüüp siin maamuna peal üldse. A no see jooksutab isegi minul juhtme kokku.

Respect, mis muud.

Spordist?

Ma mõtlesin, et ei kirjuta enam spordist. "Eile käisin ujumas, aga täna ei käinud" - no milleks?

A siis sattusin lugema iseenda kevadisi kirjutisi ja selgus, et vähemalt iseendale on huvitav küll. Nii et läheb edasi.

Vahepeal oli nädal või kaks pausi, olin veidi tõbine ja olen endiselt. Kurk valus, kerge köha. Vähemalt õue jooksma ei lähe sellise tervisega mitte.

"Ergav kõrbepäike"

Kati sünna puhul käisime Boccas ja pärast vaatasime filmi.

Vähekultuurse matsina jäi see mul lapsepõlves vaatamata. Meeldis, eriti, kui sinna selle tegemise aeg ja ajalugu juurde panna.

Peaks veel korra vaatama ja ilma subtiitriteta.

Juurikapirukas, lahtine

Kati on Anni Arro retsepte tegema hakand. Need algavad enamasti "kevadel kaeva peenar ja istuta pastinaaki täis", aga kui selle osa outsource'd, siis ülejäänd töö on enamasti suht kerge.

Marjane Satrapi, "Persepolis"

Marjane Satrapi, Prantsusmaal elav Iraani kunstnik-kirjanik, on joonistanud autobiograafilise koomiksi Persepolis. Tänu formaadile on raamat kerge, tänu sisule aga valus. Setting on Islamirevolutsioon ja Iraagi-Iraani sõda, Marjane elus aastad 10+. Laps näeb nende abusrdi ja inimvaenulikkust siiramalt kui täiskasvanu ning MS koomiks annab selle imehästi edasi. Teine osa - MS noorus Euroopas ja pärast taas Iraanis - oli minu jaoks igavam, teismelise küüniku narko- ja identiteediprobleemid pole nii haaravad kui võõra suurriigi eepiline ajalugu. Samas annavad aja ka koha eripära edasi ikka.

Hea raamat, teeb Iraani südamlikuks ja lähedaseks.

"Marjane Satrapi lööb idioodid uksest välja" - Maris Meiessaare intervjuu Päevalehes
"Persepolis" Apollo poes

Looduskaitse KKK

Dumb eco-questions you were afraid to ask
New Scientist offers the definitive guide to everything you wanted to know about being green but were too embarrassed to ask.

Q: Kas kaalust alla võtmine - et söön ja tarbin vähem - on öko?
A: Ei. Paksud inimesed surevad varem kui kõhnad ja on palju ökomad.

Q: Kuidas saan meie planeedile kõige kasulikum olla?
A: Ära paljune.

Vähemalt üks ajakiri, mis asjadest õigesti aru saab.

M3 ronimiskursus

"Sa oled kuidagi higine?", märgib Ainika. Olen tõesti! Lisaks ma veel hingeldan ja käed on krampis. Aga ma sain just üle kohast, millest eelmises ega üleelmises trennis ei saanud. Ja kus enamik M3 kursuslasi jänni jäi. Ja seda veel altjulgestuses.

M3 - ehk Kaljuronimisklubi ronimiskoolituse moodul nr 3 oli jälle hea. Andis Erkki Vihula. Ka see on hea, et eri mooduleid andsid eri inimesed: igaühelt õpid midagi teistmoodi uut. Erkki on teinud palju pikki marsruute päris-mägedes ja tema õpetused olid samuti sellest vallast. Igatahes sai jälle tüki maad targemaks, mis sest, et ma olen oma freedom-of-the-hills raamatukest igast otsast puurinud ja teema peaks tuttav olema.

Ka ronimine tuli enam-vähem välja, ehkki ma ise alles pooleldi tõbine ja peaks puhkama, mitte sportima. Klikkisin kõik õiget pidi ja palju kiiremini kui varem, sõlmi oskasin ja järjekordne hinnang mu Twistlock'ile oli "jah, sobib julgestamiseks".

Mõned uued asjad:
- Altjulgestuse vöö olgu kahe aasaga (nii jalgade- kui vöö omaga). Sellised nagu see ei sobi.
- Kaheksaga (vahend) ei julgesta! UIAA sõlm on ok ja pikkadel radadel kola vähendamiseks isegi soovitatav.
- Ka üleseotud (?) surmasõlm tuleb lahti! Pikkadel trassidel - big wall, päev järjest vöös ronimist - ikkagi topeltkaheksa! Aga "klubis" surmakas, tuleb pärast kukkumisi kergemini lahti.
- Kaheksa (sõlm) kipub pärast vöö lahtisidumist köiele jääma ja köit alla tõmmates tuleb jama.
- Oma isiklikul köiel loe f > 1 kukkumisi ja võrdle köie passis lubatuga ja kui saab rohkem, siis viska ära.
- Klikk olgu ka lõdvestus!
- Kukkumise asend: pea rinnale, käed-jalad ees, laiali ja kõverad, käeseljad ees.
- Julgestuspunktide kõrgused maapinnast: 4, +2, +3, +3, +5, +5... m. Kui teeks 3, 3, .., siis teises punktis klikkides kukkudes sajaks ronija 6m pealt vastu maapinda.
- Ronides sling + karabiin kaasa! Sellega saab end alla tulles julgestusköie "küljes" hoida. Muidu on karniisidel jama, ei saa julgestust maha.

M3-lased olid kõik vanad tuttavad näod.
Eksam on millalgi 2009. alguses.

Vidin: Garmin Forerunner 405

GPS ja pulsikell koos.
UI on liiga noortepärane, aga saab hakkama.
Mõõdab pulssi, teepikkust, tavalised pulsikella funktsioonid on.
Tegin sellega meie mereäärse otsa ja sain teada, et:
- rada on tegelt 8.0, mitte 8.4 km
- rahulikult joostes on mu pulss 175..180 bpm
- keskmine tuli 173 bpm
Tempo oli keskmine, ajaks 44 minutit (5:30 / km), aga jooksin murul ja tagasiteel oli korralik tuul.

Ma ei tea, kas tahta seda Garminit või ei.
Jooksmiseks hea.
Rattasõiduks hea.
Orienteerumiseks... kui on õige, et ta vett kardab, siis sobimatu.
Pikkade võistluste jaoks ei kõlba (patareid on GPS rezhiimis 8h või vähem).
Aga milleks mulle jooksmisel GPS või üldse pulsikell?

Ära roni - jääd rumalaks!

Into Thin Air: Mountain Climbing Kills Brain Cells
The neural cost of high-altitude mountaineering
Teaduslikust Ameeriklasest.

Suhted Järve selveriga ühel pool

Sealne ülakorruse pizzakoht - Brezza della Laguna - oli kunagi mu lemmik, Iidaga käisime seal palju.

Aga täna sain seal sellest wok'i, et ainult Alo suutis seda süüa, mina jätsin enda osa sirgelt järele. Proovimisest on siiamaani paha maitse suus. Pesen hambad ära ja enam sinna ei lähe. Ja kuna mänguväljaku kõrval asuv kohvik oli J.S. põhiline "magnet", siis ilmselt viivad sammud edaspidi sinna palju harvem kui varem.

Muidu on Alo nagu Iida omal ajal: ei püsi mänguväljakul, vaid uudistab igal pool mujal ringi.

(Tegelt pidi see Iida-Alo blokki minema. Sry.)

Null :)

Paneme eelmise Astangu-postituse õigesse perspektiivi:
Olen nüüd aasta otsa usinalt harjutanud - me ronimis-hobi sai alguse täpselt aasta eest, Künnapi eelmise sügise esimeses trennis. Ja eile jõudsin lõpuks sinna, kuhu normaalsed inimesed jõuavad esimese korraga: sain Astangu seina kõige lihtsamast kohast üles. Jee!

See tõestab, et mitmekülgne füüsiline andetus ON RAVITAV.

Astangul

November. Pühapäeva hommik. Külm, sajab. Kas minna ronima Lasnamäele (sisehall, soe, muusika, napis riides neiud) või Astangule (külm, märg, pori ja kole)?

Valisin muidugi Astangu ja:

- Siseseina-trenn on mõjunud!!! Sain kahest kohast üles - esiteks sussidega, siis saabastega. Sussidega oli... üpris lihtne.
- Märjal-mudasel kivil on raske ronida. Ei peaks üllatus olema, aga ikka on. Jalad ei pea, käed said korralikult koormust.
- Künnapi köied tõesti ei mahu shellist läbi. Ronimisköied mahuvad, staatilised laskumisköied mitte. Spec lubab kuni 11mm köit, Künnap aga ütleb, et tal paksemaid polegi.
- Naljakas oli end "vana kalana" tunda. Algajad laskuvad ja õpivad surmasõlme, sina ronid uljalt "suure" seina peal ja aeg-ajalt aitad kedagi.

Jalanõud on teema. Mu saapad on nadid. Liiga suured, liiga pehmed, minu imestuseks libedad. Proovisin ka botaseid (üks vana paar, mis veidi väike ja tihedalt ümber jala), aga märjal kivil ei pea nad vähimatki. Sussiga ronib imetabaselt paremini ning põhivahe on see, et suss ei libise.
Ilmselt on õige taktika uued rajad / kohad enne sussiga ära proovida ning siis saapaga peale minna.

Olen endiselt elus.

Läksin Lasnamäel ronima lahtise karabiiniga. Juhani tegi kontrolli ja märkas.

Tüüri Wallenberg

"Muusika on Tüürile tüüpiliste joontega, nagu näiteks muusikaliste kontrapositsioonide võnkumine, karjuvad puhkpillide käigud ülesse ja alla, polürütmia muusikaliselt ühtlase rütmi näol, milline on täiendatud teiste rütmikihtidega", kirjutab Vitĕzslav Mikeš. Mina, ausalt, ei tabanud neist polürütmidest ega positsioonidest mitte mõmmigi. Aga ooper ise meeldis mulle küll!!!

Veel arvustusi Estonia saidilt.

Kaili ja Ristoga ujumas

Kaili ja Ristoga ujumas. Risto ujub kiiremini ja Kaili palju kiiremini kui mina. Aga erinevalt. Mina olen nõrk, püüan võimalikult palju libiseda ja mitte tööd teha: tõmmete vahel on mul pikad pausid, mille ajal ma lihtsalt liuglen. Kaili vehib aga kogu aeg, ühtegi pausi ei ole - niipea kui jalad on löögi ära teinud, tuleb käetõmme järele, ja vastupidi. Ta teeb ühe otsa jooksul 16 tõmmet, mina 11 - poolteist korda vahet. Aga mina lihtsalt ei jaksa nii tihti! Ujusin ühe ringi Kaili sabas ja tema tempos, ja võttis kohe võhmale. Omas tempos - libisedes ja ainult natuke aeglasemalt - võin aga supelda päris pikalt, kilomeetrikese või nii.

Aga äratõuge on mul parem :)

Metraazh: kilomeeter konna, pärast 300 m niimoodi järgi, et üks ots krooli ja tagasi konna.

FurryMUCK-i kaarti tahad?

The Atlas of Cyberspace ... is the first comprehensive book to explore the spatial and visual nature of cyberspace and its infrastructure.

