Monday, April 17, 2023

Süstasõitu õppimas

Ma sõidan süstaga paremini kui enamik inimesi, aga halvemini kui enamik süstasõitjaid. Ma ei suuda sõita merel ega kiiretel jõgedel. Niisiis tuleb harjutada ja õppida. Harjutasin paari nädala eest Purtsel ja varsti Valgejõel. Õppimas käisime aga Soomaal, Sea Kayaking Estonia koolitusel. Kaks päeva: "süsta ABC" ja "voolav vesi". Raudna, Navesti ja Pärnu jõel. Tegime ühe koha peal harjutusi, mitte ei sõitnud distantsi.

Esimene päev: edasi aerutamine, efektiivsus, mitmesugused tüürid, alttugi, süsta kallutamine, päästmine.
Teine päev: voolu lugemine, ohutute ja ohtlike kohtade leidmine, voolu sisenemine ja sellest väljumine, "ferry gliding", kärestikes hullamine.
Enam-vähem kõik läksid ümber / käisid vees ära, mina kokku kolm korda.

Skafandris ehk kuivülikonnas.
Oli alla keskmise veekindel.

Mis oli huvitav:

Ferry glide - liigud vastuvoolu jõul risti üle jõe, maagia.

Taskud takistuste taga. Vesi sinu ümber voolab, sina seisad. Maagia. 

Ma suudan süsta mõnevõrra kallutada ilma ümber minemata :) 

Mis jäi meelde või oli kasulik:

Edasi aerutamisel pean
- võtma aerust veidi laiemalt kinni kui harjunud
- kummarduma rohkem ette ja panema aeru vette veidi eespool
- tegema lühema tõmbe / võtma aeru varem välja
- lisama pöördesse rohkem kehatööd
- tõukama süsta tõmbe-poolse jalaga

Jalatõuget tuleb kindlasti teha ka pikal kaarpöördel.

Tagurpidi aerutamisel
- aer tuleb vette panna lapiti ehk "piki süsta" - siis ei hakka tõmme süsta pöörama
- tuleb teha kehapööre ja vaadata taha - on ohtum ja ulatud kaugemalt tõmbama
- tõmme olgu lühike, kuni enda kehani

Sabatüüril tuleb kogu aer tõsta üle süsta serva, muidu muutub ta piduriks.

Kaldasse sõites tasub tahapoole kallutada - süsta esiosa muutub kergeks.

Mis ei tulnud välja või pole meeldiv:

Enamik tehnikaid nõuab süsta kallutamist. See omakorda keha painutamist, puusanõkse, tasakaalu. Tüsedus ja vanus segavad.

Ninatüürid tunduvad nii ulmed, et neid ma ei kasuta niikuinii :)

Süsta kallutamisest ei saanud mina aru. Vasakule kallutamine peaks panema süsta paremale pöörama. Kui lisada pikem vasak tõmme (sest vasak külg on veele lähemal), siis töötab see veel paremini. Aga pööretel peab kallutama sissepoole. Segane. Ilmselt vajab praktikat.

Kuivak kaela-mansett vastu ajamata habet torgib ja on erakordselt vastik.

Ümberminekud / päästed:

Esimene kord tahtsingi süstast jõkke minna, aga kontrollitud libisemise asemel läksin ümber.
Teine kord testisin alttuge ja pöördel kallutamist.
Kolmas kord olime päeva lõpus kärestikus ja riskisime juba meelega.
Alles kolmandal ümberminekul sain ma vee all põlle lahti JA aeru käes JA süsta kinni hoitud. See vajas teadlikku meenutust ja tegevust. Ses mõttes - õpetlik. 

Materjale:

https://www.kayaktutorial.com/ee/ - tundmatu autori päris head animatsioonid süsta tehnikate kohta

Matkaliidu treenerite õppe raamat, veematkamise osa

Poisid

Kaasas olid ka A & K, mõlemad 15a. Said suurepäraselt hakkama. Teooria ajal kippus neil tähelepanu hajuma. Aga vee peal on nad paindlikumad ja tasakaalukamad kui meie :) Mõlemad käisid vees, nii kogemata kui meelega, ja neil polnud sellest häda. 

Muu:

Käisin Ingatsi õpperajal Kuresoo lõunaküljel. 

