Ratta ja rongiga Türile
Ei oska ega taha päris elust kirjutada ega seda elada. Asendustegutsen siis blogides.
Viimase aja reisisihtkoht nr 1 on mul Türi. Käisin seal kahel viisil:
- jalgrattaga Türile, rongiga tagasi.
- rongiga Türile, jalgrattaga tagasi.
Türi - Tallinn sõitsin maastikurattaga pisikesi teid ja metsi pidi. Jäin äikese alla ja sain väga väga märjaks. Äikest ma ei karda, metsa vahel sõitvale ratturile välk kindlasti sisse ei löö. Hirmus oli aga ikkagi. Õnneks kuivab rattaga sõites kiiresti ära. Käisin Väätsal jalgrattamuuseumis, Kirna mõisa tulbiväljadel, Habajas söömas. Otsisin metsast üles Tudavere rändrahnu.
Kirna tulbi-mõis on veider, esteetika kohtab esoteerikaga. Rahvast oli palju ja põhiline klientuur olid keskeas daamid. Võrdlus Luke mõisaga paar nädalat tagasi: Kirnas on kõik kallim, aga kohviku preilid ei siuna sind tagaselja.
Väätsa muuseumi olen tahtnud minna mitu aastat. Sees oli suur vene grupp ja VP-ga vestelda ma ei saanud. Lobisesin siis vene daamidega. "Issand milline koht, nagu Agatha Christie maailma oleks sattunud" võtab elamuse hästi kokku.
Tallinn - Türi jaoks laenasin Citybike käest gräveli. Esimest korda elus hakkas see ratas mulle meeldima. 100 km läks kergelt, mitte miski ei hõõrunud ega valutanud. Sõiduasend on päris mntga võrreldes mugav. Ainult droppidel ma ei sõida. Ja 8 km kruusa Kuimetsa - Suurekivi vahel oli ikka päris tüütu. Türil vaatasin üle haabjate lansseerimis-platvormi ja käisin tiigis ujumas.
Türi-Tallinn ja Tallinn-Türi ja marsruudid olid sama pikad, üle 100 km, kuid täiesti erinevad. Ühine oli vaid Habaja-Kolu lõik. Autosid teedel peaaegu ei olnud. Sõita on suviselt soe ja ilus.
Tallinnas käisin täna rattaga Kakumäel. Sadam ("haven"), rand, pangapealne. Tallinn on ilus!
"Rongi ja rattaga Türil" lõpetuseks saatsin sinna täna kolm teismelist. Neil oli vaja jõuda Koigile, see on Türilt 25 km. Ostsin neile rattapiletid ja eskortisin raudteejaama. Koigi peavad nad ise üles leidma. Urbanistidele võiks meeldida, et suvises Tallinnas sõidab jalgrattaga Kadriorust Balti jaama peroonile 11 minutit.
3 comments:
ah, need kullerkupud.
Saadan ühe solidaarse küünarnukimüksu.
Kullerkuppe näeb üsna harva. Need olid Aela maastikukaitsealal. Aitäh :)
Liikumine iseenesest koledaid probleeme ei lahenda, aga parandab enesetunnet. Been there, done that.
Väga tujutõstvad vaated.
Aga kõige tähtsam kommentaari osa: kyll Sa alles jaksad!!!
Post a Comment