Ronime ja ostame

Teist korda Lasnamäe siseseinal. Juhani kutsus, et sees saab tehnika kiiremini käppa ja on kasulik. Ongi! Esimene kord ei saanud üldse liigutud ja pärast olid käed täiega surnud, saapapaela ka ei jaksanud siduda. Teisel korral oli asend seinal vähemalt enda arust parem ja kätel polnud häda midagi. Üles ma muidugi veel ei saa, aga tasapisi tuleb.

Astangul tegi Künnap sõjalis-sportlikke mänge. Tore, aga liiga palju aega läks niisama seismisele.

Üllar Põld aga pidas Nõmme Matkapoes maha sellise loengu, et rahvas ummistas pärast leti ära. Ostsime meiegi: neli paari sokke, mulle karabiinid ja kaheksa, ja ilmselt lähen võtan sealt endale ka vöö.

Jooksin pärast seinaronimist Lasnamäel kaks ringi (500m) kiiresti. Pulss lendas laksust 200 peale. Regulaarset trenni, regulaarset!, ütlevad kõik.

(samal reedel: ostsingi vöö, Black Diamondi Momentum Speed.)

Öö-Pöff

Kolm ööd Pöfil, iga kord kesköine film - kinno saab siis, kui tited tuduvad.

1) "Must lammas" - viit - inimsööjad mutantlambad vallutavad tükikese Uus-Meremaast. Sisult tobe, vormilt kobe. Liba-talled ja labor olid minu treenimata närvide jaoks liiast.

2) "Rahutud" - viit & viit & viit - lendamine ja mõõgavõitlus ilusate arvutigraafikast taustade kohal. Algpealkiri on sel filmil "Kesktaevas" / "Midheaven", ilmne vihje Tolkieni Keskmaale. "Rahu" ei andnud peategelanna. Miks peaks edeva välimusega ja üldse äge kutt sellist punnsilmadega tükki tahtma? Aga muidu oli film kena, kena :)

3) "Taevasilm" - viit - rahulikust tempost hoolimata väga haarav Hongkongi võmmid-ja-pätid jälitus-film. poff.ee: "Taevasilm" annab hirmutava pildi võimalikust suurlinlikust elust, kus piiratud võimalustega jälitusseadmeid on asendamas inimesed. Eks me kõik ole harjunud mõttega, et erinevad turva- ja politseikaamerad jälgivad suurt osa meie tegemistest.

Pühapäev Astangul

Laskusin esimest korda "kõrgelt" alla. Jalad veidi värisesid, aga alla sain :) Ja siis tulin kaks korda veel.

Kuu aja eest oli mõte miskist nöörist kinni hoies 6-korruselise maja katuselt selg ees üle äära alla kõndida... ilmvõimatu. Aga näed, inimene areneb.

Ronimine ei edene, endiselt.

Teine kord Astangul

... enam nii lilleline ei olnud. Proovisime seinal ise ronida. Madalal, julgestuseta, aga ise. Mõni tormas edasi-tagasi nagu kitsekene, aga mul ei tulnud suurt miskit välja. No ei leia jalale neid tugesid, näpud väsivad ära (ehkki ei tohiks!), libe ja külm ja pori. Andetus, mis muud. Aga ega ma arvanudki, et.

Muidu - saime paar uut sõlme, ostsin koduseks harjutamiseks paar meetrit köit, ja jope määrisin seekord korralikult ära.

Juhanil on kindlasti õigus: sisesein tasuks ära proovida.

Künnapi kolmapäevane loeng

Anneli Mere seletas pikalt riietusest. AM on ilmselt eesti kõige spetsialistim inimene selle koha pealt; mitte kõige parem mägironija ega kangaspets, aga ta on korraga nii varustuse sissetooja kui kasutaja - ning tema tali-matkamine on ka meile kontimööda - seega kuulasime, suud ammuli, ja küsisime palju juurde.

Ühesõnaga, koolitus meeldib meile, ja kuna vanaemmed on luband lapsehoiul aidata, siis saame mõlemad seal käia. Kati juba mõtleb Elbruse peale. Veel kahe päeva eest oli ta arvamus "mis selle koleda koonilise künka otsa ikka ronida"...

