Ratas käis Veloplus-is hoolduses.
- üldhooldus ja regull
- amordi hooldus (kõige vajalikum, kuna pehme amort käib tõsiselt pinda)
- uus kett (xtr)
- uus spido, aastat tagasi varastatu asemel. VDO A8+ juhtmetu
- uued piduriklotsid ette
- uued porikad (õigemini vaid tagumine, aga just seda oligi vaja)
1998 krooni.
Proovisin - ratas sõidab nagu õlitatud :)
Peab hakkama oma blogisse kohvikuarvustusi kirjutama. Mitte et keegi neid siit loeks. A ehk jääks iseendale meelde, et kohvik Pärnu koka töövahend on ilmselt AD&D "Sustaining Spoon".
(Mäluvärskendus neile, kes tolle imeasja kirjeldus ära unund:
This unremarkable eating utensil is typically fashioned from horn. If the spoon is placed in an empty container the vessel fills with a thick, pasty gruel. Although this substance has a flavor similar to that of warm, wet cardboard, it is highly nourishing and contains everything necessary to sustain any herbivorous, omnivorous, or carnivorous creature.
Faint conjuration; CL 5th; Craft Wondrous Item, create food and water; Price 5,400 gp)
Aga vähemalt on siin töötav wifi.
1 T - jooks - 20 km Harkus ja Nõmmel - 1:57, ~6 min/km, 167 bpm
3 N - ratas - 29 km 1:10, 139 bpm (+päeval 10 km Iidaga)
6 P - jooks - 8 km Harkus, lõigud 4:10/min tempole, kokku täpselt 3 km kiiret jooksu
8 T - jooks - 15 km Harkus, sellest 10 km ühtlaselt tempoga alla 5 min/km, pulss 172..181
9 K - ronimas - lastega. Läks täitsa hästi... roheline 5a lõdvalt, 1-2-kollane saja köidekukkumisega.
12 L - jooks - Kadrioru ringil. kokku 8 km, ebaühtlaselt, 0:45
13 P - ujumas - natukene, Iida kõrvalt. ei oska ja ei jaksa :(
14 E - ujumas - 1.5 km, Iida kõrvalt
15 T - ratas - 25 km, 1.20. Hästi aeglaselt, keskmine pulss 121
16 K - ronimas - kollane Ä1 rada (vist 2 pealt varastades)
18 R - sörk - Lasnamäel 2 km
18 R - ratas - 30 km, 1:30. vihmaga. pulss 119
1 T jooks - 20 km
Tahtin ammu ühe pikema jooksu teha, titepuhkus on selleks just õige aeg :)
Tegin 15km ringi ja selle sees veel ühe Trummi 5km ringi. Nii et kõiki Trummi tõuse sain topelt.
- alguses (Harku metsas) püsisin täpselt 6 min/km tempos, pulss ~158
- kõik tõusud sörkisin, alguses pulss alla 180, hiljem üle, max 186
- päev hiljem - ei mingeid liigese- ega lihasvalusid, natuke väsimust ainult
18 R - sörk - Lasnamäel 2 km
Eesmärk oli end natuke mõõta. Tegin 250m ringil 2 ringi järjest eri kiirustega.
Tulemused:
kiirus - pulss
8 min/km - 131
6 min/km - 151
5 min/km - 165
4 min/km - 183
Paremale tagajalale tegin haiget. Tahtsin kükke proovida - esimest korda üle aasta. 10x parema peal.. oli nagu päris kerge.. aga siis ütles jalg "ai" ja jäigi ai. Moraal..?
Teisipäevak "Hiiul". Jutumärgid seepärast, et põhitegevus toimub Pääsküla rabas, mitte Hiiul. Mäletasin eelmisest aastast, et maastik on jube: raba, võsa ja mudased kraavid. Ja et just võsa oli see kuri juur.
Esimesi punkte joostes imestasin pulsikella 180-185 näitu ja mõtlesin, et millal tuleb esimene suurem viga. Nii "punases" jooksmine annab enamasti tagasilöögi.
Esimene kerge karistus tuli punktis 7 (KP39, kontuuride piir). Ei saanud pihta võsasele lagendikule ja otsisin koos teistega - päris hea mitu minutit.
Aga päris laks saabus järgmisel etapil. Leidsin hea kruusatee ja panin seda pidi punuma. Omast arust lugesin kaarti ja puha. Jube hea oli joosta pärast võsas sumpamist! Aga äkki lõppes tee ära. Eee...? Ei saanud ööd ega mütsi aru. Tulin tagasi, jooksin veel kuhugi, keerasin igaks juhuks tee pealt ära rappa... ja jõudsin laudtee äärde. WTF, mis, ähh? Lõpuks küsisin abi - asusin täiesti ootamatus kohas ja pool kilomeetrit punktist eemal! Ja vahepeal olin käinud kaardist puhtalt väljas!
Loll tunne oli. Jalutasin, mõtlesin, rahunesin maha.
Järgmises etapis (pikk rabalõik KP40 - KP41) tegin valusa rajavaliku vea, aga seekord teadmatusest, mitte mõtlemise puudumisest. Kaardile valgega (kuiv kergesti läbitav mets) märgitud ala osutus vastikuks tuulemurruseks sooks... Ja rada, mida mööda tahtsin joosta, seal vist polnudki. (Sama kogemus oli aasta tagasi ka, et võsas radu lihtsalt pole, otsi kuidas tahad). Turnisin seal ja vandusin tulist kurja, maandusin korra pehmesse õõtsikusse lapiti pikali, uhh... Maastikku tundes oleks ma punkti läinud hoopis teisiti. Aga siis sain rabast välja, ülejäänud etapid tulid enam-vähem. Finishieelsest punktist korjasin veel minuti viga...