Ööbisime Viljandis ja käisime Fellinis söömas. Hurmav!!! Ma ei ole eriline peente restoranide fänn. Aga see oli tõesti tõesti maitsev. Ja ilma lasteta väljas söömine on nii odav :)

24 comments:

mustkaaren said...

Oo, väga äge.
Märjal maastikul, okei, vees, on asendamatud LAMBAVILLASED riideesemed, sokid ja kätised/kindad. Lammavill on isegi märjana soe. Mulle on see elukysimus, seepärast jagan seda Sõnumit alati, sobib see siis või mitte. 😀

Kaur said...

Ma ei salli villaseid asju üleüldse. Meriinovillasele matkapesule teen vastumeelselt erandi. Aga no sõnumit jagada võib ikka :)

TT said...

Kogemusi enamasti järve ja mere peal sõitmisest, mille juures põhiprobleemideks sirge joone hoidmine ja lainega sõitmine. Jõel ja kärestikul käinud nooruses, oli põnev. Ekstreemseim kogemus ümberminek kevadel jäätükkide vahel Pirita jõel - minutiga hakkasid lihased vees kangeks minema, kaldal kohe kõik seljast ära. Sõidan enda odava plastsüstaga, kannatab nii jõge kui mõõduka laine ja tuulega suuremat veekogu.

Epp said...

Kõigepealt: väga stiilne outfit! :)
Teiseks: sa teed kogu aeg nii toredaid asju. Ja annad neid siin nii toredasti edasi.
Kolmandaks: ma võin vist kah öelda, et sõidan süstaga paremini kui enamik inimesi, aga halvemini kui enamik süstasõitjaid. Minu "sõiduõpetajaks" oli Aivar Haller.

Kaur said...

Aitäh :)

Outfit kahjuks lekkis.

Lugesin Halleri kohta, tundub värvikas kuju olema.

Klari said...

Ma pidin guugeldama, milline see süst üldse välja näeb. Kauri blogi on nii hariv, ma kogu aeg õpin uusi asju siit :)

Anonymous said...

Mul süstakogemust pole, aga kanuu pealt on meeles, et kui peamiselt tüürib saba, siis hästitoimiva tandemi puhul sai käilategelasega koostöös igasugu järske manöövreid märksa teravamalt teha.
Liis

Kaur said...

Klarile lisaks - on olemas ka sõna "kajakk". Süst ja kajakk on enam-vähem sünonüümid. Süstal on omakorda hulk erinevaid versioone. Matkasüstad on pikad ja stabiilsed ja tihti istub neis mitu inimest korraga. Jõesüst on lühem ja manööverdab paremini. Kärestikusüst on lühike latakas, tömbi ninaga, et saaks vahutavas vees manööverdada ja trikke teha. Sit-on-top süstad on plastist punnid, kuhu istud peale. Ülejäänud süstadel on "kokpit", kuhu istud sisse ja katad end vajadusel pehme kaanega ehk "põllega" - kui vesi lööb üle süsta, siis ta ei saa sisse. Nii et süst on mõeldud olema veekindel ja vilgas sõiduk mitutsugu keerukates veeoludes.

Tandem... jah
"Miks on kanuu aer nii lühike?"
"Et ei ulatuks kaaslasele piki pead virutama"

Erinevalt kanuust sõidab süst otse. Kanuu vänderdab ja tekitab tüli :)

Liis, proovi kanuus ees sõites süsta-aeruga sõita. Kui on piisavalt pikk kanuu (nii et su aeru tagumine osa taga-istujat ei sega), siis see on üsna hea hübriidne liikumisviis.

Klari said...

Nojah, ma guugeldamise ajal otsustasin, et paat on paat (no umbes nagu enamike inimeste jaoks on iga puhkpill pasun).

Ma olen kunagi elus ükskord kanuuga sõitnud, üsna ebameeldiv kogemus oli.

Suvel võiks minna kärestikuaerutamise võistlusi vaatama küll (mul need kodust mõne kilomeetri kaugusel), äkki on põnev.

Kaur said...

"Kogu muusika on müra"
"Kõik naised on litsid"
"Kõik mehed on sead"
:)

Klari said...

Täpselt nii. Occami habemenuga ja nii.

Cranberry said...

