Tuesday, January 17, 2023

Ujumas, 2 km

(igav spordijura, ära loe)

Ristmik Bahmuti lähistel. Heledad täpid on pommilehtrid.
Käisin ja ujusin Kalevis 2 km järjest.
Tahtsin teada, mis tunne on rahulikult ujudes pikka distantsi läbida.

Tulemused:
- esimene km 36 min, tõesti hästi rahulikult
- teine km 32 min, hirmsasti rabeledes
- ehk siis vahe rabelemise ja unelemise vahel on pingutuses meeletu, ajas olematu
- ära ei väsinud
- pidin ikkagi kaks korda jalad maha panema, et prille puhastada ja kohendada
- basseini-ujumise mõttes on mu pöörded super aeglased. teen enne seina paar konnatõmmet, jään seisma, pööran end ringi ja siis tõukan ära. 2 km peale on 39 pööret, kui igaühe saaks kaks sekundit kiiremaks, oleks minut võidetud
- ainult et miks mul seda minutit vaja on? päris vees ujudes pöördeid pole.
- pärast ilmnesid imelikud hädad, nt ära hõõrutud koht kaenla all
- aga selle aeglase tempoga ehk umbes 40 min km kohta võiks ma ujuda tõesti nii palju kui viitsiks.

Minu ujumise kiirust ei määra enam aga ei jõud, vastupidavus ega õllekõht, vaid küfoos. Mul on küür - nagu igal teisel arvutinohkaril. Pea vajub ette, turi taha. See teeb keha ristlõike suureks. Ja küfoos süveneb. Nii et mingit ujumistrenni mul teha pole mõtet, kiiremaks ma selles elus enam ei saa. Mis ikka, ujun siis niisama oma rõõmuks.

Küll aga annab iga kord basseinis tunde, et oled tsipa sirgem ja pikem tagasi. Ma võimlen ka enne iga ujumist, 10 minutit.

Kalevis on tore, aga selle mõistmiseks tuleb vahepeal mujal käia. Läksin Nõmmele. Kunagi oli see mu stammujula, käisin ise ja lastega. Nüüd:
- esimesel korral sain enne pileti ostmist näägutada. käratasin vastu ja tulin tulema.
- teisel korral jõudsin basseini, aga see oli nii täis, et ujuda ikka ei saanud. käisin saunas ja tulin tulema.

Ma olen jõudnud ära harjuda kommerts-ujulate (Mustamäe uus, Kalev, Pirita TOP) normaalse suhtlusega. Lähed, ostad pileti, naeratad, persoon (sõnast personal, eks) naeratab vastu - ei ole eriti keeruline. Linnaujulad on kahjuks nõukasse kinni jäänud. Kohati on seal töötajad väga toredad, aga siis tuleb nurga tagant litakas vene aega vastu. Mul ei peaks tekkima ujulas tunnet, et olen ühtlasi kultuurajaloo muuseumis? Isegi Maxima on suutnud pesupulbri ja veini eri riiulivahedesse ümber panna (tervitus Indigoaalasele!) ja hästi töötava iseteeninduse teha, võiks ujulad ka 20. sajandisse tulla.

Siis aga vaatad Dnipro pilte või loed Heremi morbiidset tulevikku ja mõtled, et issand, mille üle ma norin siin nüüd.

Käisime eile Mustas Puudlis (aitäh Notsu & ep). Lahkudes tuli baaritüdruk ja andis mu sõbrale grivna. Misjaoks???? Kingiks. Sest teil on Ukraina lint rinnas. Tüdruk oli Harkivist.

Kas me oleme üldse normaalset elu väärt siin värdjate külje all? Miks ma loen basseinis sekundeid, kui nii lähedal kukuvad pommid? Morgie küsis, et kas teil testament on. Ehk ei peaks dokumente tegema, vaid sebima kuis jaksad, et lapsed kaugele ohutuma elu peale saaks? Siinkandis ei normaliseeru mitte miski ka kümnete aastate jooksul mitte.

10 comments:

KK said...

Jah, kõik oleneb taustsüsteemist eksole.
Laene ärge ka enam võtke, kodu maatasa, sissetulek null, aga laenu pead tagasi maksma ikka. Olgu rahu või sõda. Soovitan vaadata, kas teie laenutingimustes on force major.