Õpetlik maastik, seega.
Kell arvas, et 1:35 jooksul kulutasin 1650 kCal. Pulss 173 / 188. Vähemalt võhmatrenni sai täiega. Pärast käisin Jooksupartneri trenni tagumises kolmandikus - pmst maha jahtumas ja venitamas.
Iida koolipanekuga käivad mõtted ümber mu enda koolitee. Paar päeva tagasi tuli raadiost "Rainbow in the Dark". Mispuhul meenus, taas, põhikooli teine pool:
Sattusin korraks istuma Kristjani kõrvale.
Tagapingis sädistas üks tütarlaps teisele umbes nii:
... ja siis prooviti nii, et pandi ta laulama reaktiivlennuki mootori kõrvale! Ja selgus, et Dio hääl oli tugevam kui lennuki mootor! Saad aru, reaktiivlennuki! ÄGE!
Olin mõttes nõus, pöördusin ja küsisin: Kes on Dio?
Ronnie James Dio... Black Sabbathi laulja.
Ebakompetentsemat tunnet kui tol hetkel ei ole ma oma elu sees tundnud. Igatahes pole mul meeles, et too tütarlaps mu'ga kooliajal enam suhelnud oleks.
Tüdrukust sai tore inimene ja mina tean nüüd elu lõpuni, kes on Dio. Mul on vist isegi üks ta kassett alles...
RIP.
1 L ratas - 1:15 öösel ja rahulikult, umbes 20 km
2 P jooks - 15 km 1:37, Nõmme-Harku ring hästi rahulikult, 6.30 min/km
4 T jooksuharjutuste trenn - Hiiul, jooksupartner.ee-ga
5 R ronimas - Lasnamäel. Alkohol ja ronimine ei sobi kokku.
10 E jooks - 15 km 1:29, Nõmme-Harku ring, vahepeale 1 km 4:10
11 T päevak - 6(*) km 0:45 - puhas jooksukas Sütise metsas
12 K ronimas - esimene normaalne ronimine sel kevadel
15 L sörk - 8 km Ingridiga - 1:15
16 P ratas - 45 km - Sõrve ja tagasi. Sõrve -> Kadriorg 53 minutit
18 T päevak - 7(*) km - Hiiu - jooksin kaardilt välja
19 K ratas - 33 km - aeglaselt, keskmine pulss 120 bpm
20 N sörk - 8 km - 59:30 - üliaeglaselt. pulss 144 bpm
22 L jooks - 8 km - 45:00 - lõigutrenn, 4 min/km tempole.
25 T jooks - 9+3 km - 8 km 39:25, 175 bpm, ühtlane alla 5 min/km tempo. Pärast 3 km sörki & venitus. Ja siis sünnitusele.
29 L jooks - lõigutrenn, Lasnamäel, 4 min/km tempole, 500 m 2:00, kuus korda.
4 T jooksuharjutuste trenn
Mu elu esimene päris kergejõustiku trenn.
Ma arvasin sellest ei-tea-mida ja panin end riidesse rohkem väliloengu kui trenni tarvis. Tegelikult oli rahulik liikumisharjutuste trenn. Hiiu staadioni kõrval saepuru-rajal. Trenni andis margus@jooksupartner.ee ja andis väga hästi (niipalju kui mina otsustada oskan) - tal oli aega ja silma kõikide jaoks, harjutused selgitati ja põhjendati kenasti ära ja üldse oli sõbralik-sportlik õhkkond. Rahvast oli nadist ilmast hoolimata ligi 30.
Trenni käik:
Soojendus (igaüks tegi ise)
Harjutused - kõik liikumise pealt. 2 ringi.
- põlvetõste, sääretõste
- põlvetõste "kraapimisega"
- põlvetõste jalaviske ja plaksuga
- puusaringidega liikumine - otse, selg ees, külg ees (kiba-dachi asend)
- väljaaste - ette, diagonaalis välja, diagonaalis sisse
- külg ees liikumine, sirge jalg kõrvale
- kiirendus
Väga aeglane sörk - 500 meetrit kõndimise kiirusel - et "veri käima saada".
Venitus, alt üles, igat asja 30 sekundit kummalegi poolele:
- sääremari. kummardus ette, varbast kinni
- sääremari. kerge etteaste, tagajala põlv alla
- reietagune. mingi etteaste-painutus kombo, ei saand aru
- reiepealne
- külg, x-asend
- selg. põlvede kallistus
- hooglemine mitmes suunas
Kokku 1:45.
Hiiu (Pääsküla) päevak oli hea feil.
Mäletasin eelmisest aastast, et maastik on jube: raba, võsa ja mudased kraavid. Ja et just võsa oli see kuri juur.
Esimesi punkte joostes imestasin pulsikella 180-185 näitu ja mõtlesin, et millal tuleb esimene suurem viga. Nii "punases" jooksmine annab enamasti tagasilöögi.
Esimene karistus tuli punktis 7 (KP39, kontuuride piir). Ei saanud pihta võsasele lagendikule ja otsisin koos teistega - päris hea mitu minutit.
Aga päris laks saabus järgmisel etapil. Leidsin hea kruusatee ja panin seda pidi punuma. Omast arust lugesin kaarti ja puha. Jube hea oli joosta pärast võsas sumpamist! Aga äkki lõppes tee ära. Eee...? Ei saanud ööd ega mütsi aru. Tulin tagasi, jooksin veel kuhugi, keerasin igaks juhuks tee pealt ära võssa... ja jõudsin laudtee äärde. WTF, mis, ähh? Lõpuks küsisin abi - asusin täiesti ootamatus kohas ja pool kilomeetrit punktist eemal! Ja vahepeal olin käinud kaardist puhtalt väljas!