Vaba, PDF-idena veebis, ohtralt pilte sees. Sadu näited sellest, kuidas võrku-osalisi-suhteid visualiseerida saab. Hulk ajalugu (esimene ARPAneti kaart jne), e-maili ja infra ja muu kaardid väga eri viisil.

Peatükis Mapping conversation and community (pdf, 58 MB) on pikk jutt MUD-idest ja seonduvast: visualiseeritud FurryMUCKi ja LambdaMOO, Everquest ja Doom. Tõsi, FurryMUCK tekitab mu peas hoopis teistsuguseid pilte.. ja Skype'i pole üldse mainitud.

Geeniandmed vs kindlustus

Slashdotis on postitus geeniandmete avalikustmisest. Küsimuse püstitus: kas ka sina oleks nõus avaliku hüve nimel oma genoomi, haiguste ja harjumuste info (oma nime all) avaldama?

Enamik vastuseid: "ei, sest tahan elukindlustust ja su lapsed tahavad ka."

Yes, it can benefit everybody except yourself. At best, your DNA will show you have no predisposition for various diseases, so you can continue to get health care insurance. However, if you show any predisposition to any disease, the likelihood of you being able to get insurance goes down really fast.

And it's not just you. Depending on the predisposition, having this information public can also affect your children's ability to get insurance (as there are plenty of conditions that may be inherited).

Kurb, kurb, kui tervishoiusüsteem hakkab iseendale vastu töötama.

Sport ja matkad 2008

Väljas higistamise aeg on selleks aastaks vist läbi. Loeme kokku, mitu matka- või spordiürituse moodi asja siis kokku sai:

12. - 13. jaanuar - Künnapi Aegviidu talvematk
27. jaanuar - Talvine Xdream Valgehobusemäel, 7 tundi
15. - 22. märts - Norra suusamatk Jotunheimis, 8 päeva
27. aprill - Klooga Xdream, 4:50
9. - 11. mai - Roheliste rattamatk Lämmijärve ääres
24. mai - Kõrvemaa matk lastega
31. mai - Karula veski ronimislaager
30. juuni - Kärstna öö-Xdream, 13 tundi
6. juuli - Skype triatlon, katkestasin
24. august - Paide Xdream, 3:40
17. august - Kõrvemaa rogain, 7:30
11. august - Charleston Peak, üle North Loop'i
4. august - Charleston Peak, üle South Loop'i
27. september - Pirita 10 km rahvajooks, 0:45:00
21. september - Tartu Rattamaraton, 5:12
13-14 september - rogaini MM Karulas, 24 tundi
5. oktoober - Kõrvemaa Xdream, 4:30
25. oktoober - Libahundi jälg Vihasool, 5:55

Kõige õnnetum võistlus oli ilmselt TRM, kõige parem - viimane Libahunt. (Kevadise Libahundi ajal olin roheliste matkal.) Skype triatloni kummiõnnetuse üle on ka kurb meel.

Järgmine "asi" saab olema ilmselt talvine Xdream 1. veebruaril.

Libahundi Jälje...

... finishis kukkusin murule pikali ja veetsin mõned minutid lihtsalt hingeldades. 5:55 järjest liikumist oli selgelt mu võimete piir. Anu võttis mult SI, tõi tulemused, andis ette veepudeli, hankis koha söögisabas, tassis saiakesi ette. Segavõistkonna mõnud!

Järgmise ööpäeva veetsin süües. Sellist hundinälga ei mäletagi. Energia- ja vedelikukaotus oli nii suur, et nälja ajas lõplikult ära alles klaas veini järgmisel õhtul.

Libahundi Jälg võttis mu orienteerumis-hooaja kenasti kokku: jõudu on, kuid mõistust napib. Jooksime hirmus palju ja o-vigu peaaegu ei teinud, kuid väga hea tulemus jäi kuhugi planeerimise ja rajavaliku taha taha kinni. Kaaslaseks Anu, kes on endiselt must kõvem liduja.

LH on "lühike" seiklusrogain: 6 tundi, punktides lisaülesanded. Seekord Lahemaal Vihasoos. Palju lapsorienteerujaid, aga ka palju "päris" tegijaid. Maastik kerge - lauge, mets sügiseselt hea nähtavusega, punktid kergetes kohtades. Ilm imeilus, soe ja osalt päiksega. Järgmisel päeval oli vihm ja torm :) Enamjaolt jooksime mööda teid - ja tõesti jooksime. Tehnilist orienteerumist juhtus täpselt kahe punkti juures (50 & 30), mõlemad saime koba peale kohe kätte.

Rajavalik: üles mere äärde, paremale, alla, vasakule, koju. Kõik oli hästi kuni selle "koju" osani. Aega jäi väheks ja mitu kerget punkti tuli metsa jätta. Ka viimase aarde-otsimise-ülesande jaoks ei jäänud aega. Läbisime kaardilt niidiga mõõtes 35 km (pluss lisaülesanded - kanuusõit, legendiga jooks jne). Saime 93 pt, HD 8. koht (53 segavõistkonna seas), üldarvestuses 29. / 121. Tegelikult kõva tulemus! Aga võiks olla veel parem, eks :)

Tuttavatest sai Merili ülikõvad 100 punkti ja HD 6, Ekstreem.ee 106p ja HD 4. Paljud tuttavaid sai meist natuke vähem punkte, kuid läbisid palju vähem kilomeetreid.
Tulemused tabelina.

Järgmise korra rajavalikuks: kõigepealt "kõige magusam" koht ära plaanida, siis lõpp, alles siis algus. Punkte julgemalt välja jätta. Ja jõge pole vaja karta!

Kehalisi harjutusi

Viimased üheksa päeva on spordirindel kulgenud nii:

Laupäev: jooksin 8.5 km. Rahulikult - 44 minutit, 5:10 minutit kilomeetrile.

Pühapäev: ronimas, pikalt, mõnuga, üle 3 tunni.

Esmaspäev: ujumas, 1+ km. Tegin 2 x 500 m, kumbki pool 15 minutit, vahele kolmeminutine puhe. Ja siis paar otsa krooli lisaks. Õhtul lugesin wikipediast breaststroke teooria läbi, roppkeeruline tundub :)

Teisipäev: telleri eestvedamisel Nõmmel jooksmas, + Ainar + Risto. Umbes 6.7 km, 40 min, 6 minutit kilomeetrile. Pirita mereäärega võrreldes on Nõmmel palju künkaid ja väga vähe rulluisutajaid :)

Kolmapäev: ronimas, 3 tundi. Käisin korra altjulgestusega üleval.

Neljapäev: jooksmas, Nõmmel, telleri eestvedamisel, aga ilma temata :) Sama distants, Viljoga, seekord 35:20, metsa all tuli tempoks 4:50 min / km.

Reedel: ronimas, 2 tundi. Olime vaid kahekesi seinal ja saime väga korraliku ronimis-trenni, kuid üldfüüsilist hoidsin järgmise päeva rogainiks.

Laupäeval: Libahundi jälg, 6-tunnine seiklusrogain. Anuga. Jooksin end täiesti ribadeks, saime HD 8. koha (53 täiskasvanud HD võistkonna seas). Vähemalt sellest aastast ma teist nii karmi pingutust ei mäleta. 8-tunnine rogain on lihtsam, sest tempo on madalm. 24-tunnisel on probleemiks villid ja liigesed, mitte võhm. Xdreamidel on jälle vaheldust rohkem.

Pühapäeval: 1+ km ujumist. Tegelik eesmärk oli pinges jalalihastele sauna ja mullivanni näidata.

Ma natuke häbenen seda kõike ja enam nii ei tee.

Reedene personaal-ronimine

Ronimas. Kokku oli seinal KAKS ronijat ja KAKS instruktorit. Sisuliselt personaaltrenn mulle ja Oskarile.

Et siis:
- Alustuseks tegin ise endale vöösse topelt-surmasõlme. (Muidu ronime me kaheksaga.) Oskasin, tuli üsna hästi välja!
- Viisin vasakult köied ise üles ja tapsin sellega kohe käed ära.
- Sain aru, miks ma esimese kliki tagurpidi tahan teha.
- Jevgeni: mis te siin niisama ronite, tehke ikka mingit rada! Proovisime siis rohelist - liiga raske. Siis roheline + lilla, sisuliselt tähendas see "kõik nukid peale kollaste ja hallide". Üüratult keerukas! A suure sohiga sain isegi üles... Mitu korda tuli köies puhata või mõtelda. Pmst lahe, edaspidigi. Paneb reljeefi kasutama, nuputama, liigutusi ette läbi mõtlema.
- Oliver pani meid teisi harjutusi tegema. Ronid vasakut serva pidi, vasak käsi ainult serval (mitte nukkidel). Paremat, parem käsi nukkidel.
- Oliver näitas ja selgitas tasakaalu. Peedo kolmnurgad said seina peal reaalse inimese kuju!!!

Edasisteks kordadeks materjali nii et tapab. Uhh, kasulik!!!!

Pärast M2

Esimene ronimine pärast M2 koolitust. Kas oli teistsugune?

Mitte eriti, ütleks. Soojendust / jõudu tegin alguses küll rohkem kui varem. Aga muidu umbes sama: ronisin all edasi-tagasi, siis tegin ühe enda jaoks uue raja ja väsitasin käed korralikult ära, siis taastusin ja ronisin niisama.

* Tasakaal, mis vertikaalsel seinal on enam-vähem olemas, kaob ülemiste negatiivide peal täiesti ära, jään käte otsa rippuma ja muidugi väsin ära.
* Kui olin kindel, et käed on täiesti läbi ja ei pea sekunditki - ronisin kaks korda ära ühe keskmise raja. See tähendab, et käed suudavad trenni jooksul korralikult taastuda, tore :)

See nädal on saanud korralikult trenni:
1 x ujuma - 1.5 km
1 x jooksma - 8.5km, 44 minutit
2 x ronima - 2 tundi ja 3.5 tundi
Lisaks veel natuke ratast ja üks päev maal vehkimist.

Ronimis-foorumeid

http://www.rockclimbing.com/cgi-bin/forum/gforum.cgi?forum=40;
http://www.redriverclimbing.com/index.php
http://www.tradgirl.com/climbing_faq/advanced.htm
http://www.chockstone.org/Forum/Forum.asp
http://cascadeclimbers.com/forum/ubbthreads.php/forums/9/1/The_Gear_Critic

31 foori 2 korda päevas

Lugesin kokku: mu igapäevasel töö-teel on 31 foori ja 6 sebrat.

Vilmsi - Gonsiori - Liivalaia - Suur-Ameerika - Endla - Sõpruse pst - Akadeemia tee.

Proovime Picasat

Proovisin Picasat ja olen parajas segaduses.

Piltide korraldus polegi nii jube kui ma kartsin. Pmst on võimalus füüsilisi katalooge pidi vaadata olemas, ei pea ainult ajatelge jälgima.

Redigeerimine on aga väga sümpaatne. Mulle vajalikud asjad on enam-vähem olemas. Photoshopist erinevad, aga enamasti mugavamad.

Tegin kõik ära... eksportisin pildid veebi ja panin üles... ja siis saabus segadus.