Äge!!! Endise aerutajana lisaks, et oluline on küljelihase ja õlavöötme lihaskonna koostöö. Kajaki tehnika osas sõna ei võta, kulgemiseks suurepärane sõiduriist. Eelistan siiski pisut parema manööverdamisvõimega võistlussüsta :)
Sa oled super eeskuju - Sinu entusiasm ja pühendumus - tegeleda 1+ erineva sportliku tegevusega - ajendavad "edasi" liikuma.
Aitäh!

Kaur said...

Cranberry, aitäh! Tegelikkus on küll see, et vanus ja keha piiravaid aina rohkem. Mul näiteks ei ole pikalt olnud orienteerumisteemalisi sissekandeid - mis te arvate, miks?

Võistlussüstad on ümara põhjaga ja pikad ja kiired, saan ma aru? Slaalomisüst on jälle teine või kolmas asi...

Epp said...

Haller, jah, on värvikas kuju.
Ta... hmm, kuidas see õige termin oleks? Pikamaasüstleb?
https://haller.ee/praktika/11-paev/

TT said...

Ma ei saa targutamata jätta, et kanuu sõidab isegi üksi kenasti otse ilma vänderdamata kui osata sõita, oluline mõla tõmbetehnika (kaaslasega muidugi lihtsam). Kanuu miinuseks on kõrge parras, mis tuule korral muudab sõidu keerulisemaks. Kanuu plussiks suur kandevõime, viska terve pere ja elamine sisse. Kanuu üldiselt järvedel sõitmiseks, olen ka kärestikul seda kasutanud aga nõuab üksjagu osavust.

Anonymous said...

Jah, süstadel on erinevad püstivusklassid. Võistlussüstad on kiired ja istuvad madalamal vees, samuti on neil roolimehhanism.

notsu said...

ma vaatasin Ameerikas põliselanike külastuskeskustes nende kanuusid ja sain aru, et eks nad kõik ühed vened ole. Tükk aega tikkus keelele 'haabjas', siis mõtlesin, et ei-ei, nad ei tee ju haavapuust, siis natukese aja pärast selgus materjal, tuli välja, et nende vened on küpresjad, täpsemalt sooküpresjad ja kuna need on väga suured puud, siis saavad ka vened olla väga suured.

Kaur said...

Kaug-idas olid ka sarnased - ulimagdad ja omorotšakad. Neist on kirjutanud Arsenev oma "Läbi taiga" raamatus. Nad tegid ekspeditsioonidel neid "jooksu pealt" - jõudsid uue jõe juurde, ootasid päeva-paar ja kohalikud tegid selle ajaga uue sõiduki valmis. Materjaliks olid pappel ja pärn, mis vist on haavale suht sarnased. Arsenev imetles põlisrahvaste vee-peal liikumise oskusi väga.

See on hea kättesaadav ülevaade:
https://publikace.nm.cz/file/76e02c3a9b15e31130e5f20d7fcfe95c/20477/10622-Volume40-Issue1_Paper4.pdf

Epp said...

"Haabjas" on üle mõistuse ilus sõna.
Ning jaa, notsul on õigus - eks nad kõik ühed vened ole.
Hawaiil näiteks oldi kavalad, lisati stabiilsust - ookean ikkagi, eks, seal nalja pole, kui ümber käid.
http://www.hawaiipictureoftheday.com/traditional-wood-outrigger/

Kaur said...

Jõe peal lähed sa selle "stabiilsusega" vastu kivi väga kiiresti :)

Kuukala said...

Ohhoo, endine aerutaja! Niiii tore. Ma ka ;)

Kuukala said...

Viljandi on tore, eks! Fellin ka. On võimalik, et Sulle kokkas mu esikpoeg ;)

Kaur said...

No vot, võid noormehele öelda, et meile väga meeldis - teenindus ja koht ka, aga toit ise kohe eriti :) Aitäh :)

Kaur said...

Neli kuud hiljem, 13. august:

Läksin merel ümber ja sain päästetud. Kuid tehnika oli vale - ronisin süsta saba peale ja sealt pusisin end kokpitti. Oleks pidanud kannatoega (heel hook) sisse minema. Sain kahelt instruktorilt noomida.

Üldine soovitus kommertsmatkade korraldajale - ära hurjuta klienti, jääd tast ilma.