Ja ajame hoolega talvematka asju.
http://del.icio.us/kaur/suusk2008

Esimene kord Astangul

Künnapi klubi käib pühapäeviti Astangul ronimas. Käisime meiegi. Koht on eriliselt looduskole, aga trenn väga hea.

Õppisime "ära" paar esimest sõlme, saime traksid peale, lasime kaheksaga paarimeetrisest seinast alla. Oli väga edev tunne. Ikkagi esimest korda köie otsas!

Künnap ütleb, et trenni tuleb teha väljas, "päris" tingimustes. Et oleks külm, märg, libe ja pime. Soojas saalis seina ronides oled pärast mägedes hädas. Vbl... Minul igatahes oli nii huvitav, et külm ega märg hakata ei jõudnudki.

Image related: Alumise trepikujulise seina peal me trenni tegimegi.

Künnap 1. loeng

Künnapi avaloeng oli jube enese-haip. Eks ta meelega, et vähem järjekindlaid ära ajada. Mina nahistasin end Ainika kõrvale ja itsitasin terve loengu, Kati aga igavles hirmsasti. Ise süüdi - mis ta siis istub eraldi ja esimesse ritta, nagu oleks esimest korda loengus!

Kõrva jäid aga:
- parim trenn on KOHANEMINE KÜLMAGA, eriti külma õhu sisseahmimisega.
- mägedes tuleb SÜÜA KÕIKE, mitte nii, et konserv ei maitse ja lehmapiim teeb kõhu lahti.

Laipade pilte ei näidatud, mustast alpinistist ei räägitud. Malbe!

Haigused ja vaevused

Sain kõhugripi. Palavik, oksendamine, paha. Kas Libahundil jõest joomise pärast? Ei tea. Aga läks ühe päevaga üle.

Libahundi jaoks õppisin rulluisutama. Ühe õhtuga :) Laenasin Jürilt uisud, panin jalga, sõitsin 11 km. Kordagi ei kukkunud. Liigun ja pidurdan, kobalt muidugi, aga piisavalt.

Uisud aga hõõrusid mu mõlemad sääred ära. Nüüd on juba nädal möödas, vasak paraneb, aga parem läheb aina hullemaks, vaat et suisa mädaneb.

Libahundi jälg: 6 tundi rogaini

Libahundi jälg Laulasmaal, ehk lühike rogain seiklusspordi elementidega. Lühike = kuuetunnine; rogain = valikorienteerumine erineva kaaluga punktidega; seiklussport = kanuu, ronimine, rulluisk, köiega üle Keila jõe minek, jne.

Kartsin, et tuleb väga koolinoorte võistlus, aga ei ühti, oli vanainimesi kah.

Kuus tundi läksid kui lennates, ronimised kanuud rulluisud... tulid hästi välja, saime 94 punkti ja umbes 29. koha. Umbes, sest finishiprotokoll on vigane - meiega sama palju punkte saanud, aga hiljem finisheerunud võistkond on seal meist ees - kas me lõpus nalja pärast jooksime siis vä?!? Ma juba finishis rõõmustasin, järgmistel lõpetajatel oli ka 94p, sai asja pärast viimasel sirgel rabeletud....

HD klassis 8. koht 28 võistkonna seast.

Ligi poolteist tundi jooksime puha üksi, ühtegi teist võistkonda nägemata. Keila jõe äärses köiega-laskumise lisapunktis olime kõige esimesed. Imelik rajavalik? Ju vist.

Olime ka väga fotogeenilised - rajameistri 59 pildist oleme meie sattunud kuuele.

Eks korralduslikke prohmakaid oli veel, rulluisu-etapp oli tegelt ajaraisk, joogipunktid olid kaardil valesti (osad puudu, osad üle) jne - aga kokku oli üritus väga väga lahe. Järgmine aasta jälle. Ja nad teevad vist kevadel kah!