Nüüd tahaks pildid backupiks teise arvutisse panna. Picasat seal ei ole ja ilmselt ka ei tule. Kuidas seda teha? Photoshopiga oli lihtne: piltidest on originaalid, on muudetud versioonid ja ehk ka veebieksport, kõik on failitasemel nähav ja üle kantav. Picasa aga hoiab infot enda sees. Mida siis teha...?

Segadus pole muidugi Picasa süü. Minu pildimajandus ei saa korda enne, kui mul on pildid ühes ja ainult ühes kohas.

Don Quijote

Iida ja Kati käisid Estonias Don Quijotet vaatamas. Minu jaoks jääb see värk kaugeks, aga Iidale meeldis.

Meil käisid samal ajal külas lohelemb-Jaanus ja autolemb-Jakob.

Automaatkarabiiniga julgestama või mitte?

Mul on Black Diamond Rocklock Twistlock.
Kas sellega võib (siseseinal) julgestada ja ronida - või mitte?
Küsisin neljalt eri treenerilt.

Endla: Automaat? See on üks kahtlane asi. (Aga julgestaja küljes vist võib.)
Post: Automaat? See on üks kahtlane asi. (Aga ronija küljes vist võib.)
Holmberg: Muidugi võib! Millest üldse selline küsimus?
Nelke: See ongi ju julgestuskarabiin, loomulikult võib!

Black Diamondi leht ütleb: belay and rappel locker.

Hiljem: Lugesin rockclimbingu foorumist läbi kaks vastavat teemat,
Auto-Locking Vs. Screw gate gate carabiners ja Favorite locking biner for belaying?.
Kokkuvõte: turva-probleeme autolockeritel vist ei ole. (Turva ja vist ühes lauses koos...) Samas on autolockereid kahte sorti, single-action ja double-action, minu omad on need esimesed... Screw-gate eelistajatel on muud põhjused: autolockerid on kallimad, raskemad, võivad jää või külmaga tõrkuma hakata... Autolockerite eelistajad jälle: ole sa kuitahes hoolikas ja kogenud - inimlik viga, screwgate mittelukustamine, on igal juhul suurem risk kui autolockerite mistahes nõrk külg.

Kokkuvõttes - kontrollitud oludes ilmselt võib kasutada. Kui BD on öelnud, et belay, siis nii on. (Uskumatu, kui hoolega jälgitakse ja austatakse kaljuronimises tootjapoolseid spetsifikatsioone!!!) Kui päris mägedesse minek, võib uuesti mõtlema hakata.

Särk shellis - mida teha?

Mida siis ikkagi teha, kui särk (pats, misiganes) on julgestusvahendisse kinni jäänud ning lihtsat meetmed - ülespoole liikumine, vastu ronimine - ei aita?

Vastus: tuleb julgestus ära fikseerida ja siis slingi / repsaka abil koormus vööst jalale ümber kantida.

1) Julgestusköis alla murda ja aasaks teha, aas julgestuskarabiinist läbi toppida.
2) Teha aasaga kaks kontrollsõlme ümber julgestusköie vahendist kõrgemale).
3) Köiele julgestusest allpool veel üks sõlm sisse (aasaga kaheksa), see omakorda karabiiniga vöösse (et kui kõik muu peaks lagunema, siis see peab ikka kinni).
Nüüd võib mõlemad käed lahti lasta, aga julgestusel on koormus endiselt peal.

4) Köiele (julgestusest kõrgemal) slingi või repsakaga haarav sõlm peale. Me tegime eile Bachmanni, aga ilmselt sobiks misiganes haarav.
5) Astud jalaga slingi aasa sisse ja koormad seda.
Nüüd on julgestuselt koormus maas. Saad särgi lahti harutada, kõik asjad tagurpidi lahti võtta ja edasi julgestada.

Tundub lihtne ja loogiline?
Aga kui PN küsis, siis ei osanud keegi vastata.

M2 ronimiskursus

Kaljuronimisklubi M2 koolitus oli tõesti hea nagu ette kiidetud. No kohe sigahea!

Mis siis nelja tunni sisse mahtusid:
* Kerge kontroll, kas eelmisest korrast (M1) on miskit meeles.
* Mõned turva-hirmu-lood - kuidas Kristiines mitutpidi kukutud on.
* Tasakaal, toetuspunktid, haarded, asendid (teoorias).
* Spordifüsioloogia tehniline pool. ATP taastootmise mehhanismid, palju loetamatuid graafikuid, erinevad aeroobsed ja anaeroobsed mehhanismid...
* Trenni alustamine ja soojendus. Oli väga hea! Ma tean küll, mismoodi soojendust teha, aga ikka oli hea, kuna PN sidus kõik liikumised ronimisega ära ja seletas lahti.
* Haarded, sammud ja harjutused seinal. Staatiline ja dünaamiline liikumine.
* Keerukamad liikumised - backstep, inside / outside flag, drop knee. Ega neist nii hästi aru ei saanud kui peaks, a vähemalt sai midagi proovida.
* "Mida teha, kui julgestajal jääb särk shelli vahele?"
* Lõpuks ronisin korra üles kah, vist ainukesena grupis!
Aega kulus 4 tundi ja jäi väheks, saalist tulime välja täpselt kell 10.

Hr Nelket seina peal näha on väärtus iseeneses. Ta mitte ei roni, vaid voolab.

Umbes pool aastat tagasi lugesin Firni foorumist sellist nimekirja: back-step, drop knee, rock-over, bump, stemming, dyno, heel hook, toe hook, heel-toe, jamming ja see kõlas nagu hiina keel. Nüüd hakkab pilt selgemaks minema, esiteks raamatutarkuse läbi ja siis "päriselt" kah :)

Kiidame kodanikuportaali :)

Kinnitasin Tallinna linnale - või Eesti riigile? ei saanudki täpselt aru -, et mu laps käib kergejõustikutrennis. Aega kulus... paarkümmend sekundit. Igatahes alla minuti. Tore!

Pulmafoto kiirkursus

Proovisin Tiri pulmas pilte teha (ühena paljudest) ja läks täiega metsa. Sajal eri põhjusel. Pmst olen ma rahul sellega, mis hetki ma pildile sain, a mitte sellega, _kuidas_ ma nad peale sain.

Edaspidiseks siis:
- Kui keegi palub endast pilti, siis palu tal torditaldrik käest ära panna.
- Kui arvad, et sul on mälukaarti ja akusid piisavalt, siis mõtle veel. Välgu akud said keset pulma tühjaks, seega pidin ma välgu säästmiseks ISO 400 peale ajama, ja 300D-l on see juba liiast.
- Leia endale vähemalt üks koht, kus on normaalne taust. Saalikujundajad on siin su vaenlased, sest täidavad kõik vabad pinnad vanikute ja süldiga.
- Uju inimestele välgu ja portreetoruga külje alla ning tärista neist rahus paarkümmend kaadrit järjest.

A pmst olen ma rahul, et pildistasin. Mälestus vähemalt iseendale on olemas.

Kirikusse ma fotokat ei võtnud, arvasin, et ei sobi. See-eest oli kõigil teistel kaamera olemas. Ausalt öeldes tundus suht ebasünnis, kui pruutpaari sisenedes kõik nagu käsu peale silma LCD juurde tõstsid.

Peaks eestifoto portree-koolitusele minema.

Tiri + Siim

Estonian version:
Tiri ja Siim, palju õnne.

Pikk versioon iseendale:
Inimese elu koosneb miljonist üksikasjast ja kokkusattumusest. Teised näevad neist miljonist igaüks mingit lõiget. Aga aeg-ajalt avaneb võimalus näha ka neid miljonit korraga, või siis vähemalt kogeda, kuidas need miljon omavahel korraga kokku jooksevad ja tulemuse annavad.

Pulmad on üks selline võimalus. Kokku saavad pruut ja peigmees, nende sugulased ja sõbrad ja tuttavad. Igaüks näeb noorpaari omast vaatevinklist, aga saab ka killukese teiste vaatenurka kätte.

Minu vinkel T & S pulmadest on siis, et neid poleks juhtunud, kui ma poleks eelmisel (2007) kevadel Lahemaale sattunud, ja pärast seda Norramaale, ja vahepeal veel Kõrvemaale. Pulmaraamat seletas midagi hoopis xdreami A-rajast. Üks ämm vihjas samuti "ekstreemile". Maria jälle, et kui Margit poleks teda omal ajal ronima utsitand - ja Maria poleks sõbrantsi igaks juhuks kaasa võtnud -, oleks kõik hoopis teistviisi. Ja eks igal on õigus...

Pulmad aga olid toredad. Sai kirikus käia, sai tantsida, sai uusi & vanu toredaid sõpru näha, hommikuni lobiseda. Ja T & S teineteiseleidmise üle on hirmus hea meel.

Andmekaitse, suusatamine ja sildid

Pullerits ironiseerib andmekaitse teemadel, lubades end avalikest protokollidest välja võtta.

Teiselt rindelt:
Andmekaitse vastas pikalt ja ametlikult minu küsimusele "kas siltide pilte võib fotokonkursile saata?". Vastas, et sildid ei ole isikuandmed ja nende poolest võib, ja et autoriõigustega tegeleb EAU. Hästi vastas.

DK Sõlmede Käsiraamat

Halb, aga huvitav raamat: Handbook of Knots, Des Pawson, DK kirjastus.

Mägironijale on see raamat otseselt ohtlik: kõik sõlmed on ilma kontrollsõlmeta. Siit õppides võib surma saada! Paljud olulised teemad (sõlmede omadused, reaalselt kasutatavate köite tüübid, köie kontrollimine, vigastamine ja väljavahetamine) on puha käsitlemata. Ilmselt kehtib sama ka meresõlmede kohta, ainult ei seda ei oska ma hinnata.

Ning ka lihtsate sõlmede tegemise kirjeldus on jube keerukas.

A noh, ega see ei olegi ronimise ega merenduse õpik, vaid sissevaade teemasse. Ja sellisena põnev. Merenduse köied ja sõlmed on ronimise omadet niiiii erinevad!!! Looduslikust materjalist köied, köite kokkupunumine, Z- ja S-keerutus, sõlmede väga harjumatut sorti kasutusviisid... Asja juurde käis Priidu jutt sellest, miks peab oskama surmasõlme ühe käega.

Nii et lugeda-sirvida soovitan, kuid tõsiseks raamatuks seda pidada ei saa.

Xdreamist pilte

Fotoluksi galeriist.

Kõrvemaa Xdream

Kaisa - Merili - mina.
Läks hästi.
04:29:33.
Koht 62 / 137, segavõistkonnist 15 / 49.
Seekord oli rattavõistlus kergete seiklusspordi elementidega.
Esialgsed tulemused.

Vigadeks - kanuu juhtimine (olime päris palju kaldas kinni), üks liig-optimistlik rattavalik ja üks liig-konservatiivne.

1) Kanuu valik: Kilomeeteri jooksu võtsime hoogsalt ja saime üsna hea koha, kuid valisin vale kanuu: puust mõladega. Need olid väikesed ja rasked, eriti vastik oli nendega tüürida. Sinna nahka läks (minu arvates) meie kanuu tulemus. Samas ei läinud me ümber... erinevalt nii mõnestki :)

1) Kanuu ise: Mina juhtisin ja ... s-tasti. Olime suht palju kaldas kinni. Sõitsime muidu üsna hästi - minu arvates. Mina võtsin punkte ja käisin korra üleni vees, a külm ei hakanud. Tütarlastel on käed tugevad ja tõmmet palju :) Kaisa jälle arvas, et me rohkem seisime kui sõitsime. Aeg 1:17.