Loll tunne oli. Jalutasin, mõtlesin, rahunesin maha.
Järgmises etapis (pikk rabalõik KP40 - KP41) tegin valusa rajavaliku vea, aga seekord teadmatusest, mitte mõtlemise puudumisest. Kaardile valgega (kuiv kergesti läbitav mets) märgitud ala osutus vastikuks tuulemurruseks sooks... Ja rada, mida mööda tahtsin joosta, seal vist polnudki. (Sama kogemus oli aasta tagant ka, et võsas radu lihtsalt pole, otsi kuidas tahad). Turnisin seal ja vandusin tulist kurja, maandusin korra pehmesse õõtsikusse lapiti pikali, uhh... Maastikku tundes oleks ma punkti läinud hoopis teisiti. Aga siis sain rabast välja, ülejäänud etapid tulid enam-vähem. Finishieelsest punktist korjasin veel minuti viga...
Õpetlik maastik, seega.
Kell arvas, et 1:35 jooksul kulutasin 1650 kCal. Pulss 173 / 188. Vähemalt võhmatrenni sai täiega.
22 L jooks - 8 km - lõigutrenn, 4 min/km tempole
Ehk siis
- 1 km soojendust
- 1 km 4:05
- 5 tsüklit: 2:30 jooksu, 2:30 aeglast sörki
Jooksu tempo oli ~4 min/km. Usun, et suutsin kõik lõigud umbes sama kiirusega joosta. Pulss läks kõik korrad üle 180, max 185. Viimane kord oli juba päris raske, mis vist tähendab, et koormus sai kokkuvõttes paras.
Sain teada:
- mu max pulss on ilmselt 185
- 4 km/min on täiesti OK joosta
- see on palju lõbusam kui ühtlases tempos jooks
Nädala pärast jälle.
Aga venitada enam ei saa - sääsed!
Rabajooks tabas mind sel aastal väga ootamatult.
Tulin eile õhtul Nõmmelt sörkimast, logisin end Facebooki(*) ja avastasin, et täna on.
Nii olid jalad reede-laupäeva jooksudest (8 ja 11 km) selgelt väsinud. Vaja oleks olnud vähemalt päev puhkuseks jätta.
Startisin 11:40, jooksin kepikõndijate ja väikelaste summas. Mis tähendab, et minust ei möödunud _mitte keegi_. Kah kogemus :)
Reiepealsed andsid kogu aeg tunda, et ma teen neile liiga - kolmas päev järjest joosta on lihtsalt liiast.
Esimene km tuli 4:15, siis võtsin tempo pea 5 min/km peale maha, lõpus jälle kiiremini. Oleks viimase 100 m peal kella vaadanud, oleks spurtides aja alla 29 min saanud, jõudu oli tegelikult küll.
Eelmise aasta tulemus oli 27:20, seega jooksin nüüd poolteist minutit aeglasemalt.
Ausalt - kartsin hullemat.
Need rumalad inimesed, kes ilma tuuliseks või külmaks pidasid:
- metsas tuul ei puhu!
- joostes on alati soe!
- kui hakkab jahe, tuleb lihtsalt kiiremini joosta!
Harku metsa all saab joosta/suusatada ka siis, kui lagedal on täitsa purgaa ja kole. Kuna kogu raba on metsas, siis seal tuult lihtsalt _ei ole_. Puud võtavad kinni ka lumetuisu või kerge vihmasaju.
Ja oma elu ainsa maratoni (42 km) jooksin ma ilmaga +1. Sadas ka. Külm küll ei olnud.
(*) See on esimene kord, kus Facebookist mingi kasu on olnud.
Raamat on hea. BD elas-õppis Türgis, käis sealt Gruusias-Armeenias, ise on isapidi armeenlanna. Lõdva, ladusa sulega kirjutatud juttude kogu näitab kohalikku probleemide pundart (türgi-kurdi-armeenia rahvused, ilmalik moslemiriik, demokraat Atatürki isikukultus). Saab üht-teist teada ja saab aru, miks meie neist ega nemad meist niipea aru ei saa.
Raamatu ainus viga ongi see "ühe jutiga": lühikeseks jääb, tahaks veel!
Soovitan kõigile, kel Kaukaasia või Türgi või Lähis-Ida või Balkani kanti asja on!
(Ja kes lugeda soovib, või võib laenata.)