Viirus koduarvutis

Ostsin fotokala kuulutuse peale uue mälukaardi ja sain kaasa viiruse. Kuna me koduarvutis ei ole mitte mingit turvasofti (ei antiviirust, ei tulemüüri, windows on arvuti ostmisest lappimata...) - siis installis see elukas end meile kenasti peale. Nüüd tuleb nuputada, et kuidas tast lahti saada. Esimesed kaks puhastajat andsid igatahes saba. Windowsi install?

Viirusetõrjujata elu pidigi millalgi tagasilöögi andma. Aga praegu olen süüdi ikkagi loll lohakus, mitte puuduv soft. Oleks kaardi fotokas ära formaatinud, oleks kõik korras olnud.

Klapid

imevad.
laazikult.

Idamaine dieet

Eile hommikul: kauss müslit kontoris.
Eile lõunal: karbitäis take-out sushit koos muu idamaise kraamiga.
Eile õhtul: Jüriga Busaba Eathai's, ilmselt parim Tai toit mu elus. Tänud
Täna hommikul: kauss müslit kontoris.
Täna lõunal: jälle Busaba, seekord vedasime Teemu ka sinna.
Täna õhtul: 3-naelane Tai "rootsi laua" take-out karbikene (kuidas krt seda eesti keeles väljendama peaks?)

London rokib, vähemalt söögi osas, täiega.

Pulss 170, 185, 195

Kandsin rogainil esimest korda elus pulsikella.
Vastik piiksuv elukas.
Kui oletada, et kandsin õigesti ja numbrid olid õiged, siis:
- sörkides! on mul pulss keskmiselt 180-185.
- punkte võttes (lühike jooks sinna & tagasi) 190-195.
- maksimum tuli 197.
- kuue tunni keskmine 170.

See "keskmine" sisaldab ühte pikka söögipausi, mõtlemispause "kuhu nüüd minna...?", vahepeal käimist, ühte jõeületust koos jalanõude eemaldamise ja jalgapanekuga... kus kell kogu aeg käis.

Oma teada olin kogu aeg aeroobses rezhiimis, hingeldama ei hakanud, ära ei väsinud. Lõpuks ei viitsinud enam joosta, aga jõudu oli tegelikult veel.

Kolleegid vaatasid kella ja käskisid joonelt arstile minna. Selliste numbritega kaua ei ela.

Rogain: 70p, 45km, 8h

Rogainil käidud, moodustasime koos Tiri ja Kaisaga Kuriloomade võistkonna.

Kaisa joonistas meile plaani - alguses üle jõe ja tagasi, siis randa mööda Neemele, siis Kaberneemele, siis teed mööda tagasi. Mõõtsime selle raja pikkuseks kurvimeetriga 35 km ja mõõtsime ilmselt valesti.

Algus oli hea, jooksime rahulikult, kp 26 juures läksime paljajalu läbi jõe, saime nelja tunniga 45 arvestuspunkti - super! Aga pärast lõunapausi sai jaks otsa, nii Tiril kui minul hakkas vasak põlv valutama, lisaks jätsime SI-pulga 56. punkti maha. Jooksime tagasi ja saime pulga kätte, aga moraali lõi see alla. Lisaks hakkas aeg otsa saama - olime liiga suure ringi plaaninud, ka ilma pulgakaotuseta ei oleks me tagumise otsa punkte võetud saanud. Lõpuks jooksime punktist 43 otse finishisse - 8 km sörkides ja kiirkõndides - ja jõudsime kohale 3 minutit enne kontrollaega.

70 punkti on selle jama kohta väga hästi. Lõpus jooksime lihtsalt punktidest mööda. Õigema (reaalse) plaani ja ärapätserdamata pulga korral oleks aga 85 punkti täiesti võimalik olnud.

A mis sellest! Ilm oli ilus, maastik huvitav, tüdrukud jooksid hirmus hästi, minugi vanad jalad pidasid enam-vähem vastu. Tuttavaid oli palju, pärast sai sauna ja õhtul pirukat ja veini ja Gruusia pilte, pmst rogainiks nüüd veel ja veel.