Raskuste määramisel saime 3.5 minutit trahvi, kokku kulus 7 minutit.

Ratas 8.5 km tegime kohe algul halva rajavaliku ("viga" on selle kohta vale öelda) ja pidime rattaid 800m mööda soist, kinnikavand sihti tassima. Sealt edasi sõitsime aga hästi :) Kaisa ja Merili tegid rada, mina kontrollisin (ja hästi tegin). Aeg rattale 0:58, kokku 2:22.

Hüppenöör oli minu jaoks selle võistluse suurim kirves. Oulss läks vist 300 peale sellega. Tüdrukud keksisid poole kiiremini ja kergelt. 4 minutit.

Järvede jooks läks hästi, õiges järjekorras. Mina taastusin hüppamisest: joosta jaksasin, a mõtlemine oli esimesed 15 minutit olemata, sörkisin teiste sabas midagi taipamata. Aeg jooksule 0:39, kokku 3:05.

Ratas 10 km sai palju pikem, sest valisime eriti pika ja vist ajakuluka ringisõidu. Minu valik - Kaisa oleks otse läind. Pika etapi lõpus tegin veel ühe kala, keerasin teelt matkarajale (mõistus!!! auuu!). Saime toreda sõidu üle Jussi nõmme, a võtsime üht tõusu topelt. Jussi järvedeni läksime "männijuurikaid mööda", mitte teelt. Aeg 1:24, kokku 4:29.

Finishis püüdis Skype Beta meid peaaegu kinni, paar sekundit jäi puudu.

Pärast sai suitsusauna ja Vahuri inglite shampust. Oooo!!!

Külm ja märg? Mul oli vähe riideid ja ikka oli palav. Kanuupunkte võttes sain kohe vööni märjaks ja korra käisin rinnuni vees (kanuuse tulles). Võistluse ajal pole lihtsalt aega külma tunda :)

Kokku: Ma loen jooksu- ja orienteerumis-võistlusel heaks tulemuseks aega alla võitja aeg x 1.5. Selle järgi - oli hea tulemus. Enesetunde järgi samuti. Parema tulemuse jaoks oleks pidanud tegema õiged rajavalikud, ei muud. Kanuus kaotasime ajaliselt vähe (vahe 30 kohta eespool olnud Hansa X-ga vaid 7 minutit) ja jooksime imeliselt (39. tulemus kõigist võistkondadest). Orienteerusime ses mõttes hästi, et kui kellelgi sõitis katus ära, siis teised kohe aitasid. Ja kõik olid hirmus tublid, eks :)

Rattajampsi

Üleeile 35, eile 20 km rahulikku veeremist. Klippidega linna vahel ja Harku metsast. Enamjaolt tee peal, veidi mingit kraavipealset ukerdamist kah.

Klippidega saan hästi hakkama. Aga kui proovisin klippe tava-pedaalidega asendada, murdsin lehtvõtme ära, nii kõvasti on Hawaii mehed ühe klipi ratta külge keevitanud.

Ja mu spidokas - Cyclocomputer 220 - on kõige totakam riist, mida eales nähtud. Nupud töötavad erinevalt, kui neid vajutada a) korraks b) 1.5 sekundiks c) 5 sekundiks d) kahekaupa korraga. Nupud töötavad erinevalt sõites ja seistes (kes üldse suudab sellise lolluse peale tulla?). Kaasasolnud manuaal on teise mudeli oma ja kirjeldab asju _peaaegu_ õigesti. Nii suutsin kulutada oma elust 30 minutit, et spidokas ratta ümbermõõt ära muuta. Haige!

Kitsepiltnikest

Loodusfotograafid on ikka pervod küll. Otsivad üles kõige romantilisemad kohad maamuna peal, lähevad sinna kõige kaunimal hetkel - aga teevad seda ÜKSI.

M1 ronimiskursus

Helistasin Mariale ja ütlesin, et käisime M1 kursusel. Mispeale Maria rõõmsalt teatas, et see olla me enda süü ja kõik tuleb elus ringiga tagasi, kuna just Margit olla tema kaljuronimisele suunanud.

Mul oli äraütlemata hea meel selle üle.

M1 ise... No palju targemaks ei saanud, ma olen selle jaoks liiga palju Mountaineering'ut lugenud ja aastatäiest Künnapist on ka miskit külge jäänud. Aga osad ohutuse kohta räägitud asjad panid mõtlema küll. Ja osad trenni kohta käivad asjad ka.

Kuulajad olid huvitavad: kõik tegid jube algaja nägu, aga mingil hetkel selgus, et pea kõigil on oma vöö kaasas.

Ronida sai ka. Käed on väsinud, tahavad nädalakese puhkust.

Mu automaatlukustusega karabiin ja ATC XP said heakskiidu. ATC proovisin ära ka, oli muide tõega parem kui kohapeal kasutatav "shell".

Lasnamäel lõbutsemas

Käisin pühap õhtul Lasnamäel, ronisin alumise kahe plaadi peal näpud valusaks. Iida oli kaasas, ronis ka, ja mängis teivashüppe mattide peal kodu. A kätes oli jõudu ja jalgades tasakaalu rohkem kui kolmapäeval.

Jooksin kilomeetri, jalad ütlesid "ai". Järgmine kord peaks pärast 10 kilti ikka kasvõi natuke venitama kah.

10 km, 45:00

Mu elu kiireimad 10 km. Enda kellega võetuna täpselt 45:00. Ametlikes tulemustes ilmselt kümmekond sekundit rohkem (stardialas sebimine). Hiljem: 45:13.

Jooks läks hästi, ühtlases tempos. Rajal mitu lauget tõusu (Kose ringrada), neil kukkus kiirus muidugi veidi alla. Mida edasi, seda parem joosta oli :)

Veel paari aasta eest oli 10 km minu jaoks imetabaselt pikk distants, kilomeetrid venisid kui tatt ja liikumine oli paras piin. Nüüd on seiklussport mu pika pingutusega ära harjutanud. Kõige lühem xdream on ligi 4 tundi, sellega võrreldes on 45min jooks nagu lumme (tsenseeritud).

Algul plaanisin isegi maratoni joosta, a sõbrad veensid, et see on tõsine võistlus, kuhu amatöörid ei sobi. Tõsi, eelmise aasta tulemuste järgi oleks ma jäänd eelviimaseks. Tänase vormi pealt ehk tagant 5. kohale või nii.

Õhtul: Tulemused väljas, mu aeg 45:13, 123. koht 433. lõpetanust.

Mõningane segadus on selle võistluse nimega. Tuttavad ütlevad "Õhtulehe maraton" või "SLolehe rahvajooks". A leht on vist oma toe ära võtnud, kohapeal polnd nende nime ega logo kusagil. Championchipi kalendri Google koopias on veel kirjas "SLÕhtulehe 26. Rahvajooks", kuid päris-kalendris on "SLÕ.." eest ära võetud ja kuupäev 1 võrra varasemaks keeratud.

Kaks päeva hiljem: Jalad on valusad! Tähendab - sai pingutatud, tore :)

Iida foto "Pealinnas" ja autoriõigused

Iida leidis enda pildi "Pealinna" lehe esikaanelt. "Pealinn" sattus me koju, kuna ta tagakaanel on lugu Lenini otsas käind Künnapi klubilastest. Lugesime selle läbi ja jätsime lehe vedelema, ja siis Iida avastas.

Pilt on väike, last ei tunne ära ilmselt keegi teine peale me enda, aga ikkagi:
- Kuidas ajakirja foto-toimetaja selle peale üldse sattus? Ma isegi pidin tükk aega otsima, enne kui selle nagist üles leidsin.
- Pilt on nagi.ee keskonnas tingimustel "Kõik õigused autorile": Sa ei luba teistel oma tööd mitte mingitel tingimustel ilma sinu nõusolekuta kasutada, kopeerida, muuta ega avaldada. Pealinna leht on nii imelik moodustis, et sellelt autoriõiguste austamist oodata olekski naiivne. Aga siiski...
- Kas peaks veel vähem pilte netti panema kui seni?

Paneb igatahes mõtlema.

Iidaga ronimas

Lasnamäe seinal, teist korda sel sügisel. Käed on nõrgad, tasakaalu pole ja kõht veab kogu kremplit vastupandamatu jõuga põranda poole. Ronid, nii et käsivars on higipiisku tihedalt täis. Sain 2x kõige kergemast rajast üles - aga trenn oli sellegipoolest väga kõva.

Iida oli kaasas ja tegi esimest korda nägu, et ta võib ronima hakata. Kogu see 2.5 tundi tegeles ta iseenda asjadega - jooksis, mängis kusagil - igatahes minu trenni ta ei seganud. A kui kõik ära läksid ja me kahekesi seina juurde jäime, hakkas ronima. Kohe nagu päris. Leidsime talle parema servas hea nukirohke koha. Järgmine kord uuesti vöö peale ja kohe sinna :)

Rattaga Pirital

Käisin Pirita rannaliival ukerdamas. Klipid lahti - kinni - lahti - kinni, aeglane sõit, tasakaaluharjutused, mõned kukkumised. Muidugi oleks seda pidand enne TRM-i tegema, a hea et nüüdki.

Ei meeldi mulle see Pirita rannahoone elumajaks tegemine. Sildid "Eramaa", rannale saada keeruline... See ala peaks täiega avalik ruum olema.

Hiljem selgus, et kaotasin kukkudes sinna oma telefoni. Abivalmis inime leidis hommikul üles ja sain ülejärgmisel hommikul tagasi.

TRM

Tartu Rattamaraton.
89 km,
~850 m tõuse,
aeg 5:12,
2174. koht 2437 lõpetanu seas ehk päris tagaotsas.
Stardinumber 2094.

Kõik sõbrad tegid mulle tunni-paariga ära. Aga pmst on hea, et läbi sõitsin, ja kogemuse sai korraliku. Rada päris-sportlastele lihtne, mulle paras: porine metsavahe, pehme heinamaa, lahtise kruusaga laskumised, sekka puhas muda. Olen maastikul ebakindel, laskumistel pidurdan, tõuse jalutan, ! ja !! kohtades võtan jala lahti - just selline käitumine, mida velo.clubbersis täiega sõimatakse.

Ettevalmistus: trenni peaaegu ei tee. No ei jõua kõike, eks! Ostan uue ratta, rattakingad ja klipid. Kingade mõju on - nii ja naa. Sõita on nendega selgelt kergem, samas olen nüüd palju ettevaatlikum. Tõusude eel ja järel on sadulasse saada raskem, pehmetes kohtades rebin jala lahti. Arvan siiski, et kingadeta poleks ma seda 89 km üldse läbi saanud, liiga vähe trenni.

Enne starti: Nagu kord mitme aasta eest, pole mind stardinimekirjas. Kala! Korraldajate bussis kontrollitakse mu andmed üle - kõik oleks nagu ok? - ja antakse stardimaterjalid kätte.