Rattaga tööle (edasi-tagasi kokku 20 km): 12, 13, 15
-1 K jooks, Pirital, 7.2 km
3 L jooks, Pirital, 7.4 km
5 E jooks, Kakumäel, 7.1 km
9 R jooks, Pirital, 7.4 km
9 R ratas, Pirital, 15 km ("tavaline väike ring" Kosel), 45 min
10 L jooks, Pirital, 9 km (kodust TOP-ini, ümber Sport hotelli)
13 T päevak - Männiku - 6.5(*) km, 52 min - DQ - jätsin ühe punkti võtmata
14 K ronimas - konnatehnika trenn Lasnamäel
16 R jooks - Harku - 8 km - 0:48, 6 min / km
17 L jooks - Harku - 11 km - 1:07, 6 min / km
18 P jooks - Rabajooks - 6.3 km, 0:29:01, 4:35 / km
20 T päevak - Pirita - 6.5(*) km, 55 min - päris hästi läks!
21 K ronimas - uued rajad ja Yo-yo harjutus grigrile
23 R jooks - Nõmme - 7 km, 43:00, 6 min / km
26 E jooks - Harku - 16 km, 1:30:00, 1 ring 6 min/km, teine kiiremini
27 T päevak - Raudalu - 6(*) km, 0:58. Võsa.
28 K ronimas - Alo ja Iidaga. nõrk :(
30 R jooks - Harku - 11 km, 00:58, 5:15 min/km. Kerge vihmake ja üldse väga hea.
Männiku päevak:
- mu elu esimene M40 päevak
- mets kuiv, natuke lund, nõgest üldse mitte, väääga joostav
- nähtavus imehea, lisaks olid punktid pandud puu otsa, kevade värk
- 20 KP 6.7 km rajal
- joosta ei jaksa! 40 min ajal oli veremaitse suus. viimased punktid võtsin mingi autopiloodiga (aga kuna olid nii kerged, siis...)
- finishis siiski sprintisin (kasutu, aga mõnus tegevus)
- KP10 jäi puhtalt vahele. hooletus, lollus, surnuks jooksmine
Kokku - 52 min väga intensiivset trenni. Hea!
Rattaga tööle:
Auto on hoolduses. :)
Rattaga sõita on super, aga Alo aeda saamine on probleem. Lapse rattatool on alles maal...
Iidaga ratast sõitmas:
Laps õppis lõpuks kahel rattal sõitma. Nüüd teeme temaga Kadriorus tiire. See tähendab mulle palju ratta seljas istutud tunde. Kilomeetreid tuleb muidugi vähe.
Rabajooks
Olin kahel eelmisel päeval jooksnud (ei teadnud Rabajooksust), seega väsinud. Jalad andsid tunda.
29:01 on hea tulemus. Poolteist minutit aeglasem kui eelmise aasta 27:20, aga - kartsin hullemat.
Pirita päevak - 6.5 km, 55 minutit
Sain 2. rajal (m40 & m21b) 34. koha 85 lõpetaja seas.
Jooksin "kindla peale", kontrollides iga kord, et punkti vahele ei jäta. Win - saingi tulemuse kirja :)
Sörkisin rahulikumalt kui nädal tagasi, vere maitset seekord ei tundnud.
Rajavalikutes tegin vaid ühe suurema vea (~1 minut), ei uskunud, et Lasnamäe nõlvast otse üles sai. Sai :) Lisaks läks palju aega uimerdamisele. Ja lõpus olin nii väsinud, et ei saanud finishi ümbruse sigrimigrist kaardil aru, kaotasin minuti-kaks puhtalt kaardi vahtimise peale. Muidu tegin kõik enda kohta hästi.
Raudalu päevak - 6 km, 58 minutit
Ebakindel, võsas suuna hoidmine ei tule mitte. Kaart tuleb enne starti mõttega läbi vaadata, mitmes kohas sai paremaid teevalikuid teha. Samas päris suuri vigu ei teinud.
KP 14-15 vahel aitasin mudast välja Küllikse, kes mu nina ees rinnuni kraavi kukkus. (Kas mitte ma ise teda kandvale kaserondile jalaga väikest pööret ei andnud?) (Ja see oli 1 koht, kus oleks ilmselt saanud ka üle silla minna, kui oleks veidi mõtelda malland.) Ja 16-17 vahel panin ise läbi laia kraavi. Tean, et seal on kopratamm, aga selle otsimine oleks võtnud aega.
Arvestades eelmise päeva 16 km jooksu ja X-faktorit - supertulemus tegelt!
Käib JAFF, Jaapani anime festival.
JAFF ametlik leht animefest.eu
Filmide kava
JAFF4 teema baka foorumis
Nähtud:
Esimene rühm / The First Squad
Vene anime. Õigemini, nõukogude anime. Imelik soga II isamaasõjast, teutooni rüütlitest ja komnoor-ghostbusteritest. Väiksemagi huumorikübemeta. Agitprop. Kummaline. Animena - igav. Nähtusena - huvitav.
Filmi kirjeldus: jaff4 lehel - IMDB - Wikipedia - trash-can-dance
Plaanis:
Kassi tänu
Ghibli, aga mitte Miyazaki.
Käisime Iidaga. Iidal on varasest noorusest fantaasia, et ta on pooleldi kass ("kiirkass"). On praegu veendunud, et 31.12.2010 muutub ta päris kassiks (ja ühtlasi oskab võluda, lennata jne). Seetõttu ma lihtsalt pidin ta kassiks-ja-tagasi muutumise filmi vaatama viima.
Film oligi vaatamist väärt, aga mitte palju rohkem. Pilt oli ilus. Aga lugu ei olnud, tegelased oli kuidagi pooletoobised, ja mingit üldist iva välja ei tulnud.
Filmi kirjeldus: jaff4 lehel - IMDB - Wikipedia
Raudbetoon
Äge, nostalgiline, väga ilus yakuza-anime. Linn, lapsed, yakuza, vägivald, kurbus. Lõppu fantasy ja sürr. Filmi muusika, liikumine, värvid, tegelased - kõik tip-top. Ilusamini joonistatud linna - pole vist näinudki.
Filmi kirjeldus: jaff4 lehel - IMDB - Wikipedia - trash-can-dance
Lühifilmide programm
"2008. aasta parimatest filmidest koosnev kava annab hea ülevaate, mis suunas areneb Jaapani sõltumatu animatsioon."
Areneb siis nukruse ja mõtiskluse suunas. Oleks võinud midagi äkilisemat ka sisse pikkida. A tore ikka.
Armunud elektripost polnud eriti lühi-, pigem lihtsalt romantiline.