Tehnilised andmed:
Jägala Joa rogain,
6. oktoobril 2007,
meie aeg 7:56:54,
211. koht 432 ametlikult lõpetaja seas,
85. koht 209 härrad-daamid võistkonna seas,
läbisime ~45 km, sellest umbes pool sörkides.
Kaasavõetud süüa jäi veidi üle, juua veidi puudu.
Teise joogipunkti ei jõudnud, jooksime sellest lihtsalt mööda.
Võistkond nr 3102, Kaisa Rebane, Terje Roht, Kaur Virunurm.
Tulemused rogain.ee lehel.

Lükkasin punkti võttes ühte vastasvõistkonna jooksjat ebaviisakalt hüppe pealt - nii ei tohi! Palun vabandust! Luban, et enam ei tee.
Meie kadunud SI-pulga oli keegi kenasti jaama peale tõstnud. Aitäh!

Mooste Xdream

Aeg 5:51:13, 104. koht 132 lõpetaja seas. Arvestades seda, et me kõik jooksu-etapid kõndisime (mitte ei jooksnud ega sörkinud), on tulemus normaalne.

Kogu sarjast jäi hea mulje. Osavõistlused olid meeldivalt erinevad. Kõige paremini jäävad meelde muidugi äärmused: öises soos müttamine Otepääl, ratastega läbi jõgede minek Keila-Joal, trossil jõeületus Moostes.

10 km / 45:47

Tallinna Sügisjooks, 10 km, stardinumber 1409, koht 508, aeg 45:47. Kokku oli 5732 lõpetajat.

Läks keskmiselt. Jooksin 30 sekundit kauem kui eelmisel aastal. Puudu jäi tahtest, mitte võhmast - lõpuks (viimasel kahel kilomeetril) oleks füüsis võimaldanud kiirendada, aga vaim ei jaksanud. Nojah. Tuttavatest võitis Viljo Soo mind minutiga ja Janno Teelem 15 sekundiga. Enamik sõpru siiski tagapool. Tublimad jooksid muidugi poolmaratoni.

Jooksin hästi ühtlaselt, 4:30 kilomeetrile, alguses mõni sekund kiiremini, lõpus veidi vähem. Krampe ega hingeldust ei olnud ega tulnud, aga kiiremini ka ei jõudnud. Joogipunktidest läksin suure kaarega mööda.

Prahas 6-7 sept 2007

Meeldiv linnake on :)

Iida / Alo

Urmase matused

Sündmus ise muidugi kurb, aga tänu kokku tulnud inimestele siiski kerge. Kohal oli nii palju häid sõpru, et pea hakkas ringi käima. Aga sedavõrd palju oli ka pisaraid.

Matusetalitus Raadil, peied - matkajatele - vanas EPA klubis. Alo oli kogu aja meiega, käitus hindele 5+ ja tegi lapsesaamisele kõva reklaami.

Näidati Kati monteeritud filmi - Urmas esimesel Bosnia matkal Maglici nõlval kepslemas. Ja kabelis oli kirstu ees minu tehtud pilt - Urmas kahe Annapurna tipu taustal. Samas kohas pildistas Urmas mind. Pildid ja filmid ongi mõeldud mälestuseks, eks? Meiesugused tahavad küll mälestada ainult tegusid ja käimisi, mitte veel inimesi - selle jaoks tundub olema veel ebaõiglaselt vara. Aga surm ei küsi, mida meie õiglaseks peame. Tahab, tuleb.

Muidugi on ka matustel / peiedel helgeid hetki. Liis oma naerusuuga. Kristiina käekotti peidetud dzhinnipudeliga. Maria. Alo - ühelt poolt tundus beebiga peiedel käimine kuidagi kohatu, teiselt poolt... andis see (minu jaoks) päevale kuidagi elu edasi minemise maigu juurde.

Jarmo on täiesti kulda väärt.

15 km / 1:15

Nõmme-Harku jooks, 15 km. Plaanisin joosta 5 min kilomeetrile ehk 1:15. Rada nähes - pehme, kohati liiv-loigud-muda, alustuseks kolm Trummi tõusu järjest - pikendasin prognoosi 1:20 peale. Tegelikult tuli 1:15:30.