Start: olen 2k grupis. Stardis ettevaatlik ja lasen veel paljud mööda. Siis ütleb keegi mulle "kaotasid kiibi!", triivin raja äärde ja jään seisma - kiip olemas, aga jälle hulk rahvast möödas.

Esimene 30 km: Sõidan normaalselt. Kõik nagu läheks mööda, aga tulemustest on näha, et võitsin 60 kohta. Ilmselt on võtmeks Matu ja Ande TP-d, millest peatumata mööda vuhisen...

Järgmised 30 km: Jalad 35 km peal täiega krampi. Vähene joomine, soolapuudus? Pean isegi katkestamise plaani, aga siis mõtlen, et veeren ikka lõpuni. Tempo maha, tõusudel kõnnin, TP-des söön. Kaotan 150 kohta.

Viimased 30 km: Normaalne olemine, aga kiirust lisada ei saa, ei jaksa ja krambid on kohe tulemas. Siis tulevad kõrvalt sisse 40km mehed, kes panevad täiega (neil sõidet 15km, meil 65) ja teevad elu suht vastikuks. Misasja nad sipsivad, kui sportida tahavad, siis tehku pikka rada?! Nende temposse võtta ei jaksa, ebamugav. Tahaks, et see kõik oleks juba läbi!!!

(Hiljem läks sel teemal vaidluseks, üldiselt arvatakse, et ma virisen ja sõitku selle asemel pigem kiiremini. Mis pmst õigus. Arvan siiski: suht eri tempoga sõitjate kokku laskmine on ohtlik. Oli näha, et korraga vasakult-paremalt mööduvad 40km panijad tegid tuska ka teistele, kes 89 km lõppu veeresid.)

Kohad:
Matu 2101 - Ande 2051 - Puka 2043 - Astuvere 2175 - Palu 2197 - Hellenurme 2180 -
Finish 2174

Hiljem:
Lihased nagu ei valutagi, üldist väsimust pole. Esmasp hommikul veidi tuim olemine, see unub poole päevaga. Ilmselt ei pingutanud piisavalt...

Rahvas:
Hirmutavalt sportlik. Ratturi tunneb ära - kingadest. Mu sõbrad, kes niisama oma lõbuks sõidavad ja tööl käivad, klippe-kingi ei kanna, nendega sõit on tõesti trenn. Aga TRM stardis on ka tagaotsa meestel kõigil klipid. Klubisärkidest ja rattariietusest ma ei räägigi... Ilmselgelt on rattasport - mitte rattaga niisama sõit, vaid tõesti sport - popiks saanud.

Naisterahvaid on vähe, finishis vaid 151.

Kokkuvõtteks:
Hammas on vastikult verel :)

Künnapi kokkutulek

Veneveres, Põltsamaa kandis. Nagu hooaja lõpp ikka: igaüks näitab pilte, räägib juttu, saun ja pralle. Ise plaanisin vara magama minna (et hommikul Tartu Rattamaratoni pikale rajale jõuaks), aga sellega läks nagu ikka läheb.

CERT soovitab: pluginad on head!

CERT (www.ria.ee/cert, cert@ria.ee) on tellinud sotsiaalreklaami-sorti kampaania:
www.assapauk.ee.

Kõik oleks tore, aga see nõuab vaatamiseks flashi.

Sisu on neil vist hea.
Aga miks ma pean "ära kliki igale poole" lugemiseks jaoks flashi käima tõmbama?
Veebi-disaini-poodide mõttestamp, et muudmoodi ei saa?

Rogaini MM - meie 95 km

Igav jutt meie Karula rogaini rajast. Huvitav vaid mulle endale kauges tulevikus, kui vaja lastelastele rääkida, mis lollusi vanaisa kunagi tegi :)

Statistika

Linnulennult läbitud maa on 62.8 km.

Mõõtsin me raja kaardil üle - sain 95.5 km.
Mõõtsin niidiga ja väga hoolikalt (iga etapp 2 korda, ühte ja siis teistpidi. Kui etapi mõõtmisviga on 2mm = 10m, siis on kogu tulemuse viga 0.5 km (100m * sqrt(25)).
Seega oli tegelik teepikkus joonlauaga mõõdetust täpselt 1.5 korda pikem.

Võtsime:
- enne pimedat, 9.5 tundi - 64 p
- pimedas, 10.5 tundi - 70 p
- jälle valges, 5 tundi - 14 p

Plaan:
- teeme pikema ringi edelas ja lõunas ja läänes,
- tuleme keskusesse ja sööme,
- teeme lühema ringi põhjas.
Mõte oli hoiduda kaardi põhjaosa raskest, künklikust maastikust ja end ööseks eriti lihtsa maastiku peale jätta.

Tegelikkus:
- tegime lühema ringi edelas ja lõunas,
- jõudsime häda ja tühja kõhuga finishisse.

Lõpuks plaanisime end "nurka", kust tuli enam-vähem sirgelt finishisse joosta (KP 86 - KP67 - F, joonelt 11.4 km, reaalselt umbes 15km). See oli viga ja ilmselt oli kaardi kagunurka ronimine üldse viga.

Kõndisime täiest jõust, kuid peaaegu ei jooksnud. Eelistasime pikki ringikõnde otseminekule. Ma imestasin küll meie aeglase kiiruse üle, aga see oli lihtsalt valearvestus - arvasin olevat 1km looduses = 4cm kaardil, tegelt oli 1km = 2.5cm. Nii et me kõndisime stabiilselt 6 km/h lõpuni välja. Seda muidugi tee peal, soos või võsas võis kiirus ka päris nulli kukkuda.

Järjekorras:

- start.
- kp 30 mööda Ähijärve kallast. Võimaluse jalad kohe märjaks saada segab konkurent ära - ulatab teisel pool oja kasvava kase ladva. Purdel turnides on selles suur abi! Aga jätame võtmata kp32 plaaniga see teisel ringil ära teha. Teist ringi meil ei tule ja peaaegu käeulatuses (500m) olnud lihtne punkt jääbki meist võtmata...
- kp 73 umbes pooletunnise o-veaga. Vastik künklik mets soojärvede vahel. Läheme valest järvest valele poole, ei näe metsas vajalikku rada, siis jooksen mina okastraati ja vajan paikamist - üks kints saab kolm plaastrit. Mõlemad püksiksääred on auklikud.
- kp 52 otse tagasi ja üle tee ja piki loha
- kp 93 mööda teed. "Lõikame" ja kaotame kaduvat otserada otsides umbes 10 minutit.
- kp 50 näeme soos kurja vaeva, saame lõpuks jalad väga märjaks. Kohtame ohtralt sinikaid, nii et
- kp 51 lubame endale preemia - veedame veidi aega sinikal. Mmmm, nii maitsvad, nii külmad, niii-iii-iiii palju!!! Teeme joostes kummalise ringi ümber raba, mitte ei lähe turbaväljade teid pidi - 1 km kaotust. Jookseme siin oma ainsa etapivahe.
- kp 61 patserdame veidi, 5 min ehk. Kaardil olev valge "mets" on palju soom kui kaardil olev sinisetriibuline "soo", mis on tegelt pea kuiv. Ja kas rajameister siis ei tea, et punkt "soo nurk" tähendab laugast soo nurgas, mitte kuiva küngast soost eemal? :)
- kp 81 lihtne künkake
- kp 71 nikerdame 81-st välja saamisel, tihe mets ja kraavid.
- kp 90 veidi segadust punkti lähedal, sihte rohkem kui kaardil ja palju otsijaid. Ülle leiab.
- kp 70 on juba hämar, kuid mitte pime. Punkt on lihtne, järveäärne küngas.
- WP7 joogipunkt kaevuga.

Selleks ajaks oleme läbinud 36 km. Kõik on hästi. Eri kohad annavad end kehas tunda, kuid ei miskit koledat. Ülle on ka kombes. Ainult aega on krdi palju läinud, kell on 20.00.

- kp 44 pime. Lambi ja loha järgi leiame punkti aga hästi. Metsas on harvester, laupäeva öösel kell üheksa? Vargad? Kuuleme ta müra pea hommikuni välja.
- kp 46 punkti lähedal kerge segadus, kuid ajakaotus väike. Küngas teise, suurema künka kõrval.
- kp 82 lohad + lamp = punkt. Kerge on see öine rogain!
- kp 56 kaardile kantud tee muutus äkki vastikuks raiesmikuks ja kadus. Segadus, ajakaotus. Punkti endasse jälle lohaga.
- kp 91 üldse ei mäleta :(
- WP4, joogipunkt sõbalike eestlastega
- kp 31 lagendik moblamasti lähedal, pikk jooks oli sinna
- kp 45 natuke läks aega, enne kui päris õige künka jalami leidsime. Enne ajasime sihi teega segi ja kaotasime veel paar minutit.
- kp 43 loha järgi, lihtne
- kp 80 selle võistluse maasikas!!! Läksime ringiga põhjapoolset teed ja sihti pidi. Kõik OK, kuni jõudsime ojani, millest üle ei saa. Kaardil sillake, päris-elus üks ülilibe palk. Oja sügav ja lai. Sisse kukkuda öösel ei taha mitte... Lahendusena otsisime ühe puu juurde (aga otsi sa ööse pilliroovõsas koperdades midagi!) ja võtsime kumbassegi kätte "kargu", nii sai kuiva jalaga üle. Pmst lahe kogemus, parem kui tagasikeeramine iga kell. Aga üle kere märjaks saada poleks öösel tõesti sobinud. Hiljem sai teada, et sama jõe ületusega nii samas kohas kui mujal olid hädas paljud.
- kp 57 jube ajaraisk. valisime sihid, mis olid väga sisse kasvanud. Õige oleks olnud suure ringiga mööda teed minna, aga kaardile vaadates seda välja ei mõtle.

Kell on 5:03, pime, aga olemine on päris OK. Kuid nüüd teemegi oma "suure vea", keerame tagasi edelasse. Järgmise 7 tunni jooksul võtame vaid 4 punkti. Samas ei ole ka muud valikud siin head. Uhh...

- kp 36 mööda teed, koidab. Siin pean hakkama jalga puhkama - talla alt on valus.
- kp 65 mööda teed. Kohe läheb valgeks.
- kp 86 jube kakerdamine turbarabas, kõigest kaunist kaugel, isegi sinikaid ei olnud siin :(((
- kp 67 Üle 8 km mööda teed kõndimist, 1:45. Muidu nagu lihtne, aga mu päkad lõid tuld ja totter on kah, pole orienteerumise moodigi
- kp 83 jäi meil tegelt võtmata, ehkki me olime tast umbes 10 meetri kaugusel. Legend lihtne - kraavi käänak, lageda peal. Tegelikult lagendik = 0-nähtavusega kuusevõsa, kraavid kadusid ja tekkisid, no lihtsalt ei leidnud üles. Mina istusin valutades kännu otsas ja Ülle otsis, otsis, otsis. Aga ajaga läks väga hellaks juba... ja tulime ära.
- finish saabus hirmsa kiirkõnni ja lõpus sörgiga.

Lõpp oli, noh, nõme. 86 - 67 - finish oli kokku üle 18 km, lisaks veel p83 otsimine.