Lühifilmide kava @ jaff4
Klaver metsas
Peaks olema kooli-katsete-karussellis lapsevanematele keelatud film.
Muidu väga ilus ja helge.
Filmi kirjeldus: jaff4 lehel - Wikipedia
Trash kirjutab hästi.
Olen nüüd paar korda sörkimas käinud.
Raske on.
Pulss lendab väikse pingutuse peale 200 alla. (No ma muidugi ei hoia teda seal.)
Jalad /reiepealsed/ on valusad.
Märga ilma kardan, külma kardan, tossud on jalas ebamugavad, no kõik on kuidagi eriti vale.
Tunne on nagu augustis, pärast Elbruse-avariid.
Ainult suvega võrreldes on mul üle 10 kilo kaalu juures.
Nii et lisaks jooksmisele lükkan enda ees mingit naljakat palli, mis arvab, et ta on minu kõht ja ei taha üldse ise veereda.
Ähh.
Puhh.
Paremalt poolt aga: esimesed paar sörki pole liigestesse tunda andnud; sügisese maratonini on veel kaua aega; õhtud lähevad aina valgemaks ja joostavamaks; varsti sulavad metsateed ka kuivaks ja vot siis saab alles mõnuga vudima minna.
Kui keegi vajab õhtuti Kadrioru / Pirita kandis sörgikaaslast, siis kaur@obs.ee.
Tegin konto.
No eks mul oli varem ka, aga nüüd nagu päriselt, täisnimega ja -meiliga ja.
Päris hirmus on.
Mingid vanamehed (kes täpsemal uurimisel osutavad klassivendadeks jne) trügivad sõbraks.
Wall on läbu täis ja kutsub end lugema.
Millelegi muule keskenduda enam ei õnnestu.
Oot.. saabus uus friend reque
muusika24.ee.
Ostsin sealt kaks laulukest.
Kõik töötas.
Mugavalt,
loogiliselt,
kiiresti.
Harvaesinevalt meeldiv :)
Labels:
muusika
N ronimisüritus Rannamõisas oli bardakk kuubis. Samas - eks ka mägedes läheb enamik aega molutamisele ja alati on varustust puudu ja pole päris selge, kes peaks midagi ütlema või tegema.
Ronida muidugi sai ja tuttavaid inimesi näha oli tore. Rahvast oli nagu laulupeol; Künnap käis ja kirus, et pole midagi hingata, ammugi kuhugi köit panna.
Väidetavasti jooksin ma pilti tehes laskuva Tiidu kasside alla. Õnneks vahtisin ise pildiotsijasse ja ei pannud tähele :)
Mõtlemisülesanne kah.
Kui ma julgestan Margitit ja lobisen Meriliga, ja lasen Merilit vahtides Margiti pea alaspidi rippu, siis kumb on rohkem süüdi: Margit või Merili?
google "ülikond seljas, portfell käes. astub kööki,"
peaks oma lõbunurga blogi ikka tagasi looma...
2 päeva Saaremaal (reedel sinna, pühap tagasi).
1 öö sõprade juures, 1 öö Go Spas.
Imekaunis ilm, päike, lumi.
Reede öö oli selge, et ei mäletagi Eestimaalt nii täherohket taevast. Võib-olla kunagi igiammu siinsamas Kaalis oli ehk sama pime.
Go on hea, väga. Ja hetkel imeodav; 790 krooni annab kahele inimesele merevaatega toa, spad ja saunad, hommikusöögi. Internett on tasuta ja teenindus läbivalt sulnis.
Võtmesõnu
- maani purikad
- kohupiimapallid
- koger
- jalajäljed merelumel
Avarii.
Eile oli Vesivärava tänaval väike avarii - otse meie värava juures - ja ma siis mõtlesin: "on alles jobud".
Täna panin vastutulnud autoga peeglid kokku - meetripealt samas kohas.
Midagi katki ei ole. Kui oleks, oleks päris nõme, peegel on tutikas ja täpselt seitse päeva auto küljes olnud; 3500 krooni maksis ja puha.
Aga siiski.
Trepp.
Naaber kurtis, et maja välistrepp on libe ja seda peaks ka keset päeva jääst puhastama. Ma lõin trepi kohal tilkund purikad alla (aknast ulatasin udima), aga samal ajal mõtlesin, et mis krt, talv ometigi ja libedus käib asja juurde.
Paar päeva hiljem tulin kiirustasin trepist alla, libisesin, kukkusin. Otse selilil. Kukkusin korralikult; hinge lõi kinni, selg paistetas nimmelülide kohalt suurelt üles.
Kiirabi ütles, et luud on seekord terved.
Aga siiski.
Püüan edaspidi vähem mõtelda.
Tundub ohutum!
Nupukas, tempokas, naljakas, põnev, väga haarav.
Pigem täiskasvanu- kui lastefilm. Sisult puhas krimi-põnevik.
Tahaks kohe uuesti vaadata :)
hoodwinked - to be deceived. It actually derives from the practice of placing a hood over the head of a falcon in the Middle Ages when engaged in the sport of falconry. This was done in order to trick the falcon into believing it was nighttime, thus calming the bird down so that one could recover the prey from the bird's talons.
Hoodwinked ametlik sait
Hoodwinked @ imdb
Hoodwinked @ Wikipedia
Jäi tervislikel põhjustel pooleli.
Kõhutõbi oli kuri juba mitu päeva enne starti. Sisuliselt lõpetasin ettevalmistuse ägeda dieediga, ka hommikul ei söönud.
A poole distantsi peal võttis kõht hoopis karmid tuurid üles.
