Malta reis: kõik muu
Mida me veel Maltal tegime-nägime lisaks Vallettale, Gozo saarele ja Dingli kaljudele?
Hypogeum (hüpogee), kiviaegne maa-alune koobastik
 |
| Seal tegelikult ei tohi pildistada, ilmselt välgu kasutamise hirmus |
Täiesti uskumatu rajatis maa all! Hypo/geum = all/maa. Üle 5000 aasta vana, vanem kui püramiidid või Mükeene. Lubjakivi sisse uuristatud. Suur ja keeruka struktuuriga - kolm taset, palju kambreid, käike, treppe, võlts-sambaid ja mida veel. Alumine osa on 10 meetrit maa all. Selle loomise ajal polnud olemas riiki, raha, ratast, metalli ega metallist tööriistu. KUIDAS see tehti, kes tegi, kes korraldas??? Seinad ja laed on maalitud, kusjuures seda värvainet Maltal endal ei leidu - mis nad tellisid selle Amazonist või???
MIKS selline rajatis üldse tehti - see ei ole ju ei eluase, laoruum ega kindlus? Kuidas seda valgustati (seinamaalingud on puhtad, tahma jälgi pole üldse)? Hypogeumi oli maetud või visatud tuhandeid laipu / luukeri. Kujutad ette, et sul haiseb tuhat laipa maa all, sina samal ajal toksid peeru valguses uut saali kivist välja???
(Kes iganes on alustanud Minecraftist puust ja kivist tööriistadega kaevandamist, siis siin on sama asi päriselt ära tehtud.)
Kiviaegseid ehk peenemalt öeldes "neoliitilisi" rajatisi on Maltal ja naabersaarel Gozol veel mitmeid.
Mdina kindlus ja Rabati linn
 |
| Mdina sisemus - ei ole ju huvitav? |
Mdina on kindlus-linn saare keskel ja Rabat on päris-linn selle kõrval. Ausalt öelda on droonivaated kenamad kui nad ise. Kaugelt või kõrgelt on Mdina väga ilus, korrapärane, mäe otsas. Sees oled aga kõrgete müüride või majade vahel ja ei näe suurt midagi. Linna keskkond on Vallettas lahedam. Igas muus kohas oleks Mdina täiesti ülim, aga Maltal on ta lihtsalt üks kindlus paljudest.
Kõige änksam kindlus oli Cittadella Gozo saarel. Selle müüridele sai vabalt jalutama (ja jalgrattaga sõitma) :)
Marsaskala rand ja kaljud
 |
| Värsked kivistised |
Käisin üksi saare idaotsas Marsaskala kaljusel rannikul. Kõndisin 5 km -- super ilus!!! Malta lõunakalda kaljud on kõrged, põhjakalda omad lähevad merre laugelt, aga ka siin on koopad, sinine meri laksub vastu randa. Platoodel on lõputud soola kuivatamise väljad.
Kivi sees on fossiilid. Malta lubjakivi on korallidest tehtud ja väga noor, 5-25 miljonit aastat vana. (Eesti kivimid on 500 miljonit aastat vanad.) Korallide struktuurid on kenasti näha, merekarpide kojad on tihedalt nende vahel.
Käin kahes eri kohas ujumas, vahin läbi ujumisprillide kalu ja kaljusid ja millimallikaid, ja olen endaga siin super rahul.
Esplora teaduskeskus
Kati + lapsed käisid Esplora teaduskeskuses, oli olnud tore. Ja lähedastel kindlus-müüridel.
Söök
Käisime igal õhtul väljas söömas. Kuna lapsed, siis Itaalia köök - pizza pasta pasta pizza. Jäätist ja pirukaid sai muidugi muul ajal ka. Korra sõin rahvusrooga jänest. Hinnad on umbes nagu meil. Lemmik-söögikohad olid Gio kohvik San Gwannis ja meie nurgapealne pirukla Jeff's Pastizzeria. Malta ricotta-pirukas pastizz on värskest peast täiesti vaimustav. Maitselt on see nagu gruusia hatšapuri, aga teise tainaga. Kuid sööma peab neid tõesti värskelt - ja seda me oma nurgapoest saime.
Söögipoode on muidu iga nurga peal ja need on pea kogu aeg lahti.
Malta köök: https://roadsandkingdoms.com/2018/history-malta-7-dishes/
Transport
Kohalik transport käib bussidega. Väga hästi töötav süsteem. Saad minutipealt planeerida nii Google kaardi kui Tallinja rakenduse abil. Odav ka, nädala pilet oli paarkümmend eurot. Bussid kihutavad hirmsasti, tänaval peab väga ettevaatlik olema.
Bolt töötab siin suurepäraselt. Sõitsime paar otsa sellega - kiire ja täpne.
Aga kõige rohkem käisime ikkagi jala. Iga päev tunde ja tunde ja tunde.
Ilm
Päeval alla 20 kraadi, päikese käes soe, kõndimiseks ideaalne ilm.Õhtuti oli jahe.
Alguses sadas veidi vihma ka.
Talv või varakevad on Malta jaoks suurepärane aeg.
Vesi oli meres 17-18 kraadi, mina ujusin mõnuga, kohalikud muidugi mitte.
Kohalikud käisid üldse sulejopede, talvesaabaste ja paksude sallidega. Mul hakkas juba neid vaadates jäle palav :)))
Muud jutud
Kaasaegse Malta kultuuri ega arhitektuuri me ei puutunud ka mitte. Ainus uus ilus maja oli parlamendihoone. Kõik muu uus - hotellid ja condo'd - on lihtsalt lame.Kirikutes ega paleedes ega aedades me ei käinud.