Klari said...

Mul on ka küfoos (lisaks skolioosile ja rotatsioonile, there is nothing straight about me) ja mulle meeldib su suhtumine, et niikuinii paremaks ei lähe, pole vaja pingutada :D

Kunagi tantsimise ajal ma tegelikult isegi sain oma selja natuke sirgemaks, aga see oli nii õudne ja pidev pingutus, et ma ei viitsi niimoodi elada.

mustkaaren said...

Mul on kange kael nagu keiserlikul ohvitserid ja selga kumeraks painutada ei saa, seega teine variant on ka paha.
Ma elan kyll asulast väljas, aga põlluservast metsani on 180 meetrit, mille yletamine kuulipildujatule all on võimatu. Meil on maastikul, nii põldudel kui mitmel pool metsades, siiani II MS aegsed pommilehtrite ja laskepesade jäänused näha, metsas palgikäruga manööverdamne nõuab ettevaatust. Rääkimata inimeste mitu põlvkonda edasi kantud, tabudega kaetud rõvedatest traumadest, eriti mis puudutab seksuaalvägivalda. Seda kõike tõesti ei ole tagasi vaja.

TT said...

Täielik paralleelreaalsus. Vaatasin twitteris videot, kus Dnipro korrusemaja raketiaugust paistis kollane köök, paralleelselt varem võetud video laste sünnipäevast samas köögis - aju tõrgub sellist infot vastu võtmast. No ja siis saksa kantsler kurdab, et talle avaldatakse survet lubamaks teistel riikidel saksa tanke Ukrainale tarnida. Shveitsi juustu enam ei osta, mölakad sellised väidavad, et neutraalsuse tõttu ei luba midagi shveitsis toodetut Ukrainasse.

Kogu demokraatlik maailm kaasa arvatud Eesti ja Canada pole ära teeninud oma mugavat ja normaalset eksistentsi kui ei suudeta venet täiega mutta suruda. Meil on piisavalt jõudu ja kõik võimalused selleks, aga kui demokraatia ja liberalism osutub otsustusvõimetuks pehmoks, süüdistagem ainult iseennast!

Kaur said...

Klari - see pole minu suhtumine, vaid füsiaterapeutide väide.

TT, jah. Loen raamatut Kambodžast (Oleg Samorodni mälestused), kus saadeti samuti korda mõistetamatuid, mastaapseid metsikusi. "Tapame kõik õpetajad ära." - "tehtud." Aaaa--aah. :(

notsu said...

Šveits hakkas küll liigutama, et sõdivasse riiki tarnimist keelav seadus ära muuta. Häda selles, et otsedemokraatia tõttu käib neil seaduste muutmine jube aeglaselt - samal põhjusel said kõik Šveitsi naised hääleõiguse alles 1990 (!) aastal. sest enam-vähem kõik käib referendumiga.

notsu said...

a mis selga puutub, siis mul on lisaks skolioosile Kauriga võrreldes täpselt vastupidine häda: lülisamba ülemise otsa ettepoole kõverdumine (mis peaks seal kuskil abaluude kandist ülespoole kaarduma) on puudu, selg on sealt ebanormaalselt sirge. Mis tähendab, et ma pean seda kaelaga ja ristluude piirkonna kõverusega kompenseerima (noh et kui lasen selja nõgusaks ja kaela longu, siis oleks nagu mul ka see S-i ülemine kõverus olemas) ja siis jälle väsivad need kohad ära ja hakkavad valutama.

Klari said...

Kaur - mulle ka on korduvalt öeldud, et ega seda selga niikuinii sirgeks kunagi enam ei saa ja viimane füsio lohutas, et ega sümmeetrilisi inimesi polegi olemas :D

Kaur said...

Klari - surun kätt, emban, nutan koos sinuga :)

notsu said...

Šveitsi kohta olen aga juba kaht eri inimest (kasahhi ja ukrainlast) näinud väikeste sõnastuserinevustega sama nalja tegemas:

"kui Ukraina olevat nii kõva natsriik, miks siis Šveits neile relvi ei tarni?"