Sõitsin 36 km, siis istusin veerand tundi kuuse taga lumes (palja pepuga; krdi külm oli) ja siis hääletasin end + saanile.
Muidu - väga, väga tore üritus! Kõik mu hirmud teemal "grupisõit", "lõuna-eesti mäed" jne said pühitud. Grupisõit viisakas, ruumi möödumiseks igal pool, mäed on rajal lauged ja madalad. Kui nüüd mõni aasta veel lund saab, siis raudselt uuesti starti!
Pikemalt:
Ettevalmistus ~280 km, enamjaolt klassikat. Testiks 38km Kõrvemaal nädal tagasi, 10.5 km/h ja lõpus oli tunne täiesti hea, vabalt sõidaks veel. Ehk siis 10 km/h tempo tundub pikale rajale paras. Suusad lasin Tallinnas ära määrida, stardiasjad sain Tartust kätte, kõik oleks nagu OK -
ainult see kõht.
Start - olen 2000-2500 grupis, enda jaoks liiga ees.
Start - 12 km Matu - Imehea lipe, a vilets pidamine. Trügimist pole, grupisõit on väga viisakas-rahulik, a tempo on mu jaoks veidi kõrge. 9. km peal tuleb mõistus koju ja panen pidamist juurde; läheb paremaks.
Matu - 23 km Ande - nüüd suusk peab, libiseb muidugi vähem. Harimäe tõus on kukepea, a laskumistel tuleb kõigil tööd teha. Hakkab väsimus tulema.
Ande - 32 km Kuutse - haamer. Keha on tühi. Jaksan vaid aeglaselt suuskadel kõndida, klassika suusatamisest on see väga kaugel.
Kuutse - teen pika pausi, söön-joon korralikult. Ehk aitab? Puljong, soe mustikasupp...
~35 km - Põõsasse, ja kohe, ja kauaks! Väheseeditud mustikasupi magus lehk hõljub metsa vahel.
Edasi ei ole mõtet minna - söömata ei jaksa lõpuni ka roomata mitte, ja süüa ei saa, ja uus põõsalaks on pakitsemas. Seega, katkestus.
Õnneks saabub meedikute lumesaan, hääletan, mind viiakse TP-sse ja kiirabiautoga finishisse. Kiirabi peatub otse tühja kempsu kõrval, mmmmm!!!
Õhtul loen 37.1 palavikku, ilmselt samast kõhujamast.
Järgmisel lumega aastal olen igal juhul stardis!!!
Üllar ja Tiina käisid suvel Muztagh Ata (7546m) tipus. Täna sai JK koolis muljeid kuulda.
- kõrgmäed on lihtsad, kerged ja odavad käia
- aga nõuavad nüri sihikindlust plaanimisel, treenimisel ja kohapeal
- ka Ü&T kogemusega saab teha lihtsaid, lolle, valusaid vigu
Väga õpetlik ja motiveeriv.
Sügisel siis seljakotiga Patkuli trepile?
Käisime Kopli tiirus seina põmmutamas.
- Glock, väike praktiline püstol, punase kiirekesega
- Magnum, väike praktiline revolver
- pumppüss
- AK-47 poolautomaa
- M4, optilise sihikuga karabiin
- Desert Eagle 0.5 Action Express, raske ja pirakas mängupüstol
- Ruger .454 Magnum, raske ja pirakas mängu-revolver
Päris tore oli. Ma pole elus varem relva käes hoidnud (kooli AK-konstruktorid ja õhkpüssid ainult), algul võttis natuke kõhedaks küll.
Eile seisin taas apteegis ja sain teada, et SEDA rohtu nemad digiretseptiga EI MÜÜ. Pole üldse ette nähtud!
Seekord ootan enne sõimama hakkamist vastused ära.
Kirjutasin http://www.haigekassa.ee/digiretsept/kysi peale mitu küsimust.
P2P urgitsemine on aga juba teada andnud, et:
- ekstemporaalsete ravimite retseptid on süsteemis täiesti "sees".
- aga on _vist_ kokkulepe, et enne suve neid ei rakendata.
Aga kuidas saab olla võimalik, et arst saab retsepti "süsteemi" sisestada, aga apteek ei saa seda täita (realiseerida)?
Tõved andsid aega lugeda. Muuhulgas said läbi kaks Houellebecqi taiest, "Elementaarosakesed" ja "Whatever".
Houellebecq on a) nii tähtis b) nii ärritav, et tema arvustusi on eestikeelne nett täis.
"Prantsuse kolekirjanduse lipulaeva Michel Houellebecqi kurb maailm", Hannes Varblane
"Kaksikkirves: Primitiivne kommunism", Hasso Krull
"Väikeste naudingute aegu", Jan Kaus
"Ja kaaned ikka ei põle", Heli Allik
"Michel Houellebecqi õuduste sümfoonia", Peeter Helme
Põhimõtteliselt koosneb valdav osa raamatu 263st leheküljest eneserahuldamis- ja seksistseenidest ning alles teose lõpus põimub kõik kokku loogiliseks ning tabavaks kriitikaks tänapäeva ühiskonna ja inimliigi kui sellise aadressil.