Kuhu iganes sa Maltal lähed või mida teed - kontrolli ette, kas see koht on avatud. Sest nad ei ole. Kinni võib olla mistahes asi mistahes põhjusel. Sest on talv, sest on teisipäev, sest kell on kolm päeval, sest keegi ei viitsinud tööle tulla, mida iganes. Kes vähegi saab, peab ka siin siestat. Neti infot ära usalda.
Turisti... päris ei vaenata, aga sõbraks ka ei peeta. Mitte üks kohalik ei naerata sulle tänaval, ei tee sind märkama, isegi tervitusele ei vasta. Ka linnast väljas rahvatühjas kohas käisid kohalikud pered meist mööda kui tühjast kohast. Olin ju just lähedal Marokos - kontrast on väga suur.
Malta on super puhas.
Ma ei näinud nädala jooksul ühtegi purjus inimest.
 |
| Kolearhitektuur Gziras |
 |
| Wied il-Għasri fjord Gozol |
 |
| Laev nagu linn |
 |
| Bioarhitektuur |
 |
| Valletta ja Gzira vahelise lahe suue, Manoeli saare pealt nähes |
 |
| Valletta Manoeli saare pealt nähtuna |
 |
| Üks tuhandest sadamast |
10 comments:
jäin selle Hypogeumi kohta mõtlema, et tal ei ole vist eesti keeles kodustatud nimetust (kuigi entsüklopeediatest peaks enne üle vaatama, kui suu päris täis võtta), aga kui oleks, siis oleks see küllap Hypogaion, sest siin on mood kreeka algupäraga nimed kreekapäraselt öelda, aga anglofoonid ja prantslased latiniseerivad ära (vt nt Platon versus inglaste Plato), sest nad puutusid nendega ladina kaudu ammuilma varem kokku kui otse, erinevalt eesti kultuurist, mida ladin ja kreeka tabasid umbes korraga.
(pean silmas eestikeelset kirjakultuuri, sest eks keskaja eestlased ikka said ladina keelt rohkem kui kreeka, aga see ei loe.)
Ma mõtlesin sama asja peale ja:
On olemas sõnad "apogee" ja "perigee", seega miks mitte "hüpogee"?
On olemas sõna "hüpogeiline", tähendab bioloogias "maa-alune".
Netist "hüpogee" otsides tulevad vasted ainult masintõlke abil loodud automaat-vikidest (on need vast nuhtlus). Üksi päris allikas sellist sõna ei tunne. Ehkki tundub kõige loogilisem.
Malta on ilus :) (Ma fännan väga igasugu kivi igas olekus)
Mdina mulle tohutult meeldis, just seal sees olla. Seal oli vaikne, vähe rahvast ja oledki kogu aeg müüride vahel nagu peidus - imeline paik.
Pastizzid on imehead tõesti. Ja Kinnie :)
Purjus inimesi saab hulgim vaatama minna St Julian'si. Loen ja loen neid Maltast vaimustunud inimeste reisikirjeldusi ja üldse ei saa aru. Malta üks vähim lemmikuid reisisihtkohti, kivi kivi otsas, linn linna otsas. Midagi peale inimeste ja hulkuvate koerte seal ei ela, pidevalt on elektrikatkestused, toit on jube rasvane ja rammus. Kõiksugu kiviehitised, Valletta ja Mdina muidugi kenad. Mine või tagasi kõigi nende juttude peale.
Nojaa, aga inimestele ju meeldivadki erinevad asjad. Mina näiteks ei lähe reisile otsima metsa ja liivaranda, need on ju koduski olemas. Linnad mulle väga meeldivad, ma pole looduseinimene.
Ja mulle kui vanale sotsiaalfoobikule väga sobis Maltal see, et turist ei huvita mitte kedagi :D
Klari - hah!!!! selle viimase lause kohta :)
Maltal on loodust küll. Eeskätt siis rannajoon - meri, kaljud, koopad. Seal saab süstaga sõita, sukelduda, ronida. Kui on vähegi sõja-ajaloo huvi, siis seal on üksteist tapetud tuhandeid aastaid ja ka sellest on palju alles.
Tagasi ma ei läheks, vähemalt mitte niipea. Kasvõi Vahemere saari on veel sada tükki ja ma olen käinud neist ainult mõnel.
Einoh, linnad meeldivad mulle väga, don't get me wrong, ma peaaegu eranditult ainult linnadesse reisingi. Eks mu muljet mõjutab see ka, et käin seal tuttavatel expattidel külas ja elukohana tundub Malta natuke... klaustrofoobne. Võibolla kui niisama turistiks ja nende hala ei kuulaks, oleks mulje hoopis teine :)
Tšehhitar Tina elab seal ja peab päevikut, hea värskendav vaade:
https://www.maltatina.com/
Ta leiab igasugu kohti, kus käia ja mida teha.
Aga muidu ma olen nõus, elama ma sinna ei läheks väga mitmel põhjusel.
hüpogeest ja apogeest - apogee on meile ilmselt laenunud prantsuse keele kaudu (ja sealt omakorda arvatavasti mingi muu, aga eiteamis keele kaudu), seepärast on tal ka selline prantsuspärane tüvi. otse kreeka keelest võttes on teised kombed.
Post a Comment