Rogaini MM - tehniline pool

Ilm ja riietus
Alla 10 kraadi sooja, öösel öökülm. Paar tiba vihma, väheke tuult. Päeval pilves, a öösel säras täiskuu täies hiilguses, lageda peal võis lambi välja lülida.

Mul seljas spordisärk ja 2 pikka spordipesu särki (õhuke materjal, Odlo ja Craft) üksteise peal. Jalas pikk pesu + liibukad. Kindad, müts vastavalt vajadusele. Külm ei hakanud, jopet kotist välja ei võtnud.

Korra kukkusin üleni vette ja sain kogu komplekti märjaks, aga õnneks kuivasin enne ööd ära. Oleks öösel kaelani sees käinud, oleks külmaga jamaks läinud.

Söök ja jook
Meil oli kindel plaan öösel keskusesse sööma minna, läksime rajale üsna kerge moonakotiga. Plaan jäi plaaniks, seega pidime üpris kasinalt läbi ajama. A sai hakkama. Minu 24h menüü siis: 3 2-poolset võileiba, 2 geeli, 150g shokolaadi, 1 energiabatoon. Järgmine kord võtan umbes kilo jagu rohkem :) Õnneks sõin enne starti kõhu punni ja see oli hea.

Jooki läks väga vähe. Kokku jõin 3.5 liitrit kogu võistluse peale. Mu 1.5l pudel ei saanud kordagi päris tühjaks. Võtsime vaid 2 joogipunkti. Veel ühest kõndisime lähedalt mööda, polnud tarvis sisse minna.

KP 51 järel tegime sinika-pausi. Preemiaks või nii. Nii palju sinikaid pole ma elus näind, ja kui jahedalt maitsvad nad olid! Mmmm! Sinikaid süües unustasime orienteerumise ära ja tegime 1km lisaringi.

Uni ja väsimus
2 kofeiinitabletti aitasid unest üle. Magada ei plaaninud, hästi tegime.

Füüsilise väsimuse tunnet ei tekkinud, puhkama ei pidanud. Kõige pikem paus oli ehk 10 minutit esimeses joogipunktis. Sõime liikudes. Lõpus (1h) kiirkõndisime ja päris lõpus jooksime, jaksu oli veel küll. See-eest puhkasin lõpus igas KP-s oma taldu paar minutit.

Lambid
Mul oli laenatud LED-iga lamp ja eriline "suure prozhektoriga" orienteerumislamp.
LED näitas hirmkaugele, aga kitsas vihk jättis oma jalgealuse pimedaks.
O-lamp näitas kaugele ja laialt, sellega pimedas metsas joosta oli lausa lust, aga ta aku kaalus ligi kilo ja pidas vastu vaid 5 tundi.

Jooksin enamiku aega LED-lambiga, kilo o-lampi ballastiks kotis. Korra panin ette ka, kui üks eriti vastik maastik ette sattus. A pmst oleks ka ainult LED-iga ära jooksnud.

Ülle lamp andis poole öö pealt otsad, LED kooles ja ainult "lähituli" jäi põlema. Ainult selle või sellistega oleks ikka väga raske olnud. Minu LED näitas otsenähtavuse puhul punkti 150-200 meetri pealt kätte ja ka metsa all oli päris hea sellega. Aitäh Ainarile ja Kirtile :)

Tõved ja traumad
Mina jooksin kohe teist KP-d võttes okastraati. Paksus võpsikus, mäe otsas, täiesti absurdses kohas. KP 73 on järsk "nina" seisva veega soojärvede vahel, kes krt sinna okastraati vedas...? Mõlemad jalad veriseks. Õnneks oli plaastreid palju kaasas.

Aeg-ajalt andsid üksikud liigesed ja lihased end veidi tunda, a jätsid siis järele. Lihasevalusid polnud ka pärast võistlust, ega ka järgmisel päeval.

Aga need tallad! Minu omad hakkasid tundma andma umbes 18. tunnil. Pärast seda läks aina hullemaks, käia hästi ei saanud. Mõte sellest, et pean veel 6.. 5.. 4.5.. 4.. tundi selle valuga käima, oli päris kole. Õnneks oli joostes valu väiksem, nii et lõpus Ülle kõndis ja mina sörkisin. Toimis!

Pärast: kogu talla-alune oli pikast märjast "valgeks" muutunud ja kortsus, ja osa siis villis. Mis oleks aidanud? Ise arvan, et kuiv paar sokke + kuivad sisetallad oleks mu hädast päästnud.

Mis on 24 tunni rogain?

Rogain on a) võistkondlik b) kestvus c) valik d) orienteerumine e) vanuritele.

a) Võistkondlik tähendab, et üksi metsa ei lasta, ohtlik. Tegelt ka on ohtlik, sohu uppuvat rogainijat nägin ma oma elu esimese (Võsu) rogaini esimesel tunnil - õnneks aitasid konkurendid ta laukast välja, oma sõbrad olid kaugemal ja jõudsid kohale alles hiljem.

Võistkonnas peab olema 2-5 liiget. Tulemuse peale minejad lähevad alati kahekesi, riskid - et kellelgi ütleb tervis üles või saab siiber - on nii väiksemad. Me seekord siis Üllega. Ülle on hea orienteeruja, rahulik ja järjepidev ja minust kõvasti kogenum. Olime hea tiim (arvan mina).

b) Kestvus tähendab 24 tundi tiitlivõistlustel või 8 tundi niisama. Taktika on erinev. 8h käib võhma, 24h tervise pealt. 8-tunnisel enamik jookseb kuni jaksab, paremad jooksevad kogu aja. 24-tunnisel enamik kõnnib, ainult päris tipud jooksevad lõpuni. 24h järjest liikudes on isegi lühikene jooksmine risk: ta teeb kurja liigestele, kõõlustele, taldadele. Kui kogu energia ära kulutad, võid öösel lihtsalt vappekülma pärast katkestada. Kui naha külmaga märjaks jooksed - sama. Meie jooksime vähe, natuke keskel ja natuke lõpus. Enamik metsas kohatud tiime kõndis. Üldiselt annavad kiire käimine, hea rajavalik ja vähe o-vigu ka ühegi jooksusammuta hea tulemuse, kuid ei tee maailmameistriks.

24h kiiret liikumist teeb pea kõigile liiga. Finish on nagu robotite paraad :) Liigese- või muude valudega katkestajaid on alati. Hea näide on Risto katkestamine. Või siis ritsikas oma.

24h peale võtavad kõik süüa kaasa, muidu ei jaksa. Päris tipud panevad ainult geeli, aga ka ülemise otsa mehed võtavad mõnuga võileiba ja hapukurki. Ka on 24h peal võimalik võistluskeskuses süüa ja vajadusel magada. Meil oli ka plaan sööma minna, õnneks ei jõudnud me sinna - moraalile mõjub see halvasti, soe söök ja magamiskott on nii palju meelitavamad kui külm soo.

Öö: 24 tunni sisse jäi 10 tundi pimedat aega. Olevat raske, külm ja kole. Meile aga sobis hästi, võtsime üle poolte punktide öösel ja polnd häda midagi :)

Minu jaoks oli see elu esimene 24h võistlus. Sain teada, et pean peaaegu vastu. Ainus suurem häda - villis tallad. Aga selle vastu on mul rohi vist olemas...

c) Valik laseb igal võistkonnal oma raja teha. Selleks antakse enne starti tund-kaks aega. Planeerimine on raske: rajameister hoolitseb, et kõik variandid võrdselt vastikud oleks. Kas minna künklikku kirdesuunda või kaardi märga kagunurka? Kas tihedad punktid idas on parem valik kui hõredad, aga väärtuslikumad KP-d lõunas? Kas jätta ööseks lihtsam reljeef või minna hoopis paariks tunniks puhkama? Aitavad kogemused, maastiku tundimine ja kõhutunne, ja osalt ka puhas õnn.

Meie planeerisime end "kinni" ses mõttes, et ronisime kagunurka, kust tuli lihtsalt teed mööda tagasi vantsida. Mina tegin mõõtkavaga kala. Arvestasin 1:40000 kaardil 1cm = 250m, tegelikult oli 2.5cm = 1km ehk 1cm = 400m. Seega tuli see tee veel palju pikem kui ma kaardilt lugesin. Aga mis oleks päriselt parem olnud, ei tea. Ehk esimesena loodesse ja siis edelasse...

d) Orienteerumise oskus on vajalik, kuid üldiselt on rogainide punktid lihtsamad kui näiteks päevakute omad. Kui päevakul tähendab "soo nurk" punkti keset laugast, siis rogainil pigem punkti kuival maal 10m soo nurgast väljaspool. (Seega saavad jalad palju vähem/harvem märjaks kui eesti orienteerumises tavaks. Soovõõra väljamaalase jaoks on muidugi kogu Karula maastik üks arutu mülgas.) Me tegime umbes kaks suuremat o-viga ja paar väiksemat - 24h peale pigem hea tulemus.

e) Vanuritele tähendab, et võidavad üle-kolmekümnesed, ja hästi esinevad ka neljakümnesed. Esimeste tiimide keskmised vanused on: 27, 31, 35, 31, 40, 36, 31, 42... Esimesed seeniorid (Eesti võistkond, Pritsik-Väärsi!!!) on üldarvestuses 10. kohal, esimesed juuniorid (Eesti võistkond, Randman-Roosimägi-Tulp!!!) on alles 80.

Kokkuvõttes lahe ala. Huvitavam kui tavaline suund-orienteerumine.

International Rogaining Federation
Tallinna orienteerumisklubi "TA OK"
TA OK 8h rogain - 11. oktoobril Laanemetsas
Libahundi jälg - 25. oktoober Vihasool

Rogaini MM - 24 tundi - tehtud!

8th World Rogaining Championships ehk rogaini MM juhtus sel aastal Eestis, Karulas. Regamine sinna oli raske ja üldse ei pidand ma end selle ürituse vääriliseks. A kuna Anu-Ülle olid end kuidagi kirja saand, ja Anu alt ära hüpates mind asemele pand, tuli minna.

Ametlikud tulemused
Meie tulemused ja rajaplaan
Kaart

Liikusime kogu aja, 24 tundi, pikki peatusi ei teinud. Läbisime 95 km. Maastikul, osa sellest üliväga vastikus soos ja rägastikus. Enamasti kõndisime, umbes kaks tundi tuli aeglast sörki.

LÄKS HÄSTI, tulemuse mõttes: 148 punkti andis 183. koha 336 lõpetanud võistkonna hulgas, ja 53. koha lõpetanud 111 segavõistkonna seas. Ehk siis: sega-tiimidest esimese poole sees. MM-il! Uskumatu, eks!

Läks halvasti kah, orienteerumise mõttes. Raja plaan polnud parim võimalik, lõpuks jäime kaardi kagunurka "lõksu" ja pidime ilgepika maa (14 km) finishini lihtsalt maha kõmpima - viimase 4 tunni jooksul võtsime vaid 1 punkti. Pisemaid kalu tegime veel, a neid teevad nii pikal võistlusel pea kõik.