Muidu oli mõnus. Ma pole iial nii pikka maad jooksnud, pelgasin natuke. Trummis ja 6 km peal hakkasid jalad krampima. A kui 10 km post mööda läks, oli pilt selge - lõpuni on 5 km - aga seda olen ma ju jooksnud küll! Tempot kiiremaks kruvida viimasel viiel küll ei jõudnud, aga lahe ja vaba oli joosta.

Lõpus püüdis üks tüdruk must mööda minna, vedas mu viimase 20m peal lõpuspurdile. Võitsin vist, kiirus oli nagu 100m jooksul. Järeldus: tegelikult oli jalgades jõudu küllalt ja jäi üle.

Aga tulemusega ikkagi rahul.

Minu bussijumal

Urmasega käisin ma 2004. aastal Nepaalis. See on ja jääb olema mu elu kõige parem, kõige teravamalt meeles püsiv matk üldse.

Siis 2007 kevadel Koola poolsaarel.

Ja mitmel-setmel rattamatkal Balkanis. Minu grupijuht pole ta kunagi olnud, alati sokutati mind kas Kati või Margiti tiiva alla... aga bussijumal Urmas oli nii- või naapidi kogu aeg meie kõikide jaoks olemas ja lähedal.

Urmas

Nepaalis, teel Annapurna kaussi, pantenooli kasutamas.

Xdream Keila-Joal

Eve, Kristiina, mina.

6:34, 94 koht 132 lõpetanud võistkonna seas. Võitja aeg oli 4:08.

Läks hästi. Suuri orienteerumis-vigu ei teinud, kulgesime algusest lõpuni ühtlases tempos, lisaülesanded tegime hästi. Mina võtsin punkte, aga tegelikult olime kogu aeg koos, eelmise xdreami "punkt on kanuust pool kilomeetrit eemal - üks jookseb ja kaks ootavad" hetki ei tekkinud.

Kus kaotasime:
Kanuu juhtimine etapi esimesel poolel maksis meile päris palju - käisime servast serva ja kaotasime pidurdamise & kokkupõrgete peale palju aega. Siis võtsin mina tüüri endale ja kanuu hakkas kohe liikuma :)
Orienteerudes tegime paar paariminutilist kala.
Rattaetapi lõpus kukkusin - pedaal käis vastu teerööbast. Lendasin risti teele. Aga kruvisin tagajooksu uuesti alla ja sõitsin edasi.

Lisaülesanded - Krissu lõi hästi jalgpalli, mina lahendasin maleülesande ära. Oleks võinud rohkem olla neid.

Jätame meelde:

- USA lennukisse alati kaasa sinine pastakas!
- ja mitu paari sokke.
- aknaalune koht tuleb ära bronnida PILETI TELLIMISEL.
- aga seekordne 9A oli super, parim võimalik, esimeses reas, jalaruumi 3 meetrit, vaade imeline.

LasVegas tundub teistkordsel külastamisel üpris totter. Misasja, nad IKKA VEEL mängivad nende automaatidega?

KLM AMS-SFO lend hilines 3 tundi mootoririkke tõttu, aga mul vedas: kuna ka SFO-LAS lend hilines ja piiril läksid kõik asjad imekärmelt, jõudsin siiski peale.

Leetse päevak

Vist elu esimene neljapäevak, kus ma ei teinud ühtegi SUURT viga. Võtsin kõik punktid, teevalikuga kusagil suurelt mööda ei pannud, hoidsin end pidevalt & edukalt kaardil, jne. Rada oli pikk ja lihtne, maastik suuresti lage, enamjaolt oleks võinud ka ilma kompassita hakkama saada. Jooksen pikka rada, H35 = H21A, 8.5km, 1:28 andis oma vanuseklassis tagant neljanda aja.

Võrreldes kevadega on orienteerumisoskus tõesti mühinal paranenud. Nüüd võib hakata väikeste vigadega tegelema. Ja muidugi on tuhat asja, millega ma endiselt hakkama ei saa - selgete orientiirideta maastikul reljeefi järgi liikumine (Rõõsa teisipäevaku maastik), teevalik soos/võsas, jne.