"Houllebecq", Kadri Kõusaar
"Seksuaalse kommunismi poole", Kadri Kõusaar
Lisaks veel:
Sehkendaja
Wikipedia
Amazon
Raamatut lugedes saad aru, kui kiiresti elu liigub. Ühelt poolt - kirjeldatud arengud juhtusid ju "alles nüüd", 1970 ja edasi. Teiselt poolt - raamatu ilmumisest kulund kümme aastat on elu täiesti teiseks pööranud. Suhtlus, suhete otsimine-leidmine, ekshibitsionism ja vuajerism on msni / rate / facebooki / blogide ajal täiega muutunud. (Ja ärge ütelge, et ei ole.) Tänapäeva Bruno oleks ilmselt... eiei, ma ei hakka seda siia kirja panema. Ma ei hakka seda isegi mõtlema. Aga ma usun, et ta oleks õnnelikum kui kümne aasta tagune Bruno.
Proovisin taas Picasat.
Kõik eelmised korrad olen ta jälestusega arvutist välja visanud,
samas on ta iga korraga natuke paremaks saanud.
Aga nüüd jätsin alles.
Picasast on saanud töötav - või vähemalt mõnel juhul töötav - riist.
1) Esimesed Picasad (1.x) said kirve juba installi ajal.
Programm, mis väevõimuga indekseerib ära terve kõvaketta ja muid valikud ei paku, ei ole mulle.
3.6 on ok: ta majandab vaid neid katalooge, mida tahan.
2) P hoiab topelt-struktuuri: kataloogid (folders) ja albumid.
Töötlusi hoitakse algfailist eraldi - ka see on sümpaatne.
See kõik sobib ja meeldib.
3) Folderite ja albumitega toimetamine on katkine ja peavalu.
* P ei näita katalooge, milles pole pilte. Kui eemaldad kataloogist viimase pildi, kaob kataloog ka Picasast, ja tagasi ei saa.
* Uue folderi tegemise võimalust pole. (Õigemini on selleks sada ümbernurga võimalust, kõik kuidagi keerukad.)
* Piltide ühest albumist teise nihutamise võimalust pole. Jälle peab ümbernurga tegema.
Pikem kasutamine ja neti lugemine ütlesid, et see folderite-albumite-jama ongi nii ja ma pole ainus, kel see hambus.
4) Featuritis.
UI on täis interneti-nupukesi (share / blog / upload this).
Lisaks mingi keerukas collaborative tagging süsteem.
Ma tahaks need vidinad kõik korraga välja lülida; aga muidugi pole see võimalik.
Aga muidu harjusin riistaga ühe õhtu jooksul üsna ära.
Jätsin arvutisse ka alles.
Picasa foorumist:
Picassa is a great program marred by a couple of stunningly bad UI design choices. Deciding to reinvent methods for the most basic file-management functions like "create a new folder", rather than just the Windows methods that every user already knows, are at the head of the list. C'mon Google, lose the hubris and fix this!
- K 3 suusatamas - 15 km, 1:20. Harku suur ring, klassikat. Pulss - kõrge. Libisemine - polnud.
- Sama kolmapäev. Kukkusin trepilt ja põrutasin selja ära. Jää, libe, hooletus. Käisin kiirabis röntgenis. Murde-mõrasid ei ole, aga valus on üsna igalt poolt.
- R 5 suusatamas - 16 km, 1:17, 172 bpm. Harku väike ring x 2, klassikat. Libisemine - ideaalne. Pimedas; rajale 23:00, tähed paistsid täiega. Mitte ühtegi teist suusatajat ei näinud :)
- L 6 - uisutamas, Iidaga, Premias.
- P 7 - suusatamas. 37 km (18.5 x 2), Kõrvemaal, klassikat. Kaidiga. hirmus hea oli.
- K 10 suusatamas - 16 km, 1:17. Harku väike ring x 2, klassikat. Libisemine - nõrk. Pimedas; rajale 22:50.
- L 13 - uisutamas, Iidaga, Harju mäel.
- P 14 - suusatamas. 38 km (19 x 2), Kõrvemaal, klassikat. Anu ja Üllega.
- K 17 - suusatamas - 10 km Harkus
- P 21 - Tartu maraton - 36 km, katkestasin
- L 27 - ronimas, Rannamõisa jääl
- (millalgi) ujumas, veel uisutamas, ...
P 7 - suusatamas. 37 km, Kõrvemaa 19 km ring x 2
Mu elu seni pikim suusatrenn väärib pikemat juttu.
Eesmärgid olid:
- hinnata angiini mõju vormile (vist puudub)
- otsustada, kas TM-ile tasub minna (jah)
- teha pikk sõit kiirenevas tempos (õnnestus väga hästi)
- saada teada pikema sõidu varustus-tehnilised jamad (sain teada; saapad hõõrusid kannad väga ära)
- testida määrimist, õigemini määrde kulumist ja selle mõju (hmmm.)
- testida söömist (1 müslibatoon + 1 geel hoidsid elu sees, aga külmund batooni söömine oli raske)
Tegin:
- esimesed 4 km pulsiga 130-140
- järgmised 10 km pulsiga 150-160
- järgmised 5 km pulsiga 160
- söögipaus, paar minutit (tee + müslibatoon)
- järgmised 19 km pulsiga 175-185, vahele 2 pausi (telefonikõne & saapakohendus)
Esimese ringi aeg ~ 2 tundi (või vähem), teise ringi aeg 1:37 (miinus pausid).
Keskmine pulss 162, max 187.
Kõige keerulisem on määrimisest aru saada. Vaatasin kahe ringi vahel suusapõhja: pidamist nagu polnudki alla jäänud, kõik oli puhtaks kulnud. Sellest hoolimata oli reaalne pidamine teisel ringil sama mis esimesel, aga libisemine oli parem. WTF?
Samasugune WTF tabas mind eelmisel Harku korral (kus libisemine oli 5+). Klassikasuusa määrimine on ikka puhas mustkunst.