Üldiselt on väga hea tunne. Sai teada, et 24 tundi järjest liikumine on võimalik. Et MM-i pole vaja karta. Et Üllega on tore orienteeruda. Et tahaks veel :)

Purjetamas

Reedel pistis AK oma lokkis pea koosolekuruumi uksest sisse: mis te siin ikka istute, tulge parem merele! Ma pidin samal ajal küll hoopis ISOI poolsalajasel konverentsil olema, ja veel rohkem samal ajal homse rogaini MM jaoks varustust koguma, aga - mõeldud-tehtud!

Piritalt välja mootoriga, siis purjed üles ja läks päris purjetamiseks. Sadamasse tagasi sõites ütlesid mõlemad mootorid üles, nii et tuli kaldalt puksiir ja targemad mehed appi võtta.

Tuult oli korralikult, teispool Aegnat läks laine üle meetri. Nii et kolmes tunnist keskmise saime korralikult vett ja vilet. Minusuguse maaroti jaoks väga lahe kogemus!!!

Transportationally challenged

Käisin Tartus. Korraks. Sinnaminek lihtne, sealolek... enam-vähem, aga äratulek... Ma olen ühistranspordi osas nii tuhm, et endal ka on kahju.
- Kui juba kolmas kohalik mu "19.50 rongi" peale suuri silmi tegi, sain aru, et midagi ON mäda. A rongiplaanis ju ON selline rong?
... no kust pean mina seda pisikest "R, P" kirja tähele panema?
- Kui juba kolmas kohalik mu "22.00 bussi" peale..., leidsin ka bussiplaanist "P".
- Hommikusest rongist jäin maha. Enne oli mulle pikalt promotud, kui mugav on rong...
- Takso - buss - takso jättis mu hommikusele koosolekule väga pikalt hiljaks.
- Bussis selgus, et telefon on K. poole jäänud...

Ja ma parem unustan ära, kuidas ma vaest K-d mööda Tartut kõnnitasin. Ausalt. Häbi on.

Siiski oli Tartus ka meeldivat :)
- Tartus oli Veiko. Mis, kuidas? Ta peaks Iraagis missioonil olema? A oligi täiesti päris Veiko!
- Kõrtsiarve kuuele - pika õhtu peale, alkoholiga - oli 370 krooni.
- Sain kätte oma armsa kompassi :)

Kristiina jutud Gruusiast tegid päris kurvaks.

Rattakingad II

Tegin 16 km, kiiresti: 35 minutiga. Liiklust oli miskipärast :) vähe ja tuul oli päevasega võrreldes malbem, kuid ikkagi: seni olen ma sama ringi teinud umbes 45 minutit.

Tagasi tulles kukkusin. Maja ees, vastu naabri auto esituld. Keerasin parema jala pedaalist välja... ja püüdsin vasakuga maha astuda... a vasak oli alles klotsi küljes kinni. Õnneks ei saand haiget ei mina ega tuli. Sõitsin siis veel ringi - kingad lahti, kinni, lahti, kinni... - ja sain mitmeti targemaks:
- Ma tulen alati maha rattast VASAKULE. Ma teadsin seda tegelt varem ka, a pole nagu vaja olnd seda teadmist. Seega tuleb ka lahti teha esmalt vasak jalg.
- Tagajalgadel on lihased, mis mul mitte iial varem pole tööd saanud. Ütlevad "ai".
- Jala saab kergelt lahti, kui talle mitte peale rõhuda.

On teistmoodi sõita küll. Hüpates ja äärekividelt alla-üles sõites on jalad ratta küljes kinni - pedaalidega pead alati uuesti asendit otsima hakkama, klotsidega saad kohe edasi vändata. Kiiremini läheb vist edasi ka. Jalg krampi enam ei läinud, kinga suurus ja mudel on õige saanud.

Kui jätta kõrvale see, et mul ei ole rattakinga tegelt vaja, siis on hea investeering. 10k ratas + 3k king on igal juhul kõvem kombinatsioon kui 13k ratas.

Nõmme seiklusrajal

Iida tegi kolm tundi järjest lasterada (koos M-E-ga, Priit aitas neid), mina ronisin suure läbi. Kahel korral jäin hätta. Tarzanihüppe ajal ei taiband võrgust kinni krabada ja jäin kahe puu vahele totakalt kõlkuma; instruktor ronis võrgule ja tõmbas mind käest edasi. Ja sealt, kus peab redelit mööda end kätega edasi kiigutama, ma üle minna ei jaksanud. Ma tegelt tean, et ma seda ei jaksa, igaks juhuks proovisin ja no nii oligi. Mis teha, kilokesed... Õnneks oli seal alternatiivne, kergem valik kah. See atraktsioon, mis mul (ja mitte ainult mul) Tehvandil jamaks läks - pikkade nööride otsas jala-astmed -, sai seekord läbi käidud, vaevaga küll, aga siiski sai.

A muidu oli lahe. Käed ära ei väsinud, ronisin hiljem veel köisredelist üles ja lasin liugu alla.

Tehvandi on siiski ägedam. Kõrgus annab hoopis teise meki kogu rajale.

Olin ainus täiskasvanu rajal, ülejäänud kõik 13 ja alla. Ühel tüdrukul olid üleval mõlemad karabiinid lahti (tegin märkuse ja pani kinni) ja üks kutt suhtus "pole siit keegi kunagi veel alla kukkunud". Huh, oma lapsi küll sinna lasta ei tahaks!

Iida ja M-E lasid kolm tundi nagu oravad rattas. Said karabiinide (ekspressid, muhvita) avamises-pealepanemises väga osavaks. Mitte et titerajal neid päriselt vaja oleks. Julgeks said kah. Kusjuures kogu aeg sadas vihma, a kel oli aega seda tähele panna. Lahe lõbustus, soovitan :)

Rattakingad

Kui raha üle jääb, tulevad sõbrad ja ütlevad, kuhu see viia. Antud juhul siis Veloplus'i ja Hawaii'sse. Esimesest Time Atac XE, teisest Sidi MTB Eagle 5. Ja Dünamost ostsin tagatule. Kokku täpselt 3k.

Veloplusile müügitöö eest 4-, Hawaiile 5, Dünamole 5+.

Esimene proov (Pirita Hawaii Expressist koju, 5 km allatuult) kulges hästi: sain kingad klippidesse ja tagasi üsna valutult. Samas kippus üks jalg kingas kuidagi krampi minema. Täpselt aasta eest proovisin seal Jüri rulluiske - oli võrdlemisi samasugune kogemus: jala otsas mingid veidrad tehnilised riistapuud; liikuma saada kerge, seisma jääda raske; ja ka siis läks jalg krampi.

Eks see üks tobe ost ole, sest miks peaks mul rattakingi vaja olema?

Ploomimoos, 11 purki

Natuke läks kõrbema kah. A mis lõpuks kaane all, on korralik.

(Pildil on tegelt õunamoos.)

Lärmakas Luksemburg :)

Eile sattusin siis päris elu otsa. Schueberfouer, laat-lõbustuspark. Lapsik, aga populaarne üritus. Hiigelplats täis karusselle, söögitelke ja nänniputkasid. Karussellid on siin muidugi tase, suured ja tulesid täis ja röögivad kõva häälega ja üldse ei taha sõita sellistega. Kärarikast muusikat ja lärmi tuli igast putkast ja vähemalt vaikne siin ei olnud.

Rahvast oli ka. Ilusa ilmaga olla veel palju rohkem, et ei mahu ei seisma ega liikuma. A nägi nii neegreid kui noori, ja üldse olid inimsed meie mõistes "normaalsemad" kui kesklinnas - kus tooni annavad hea, tumeda ülikonnaga ametnikud.

Hamburgerit hapukapsaga ei võtnud, sõime kõik kala - fish'n'chips. Sõime suht hilja, 20.00 - 22.00, muidu keeravad luksemburglased sel ajal juba teist külge. A kord aastas, Schueberfoueri ajal ju võib!

Vaikne Luksemburg

Läksin eile õhtul välja ja ei saanud aru. Kas on inimesed linnast juba lahkunud või pole veel tulnud? Tavaline Euroopa linn on õhtul kaheksa-üheksa ajal rahvast ja melu täis, aga Luksemburg on tühi, täiesti tühi. Ja vaikne. Autod ei sõida, muusika ei mängi, rahva suminat ei ole. Iga üksiku inimese sammud kajavad kivises vanalinnas kaugele. Ja inimesed kiirustavad, nagu läheks koju, mitte kõrtsi, külla või peole. Tallinna saabub selline vaikus ehk hommikupoole ööd, kui üldse...

Ainult ühel väljakul on restoranid, aga ka neis ollakse vaikselt. Muusikat ei ole, rahvas räägib tasakesi, pea keegi ei naera. Ka eemal on mõned avatud kõrtsid, aga neis istub üksik kelner "köök avatud kuni 18.00" sildi taga. Poed on kinni. Tänavakaubandust ei ole. Mõistel "putka" või "hamburger" kohalikus keeles ilmselt vastet ei ole. (Jah, siin on oma, luksemburgi keel.) Küsimus õhtuse õllemüügi piiramisest ei ole ilmselt teema.

Kõik inimesed on vanuses 25-55 ja valged. Lapsi ei ole, üliõpilasi ei ole, pensionäre ei ole. Paar noort inimest on ilmselgelt turistid.

LP thorntree ütleb selle kõige kohta:
For a city break, Paris is two hours and Brussels three hours away.

Ja mina mõtlesin, et Lääne-Euroopa linnad on kõik ühesugused.

Suveõhtul ronimas

Üle suve sai jälle korra ronima. 360 (huvitav, EENeti reeglite järgi ei tohiks ainult numbritest koosnevat domeeninime 360.ee üldse välja anda???) pani S. suve-õhtupoolikul püsti 6-meetrise seina.

Mul olid sussid kaasas ja see oli hea, endal mõnus ronida ja teisele andsin ka. Eriti suur vahe oli alguses, kui tibutas vihma ja nukid olid libedad, aga hiljem kah.

"Kes soovib, see proovib" ronimine läks kärmelt spordiks kätte. Mina sain "üles" 12 sekundiga; mõned kiiremad 10 ja üks eriti kiire kolleeg 8 sekundiga. Kiiremad kutid olid painduvamad kui mina ja "lõikasid" nukke vahelt välja, või tegid viimase lõigu väikeste nukkidega lõigu kiiremini.

Aga aeglasemad kulutasid üle minuti, või ei saanud üldse üles. Muidu lihtsal rajal oli üks pisemate nukkidega koht, kust paljud lahti kukkusid. Poleks ma talvel trennis käinud, oleks ma ilmselt ka selles "ei saanud üldse" kambas.

Kokkuvõttes veetsin kogu "vaba aja" seina juures ja sain päris palju ronida. Korra jõudsin kummipaadiga sõitma kah :) Täna on käelihased õlgade lähedal valusad.

360 poistele turva koha pealt üks kivi ja üks kiidusõna:
- Minu arust nad küll ei kontrollinud, kas ronijatel on karabiini muhv kinni või ei. Mõnel küll, või enamikul, aga mitte kõigil. Ja õpetada/julgustad nad ka eriti ei viitsinud.
- Kui tekkis korra mõte ise julgestada, ütlesid nad "ei". õigesti ütlesid.

A sein on neil asjalik, soovitan väga!!!

Äripäev on wiki!