Aga muidu olen rahul :) Lisaks muule on paari kuuga kaalu kolm kilo maha läinud.

Kompass

Ostsin neljapäevakult uue kompassi. Tundub väga asjalik, eelmisega võrreldes nagu öö ja päev.

Neljapäevak Soodajärvel

1) uut kompassi on vaja.
2) orienteerumisoskus tuleks kasuks
3) botasepaelu ei oska kinni siduda
4) a muidu pole häda.

Trahv ==> hakkan korralikuks

Sain eile liiklustrahvi. Oli teine tegelt ammu välja teenitud ja asja eest, ning summa polnud suur, nii et väga ei põe - ongi aeg korralikumaks hakata -, aga.

1) Vasakpööre Vilmsist Gonsiorisse, Lasnamäe poole, võiks õhtuti lubatud olla. Esiteks on seal liiklust vähe - järgmisest, Vesivärava ristist on samasugune pööre ju täiesti lubatud. Teiseks on vasakpööre Gonsiorisse kindlasti ohutum kui teravnurga alt tagasipööre Vilmsist Vesiväravasse.

2) Miilitsaonu süüdistas mind (a ei trahvinud) turvavöö mittekandmises. Mis on absurd, sest turvavöö pealepanek on mul autosse istudes sama automaatne nagu pea püsti hoidmine või hingamine. Ma lihtsalt võtsin vöö seisma jäädes maha!!!! Aga onu oli ilmkindel, et tema "pole pime" ja on juba sada aastat politseitööd teinud ja nägi selgelt, et...

Mind on miilits varemgi lahtises turvavöös süüdistanud. Üks kord sellepärast, et küünitasin autot peatades vasaku käega raadiot kinni panema... teinekord samasuguse "auto seisma, vöö lahti" liigutuse pärast.

Igatahes on nüüd aeg hoolikam olla. Ei ole vaja 9 minutiga Kadriorust Mustamäele sõita ega punase tulega parempöördeid teha.

Öö Xdream Otepääl

Otepää öö-Xdreamil jäime kurvalt lõppu, meist saba pool oli vaid 3 naisvõistkonda ja SI-pulga ära kaotanud Gammakad. Aga muidu polnud viga :) Kanuusõit ilusal öisel järvel oli ilus, märg etapp soojas Pühajärves etteoodatult märg, pime mets mõnusalt mudane, ülesronimine Seinamäest ja Väike-Munamäest parajalt järsk. Aga Tehvandit jälestan ma kogu edasise elu. Polnud seal varem iial käinud ja ka seekordne oli viga.

Tehvandil oli finishieelne lisaülesanne. Oli vaja mälu järgi orienteeruda, õpid kaardi & punktid stardis pähe ja siis võtad. Kui maastik tuttav, siis oli see lapsemäng, pidi vaid natuke jooksma. Aga minul võttis küngaste ja miljoni teega maastik pildi täiesti eest ära: kaardi ja reaalse maastiku vahel ei tekkinud mingit sidet, mõõtkavast aru ei saa, ja kogu teederägastik toimis orientiiri asemel lihtsalt segava läbuna. Masendav. Siin oleks orienteerumisoskus VÄGA abiks olnud! Aga selleks ajaks olime ligi 10 tundi rajal olnud, mõistus oli juba piisavalt väsinud. Lõpuks võttis Eve punktid oma peaga paaegu üksi ära, mina sörkisin tal lihtsalt nukralt sabas. Aega kulus üle kahe tunni... paremad tegid sama paarikümne minutiga. Pähh.

((Ah jah, muidugi tuli ka meile pähe mõte kaarti telefoniga pildistada, aga loobume sellest kui kõlvatusest ilma pikema arutluseta.))

Juunikuu ööd on tõesti valged, aga lampi läks vaja ikkagi kõigil - kaardi lugemiseks. No ja metsa all kah.

Nädalavahetusest

Millised idioodid hoiavad oma sisustuspoe nädalavahetusel kinni? Vastus: Inspira, Poggen Pohl.

Reis ümber maailma jäi napilt võitmata.

Ära anda peotäis rohelisi triipe...