P 14 - suusatamas. 38 km, Kõrvemaa 19 km ring x 2
Lasin Sportlandil suuski määrida ja nad unustasid pidamist panna. Sain keset rada võhivõõrastelt abi, onud võtsid ja määrisid!!! mu suusad ära. Suusad võttis sportlandist ära Kati, ma ise ei vaadanud neile alla ja esimesed paar km sõitsin lootuses, et kohe hakkab pidama...
A muidu oli OK. Esimene ring ~1:52, teine 1:42.
L 27 - Rannamõisas ronimas
Esimene ots oli hirmus, edasi läks kõik kergemaks ja üldse paremaks.
Elus esimest korda plaanin minna Tartu suusamaratonile.
Varem pole julgenud. 63 km klassikat? Suures rahvasummas, kus kukkumised ja värgid? Lõuna-Eesti mäed, laskumised, tõusud? Oi ei.
A nüüd mõtlen - läheks prooviks ära!
Mida on selleks vaja?
- ülemuse luba - olemas!
- kallis varustus - olemas! (hea suusk sõidab ju ise ka.)
- klassikatehnika - nõrk, aga läheb tasapisi paremaks.
- trenn ja üldfüüsiline - nõrk. oleks muidu "keskmine", aga põdesin just angiini. vormi auk, trenni paus.
- logistika. Veel korraldamata, aga ehk saab.
Eesmärgid:
miinimum - rada kontrollaja sees läbi sõita.
hea tulemus - sõita keskmiselt 10 km/h, ehk siis ajaga 6:30.
maksimum - saada aeg alla 6 tunni.
Kaks nädalat on veel aega harjutada. Vaja on:
- õppida & katsetada määrimist
- parandada klassikatehnikat
- teha veel üldfüüsilist (rahuliku pulsiga nühkimist)
- teha üks pikk (30+ km) ots
Tehnika jaoks loen head suusaõpikut, loen KaareZilmerit ja vaatan proffe. Üldine teadmine maratoni ettevalmistamisest / jooksmisest / sõitmisest on mul olemas, TM eripärad (mida saab söögipunktidest, kas võtta rajale ise määrdeid kaasa) tuleb veel selgeks teha.
Edit (paar päeva enne maraton):
Seniste mõõtmiste pealt tuleb aeg 6:30 .. 7:00 vahele.
Reede õhtu.
Olen apteegis.
Lapsele on rohtu vaja.
Retsept mul on - digitaalne.
Rohi on apteegis olemas ka. (Erinevalt kahest eelmisest apteegist.)
Aga mulle seda ei müüda, sest süsteemis on mingi kala ja "ei lase".
Süsteem muidu üldiselt töötab, apteeker näeb retsepti ja näeb väljakirjutatud rohtu ja kõik nagu oleks... aga ei saa!
Ainus lahendus - retsepti kirjutanud arst peab uue, paberil paberi andma.
Sitt, ütlen ma. Mitte seepärast, et on vigu - vigu juhtub. Aga vigu peab saama lahendada. Kas süsteemi sees või süsteemiväliselt, inimeste abil.
Mismõttes "keegi ei saa olemasolevat retsepti parandada"? Ilma administaatorita IT-lahendust keegi aastal 2010 vaevalt teeb. Või teeb?
Mismõttes "ei saa retsepti praegu kätte anda ja pabereid pärast korda ajada"? Haigus oli larüngiit; väikelaste jaoks on see väga ohtlik, kuna ilma kiire ravita võib laps kõritursesse ära lämbuda.
Mismõttes "on vaja sama arsti, kes retsepti kirjutas?" Miks ei või proviisor digiretsepti tühistada ja selle paberkoopiat ise välja kirjutada?
Kõik viitab sellele, et süsteem on tehtud arvestusega, et vigu EI JUHTU. Ajalehti, mis halavad digiretsepti kaladest üle päeva, süsteemi haldajad ilmselt ei loe.
Kuna Mustamäe lastehaigla töötab 24/7, sain vajaliku paberi ja rohu siiski samal päeval kätte. Laps jäi ka ellu. Aga inimesed, kes lõid süsteemi, mis lihtsalt protseduuride puudulikkuse tõttu elusid võib maksta... käige, palun, topikusse!!!
Edit:
Nagu selgub, oleks saanud kõik kohapeal (apteegis) korda; selleks on operaatorteenus.
1) Ilmselt arvas apteeker, et lihtsam on mul Mustamäel Lastehaiglas ära käia kui neil korra helistada.
2) Ma küsisin - haiglast - telefonitsi, et ehk on võimalik retsept süsteemis ilma minu kohaletulekuta ära parandada. Sellist võimalust eitati ägedalt. (Lastehaigla rahvas on VÄGA meeldiv-viisakas-vastutulelik, aga sellist võimalust nende sõnutsi lihtsalt POLE OLEMAS.)
3) Ehk oligi retseptil sedasorti viga, mida parandada ei anna? Ma sain aru, et viga oli selles, kuidas konkreetne preparaat(adrenaliini 1ml ampullid) reptseptil kirjas olid. Samas.. ei usu nagu.
Edit 2:
Ehk siis, veaolukordadele on tegelikult mõeldud ja lahendus nende jaoks on olemas. See, et seda kasutada ei osata / taheta, on... noh... normaalne. Telefonitoe otsas rippumine on tülikas ja kallis. Lihtsam ja odavam öelda kliendile "jookse ise". Kui ma oleks apteegis kõvemat kära teinud, oleks ehk kõik kohe korda saanud?
Ma olen lapsevanemana ikka veel paras algaja.
Igatahes oli mu esimene reaktsioon - süsteem maapõhja sõimata - vale.