Kukupai: Äripäeva artiklis on faktiviga.
Kirjatsura (päriselus Äripäeva toimetaja): "Too artikkel on Selveri omade poolt kirjutatud arvamusartikkel, mille tegemise juures ÄP ajakirjanikel puudub igasugune roll. Seega kõik pretensioonid esita Selverile. Kui nad faktides ebatäpsed on, siis on see muidugi piinlik."

Sisuliselt ütleb Äripäev, et nende veebi võib kirjutada ükskõik mida - nemad sisu eest ei vastuta ja pretensioonid otse autorile, mitte toimetajale.

Siin pole midagi uut, selliseid "me ei vastuta artiklite sisu eest" veebilehti on maailmas palju, aga tavaliselt ei nimeta nad end ajalehtedeks.

---

Veidi hiljem, kommentaaridest: Ajakirjanikud tõesti arvavad, et kusagil jookseb jäme punane joon, mis eristab lehe enda sisu ja välistest arvamustest ja reklaamist. Ongi, aga see joon pole kaugeltki nii jäme ega punane kui lehe-inimesed seda arvavad.

Alternatiivsed brauserid on alternatiivsed

- Firefox on mul mustvalge. Taustavärve ei näita: taust on valge, tekst on must, lingid sinised. Ma kahtlustan, et tean põhjust (ei, see ei ole "view / page style"), a abi sellest ei ole. Tuleks käsitsi confi kallale minna, aga...

- Nii Opera kui FF röögivad https://mailhost.ut.ee kui ratta peal, et häkkerid ja paha. Ma muidugi tean rohtu - tuleb SK juur-sert installida. Aga kas ma saan selle serdi sk.ee või id.ee pealt? Oh ei! Sk.ee pakub põhjalikk abi ID-KAARDI või MOBIIL-ID kasutamisel. Et enda kui PKI provaideri juurisert kusagil publitseerida - eiii....

- Opera crashib, kui Tartu Ülikooli squirrelmaili attachmente puutuda. Vanad (pre-9.5) versiooni toimivad. 9.50, .51, .52 crashivad laksust.

- Blogspot ütleb Operaga salvestamisel "your request could not be processed". Uuesti proovimine aitab.

Ehh...

Google kotib Operat?

Kulutasin 5 minutit oma elust, et Google Analytics'it üles leida. See ei ole kunagi lihtne olnud, a nüüd oli puha hull. No selles kohas OLI ju "my account" link, eks?? Aga praegu on seal hoopis "older version"...?

Lõpuks aitas muidugi vahetus Opera -> Firefox. Lehele tekkis "My account" link, selle all siis ka analytics.

Aga ma olen täiesti kindel, et analytics (jne) oli varem ka Operaga olemas.

Mis see siis on? Google keerab Operale meelega käru?

Väga igav jooksu-postitus

Suvi on kulund titehoiu, mudas suplemise ja mägedes turnimise peale, puhast jooksmist pole nagu saanudki. Nüüd siis tegin tavalise mereäärse 8.5 km. Nagu kontrolliks, et kas jalad nii lühikest distantsi üldse tunnistavad enam :)

Mhmh, tunnistasid. Kui algus oli kuidagi ebakindel, siis viimane kolmandik oli lausa lust joosta. Aeg umbes 38:00 - umbes, sest nii minnes kui tulles pidin foori all veidi ootama. Stopperil tuli tegelikult 38:36.

Kuna ma kunagi ei mäleta, kui kaua ma mingisse kindlasse punkti jooksen, siis seekord jätsin meelde ja panen edaspidiseks kirja:

- 4:30 ristmikuni
- 7:40 Russalkani
- 10:00 Lauluväljakuni
- 18:00 torudest langevarjurini
- 19:15 raja lõppu
- 28:35 tagasi Lauluväljakuni (ehk 9:20 lõpust siiani)
- 33:30 ristmikuni, (30 sekundit pausi)
- 38:30 koduni

Tähelepanekud:

* Tempo oli väga ühtlane. Ainus langus oli ristmik - Russalka, kus oli pime ja kartsin lompe. Tagasiteel on sama lõik tagant valgustatud ja ei pea "pidurdama". Lauluväljak - lõpp tuli 9:15, sama ots tagasi 9:20...

* Kuna kodu on kõrgemal kui mereäär, jooksen ma tavaliselt viimast ristmik -> kodu otsa umbes minut aeglasemalt kui esimest, kodu -> ristmik otsa. Seekord tulid ajad täpselt võrdsed: lõpus oli nii palju jõudu, et oli jaksu pingutada.

* Tempo tuli 4:30 kilomeetrile. Päris hea. Aga ega kiiremini ei jaksaks kah. Võib-olla minuti pingutab veel kusagilt...

* Kui kevadel oli mereäär täis noortekampasid, siis sügiseks on järel ainult paarikesed :)

Xdreami pildid

Piltide pealt selgub, et tegu oli ikka täiesti haige üritusega :)


Miks tassitakse kanuud risti jõega ja miks on soos ujujatel rattakiiver peas? Ei tea, ei tea ;)

Jooga

Käisin jooga tunnis. Esimest korda elus.

Jäin magama (no inimesed pannakse põrandale pikali, kästakse silmad kinni panna ja tuled kustutatakse ära - loomulik ju, et jääd magama) ja üldse oli väga kummaline olla.

Mu arvamus sellest on sama mis tai chist: tore asi, aga järgmine kord proovin, kui olen 60 täis.

Multisportlase märg, mudane unenägu

SOO ON MÕNUS. LAUKAST VÄLJA ROOMAMINE LÕBUS. TURBASAMMAL ÜMBER KÕRVADE SÕBER. MUDAST RIPSMEPIKENDUSED MOEKAD. RATTAGA MUDAS SÕITMINE JA ÜLE PEA SOOJÄRVE SULPSAMINE ANNAB HEA JUME.

Alt & pealt märg xdreami Paide sprindi-etapp oli senistest parim. Lugesime kokku 15 korda, kus sa rinnuni vees käidud. Kaisal tuli rohkem, ta hüppas kanuupunkte võttes mitu korda paadist mööda, minu arust meelega :) Mina käisin korra soojärves üle pea sees - astusin sammu ja lained lõid üle pea kokku. Niisama ujutud sai muidugi hoopis mitu korda :)

Soost ja porist hoolimata ei näind kordagi mossis nägu ega mures sportlast. Vastupidi, kõigil oli kogu aeg suu kõrvuni!!!

Järjekorras:

Kuulen läbi une - heliseb! Kaisa: tsau, sa pidid pool kaheksa õues olema, mis teed? Mina: a kell on alles... assaraisk!!!!

Tee Paidesse - sajab. Hall, külm, nukker sügisilm, igasugu spordituju läheb nii ära kui ära... A siis tulevad Mäost peale kaks naerunägu - sportlik Kaisa ja südasuvine Kats - ja kui 2 min enne starti starti jõuame, läheb vihm lihtsalt MEELEST ÄRA!

Ratas. Pärast starti segadus, T käib autos kinnaste järel, saame hilja rajale ja oleme ratta lõpus (126).

Kanuu. Kaisa ja Tiri leiavad õige raja, kanuud tassida oskame me kah. Kuna jõuame nii hilja kohale, jääb massipsühhoosi viga meist tegemata. Saame etapi [30] aja, pärast kanuud (58).

Ujumine. Vaatan, et rada on pontoonidega tähistet, a tegelt on need teiste ujujate vestid :) Paar min läheb sagimisele (et mis siin ikka teha tuleb), siis mauhh vette. Kuna võtame p84 topelt, siis saame trahvi (mille pärast maha vaidleme) ja aega ei tea.

Kraavijooks. Saab korduvalt väga märjaks :) Pärast kraave (64).

Ratas. Tüdrukud teevad jälle targa rajavaliku, vaatavad jooksukaarti ja leiavad sellelt (rattakaardil märkimata) tee. Koht (65)

Raba. Sumpame ja supleme, saame sinikaid ja jõhvikaid, aga ennekõike turbasammalt kõrva taha. Saame kõik ujuda, korduvalt, mina käin korra ka täiesti vee all. Võistkonnad on troppis koos, valitseb üldine masohhistlik meeleolu. Koht (72)

Ratas. Jätame lõpu lõikamata. Koht (88).

Lisaülesanne. Suhtume loominguliselt, pinke üles tõstes, a pmst on igav. Lisaül peal peaks saama teistest mööda minna, aga rajal eelmise võistkonna järel oodates seda küll ei saa. Koht (90).

Finishiaeg 3:40:27
Koht: 91. koht 143 võistkonnast,
25. koht 50 segavõistkonnast.

Protokollis saame 15 min trahvi juurde. Sellega oleme 104. kohal 143 võistkonna sees, või siis 32. kohal 50 segavõistkonna sees. Aga ma usun, et see 15min trahv võetakse meilt ära, siis oleksime 89/143 ja 25/50.
Samal õhtul: olemegi trahvist lahti.

Uus ratas: Merida TFS 500

Läks nagu Telleril: aitab teiste rataste lõhkumisest. Suvel varastatud Marin'i asemel oli uut maastikuratast vaja; paar kuud kuulutuste jälgimist tegi selgeks, et nii uut head ratast ikkagi ei saa; Merida tundus kõige mõistlikum valik ja hinna sai ka sõbralikuks.

Et siis
- 18" raam
- V-pidurid (ketaspiduriga rattale ei saa vist pakikat panna)
- Deore jupid (tagavahetajale on muidugi uhkelt XT kirjutet)
- tumehall

Kahtlusi tekitavad lühikesed sarved ja lenksul olev amordilukk. (Lukk iseenesest on vajalik, aga kas ta just lenksul peab olema...)

Proovisõit ütles, et ok ratas on. Näis, mis tast pärast pühapäeva järele jääb :)

Keila-Joa teisipäevak

Võtsin suvalise lühikese raja (M60) ja jalutasin läbi, kompass käes. Veidi sörkisin, kui päris igav hakkas. Ei taha rogaini ja xdreami vahel päris joosta, jalad on ikkagi natuke hellad. Ja kolleegid siin hirmutavad igasugu koledate tõbedega, mis neid orienteerudes tabanud on...

Laenasin Andreselt ratta ja proovisin korra ja ei teagi nüüd, millega xdreamile minna.

Slashdot avastas kliendisertifikaadid

Õigemini, avastas kellegi, kes avastas kliendiserdid.

Benjamin Britten, "Kruvi pööre", või siis "keere"

Benjamin Britten on Henry James'i samanimelise lühijutu peale kirjutanud ooperi "Kruvi pööre". Mida me Kati eestvedamisel Pirita kloostris vaatamas käisime.

Ooper on keeruline, sellest annab tunnistust juba kava: teose pealkiri on vaheldumisi kruvi keere või pööre - ilmselt pole ka tegijatel päris selge, mis värk on. Muusika käib selgelt üle minu pea; sisu võib vastavalt oma soovile võtta kas lihtsalt tondijutuna või siduda Britteni homo- ja pedekalduvustega. Ka ei ole victorian/goth teema mulle kunagi väga meeldinud.

Sellest hoolimata on ooper huvitav. Tunned, kuidas ühe õhtu jooksul areneb su arusaam kunstist hüppeliselt.

- Üks libreto tõlgendus
- Veel üks tõlgendus
- Youtube klipid