Kaks päeva suve
Kas te olete kuulnud, kuidas meri karjub? Mina vist ei ole. Aga täna kuulsin. Tuhandete hanede hääl jõudis kerge põhjatuulega randa. See oli... müstiline. Kaagutamise ja oigamise vahepealne, ebamaine. Võtsin binokliga veidi kõrgemalt vaadata (meil on kõrge kallas) - mis silmaga näha kui hall triip mere peal, oli binoklis hanede viirg. Silmapiirist teiseni. Palju neid seal oli - ei tea - tuhandeid, kümneid tuhandeid...?
Enne muidugi lendasid kõik need haned üle me pea merele, ja õhtupoolikul merelt põldudele sööma ja loojangul uuesti merele.
Ehk siis kevad maal. Ilm oli reedel täiesti suvine, higi voolas. Täna (vaikne laupäev) oli hommik palav, lõunast läks pilve ja õhtul tuli äike peale. Ülejäänud pere pidas pühast kinni ja käis Poruni matkarajal, mina lõpetasin ikkagi eilsed puu- ja aiatööd ära.
Saime maha võetud ehitamata lauda varemetesse kasvavad valele poole längus puud. Mina saagisin, A sikutas. Kõik läks täpselt õigesse kohta - aitäh!!! Lisaks tavalised kevadised koristused - kääridega puude ja põõsaste kallal, rehaga tammelehtedes. Proovisin kibuvitsa üles kaevata, aga olen sellega kümme aastat hiljaks jäänud, kõik aed on võsusid täis.
Suvi maal on tore. Lõunasöök õues, õhtusöök lõkke ääres, hommikusöök õues, ennelõunane kohvi õues. Viskasin mere ääres lutsu ja vaatasin laineid. Sain selle aasta esimesed sääsekublad (nood sügelevad mitu päeva).
Ühtlasi esimene kevad maal ilma emata. Ungari sirel oli talvel maha murdunud...
3 comments:
Meil läks eelsuvi samuti õuemängude ja aiatööde peale. Oli kyll naljakalt imelik keset jahedat keskkevadet kogeda päris sydasuve.
Varemed on huvitavad, sest ajalugu. Inimeste ajalugu yhes konkreetses kohas on alati, rohkem või vähem, midagi muud kui see, mida õpikutes ja teadustöödes kirjutatakse. Mind huvitavad varemed ka kohaliku ehituse ajaloo seisukohalt, sest kohalikud materjalid, töövõtted ja tegijate oskused. Su tänane postitus oli mitmes mõttes, ee, sydantsoojendav.
Aitäh.
Varemed on paekivist, sest Ida-Virumaa. Kallast pidi edasi on paljandid (Hiiekallas) - sinisavi, liivakivi, paelahmakad.
Ma tean maatöödest väga vähe. Niipalju kui lapsena nägin. Mingit päris töökultuuri edasikandumist põlvest põlve sealkandis ma ei tea.
Piduliku nimega "töökultuur" on sisuliselt 1) teeme siis, kui tegemata jätta enam ei kannata 2) sellest, mis kätte satub ja nii, nagu välja tuleb, õppida pole aega/vajagi 3) nii ruttu, kui võimalik. Olen tähele pannud, et see on nii ka teistes valdkondades kui ehituses.
Post a Comment