Sunday, September 4, 2022

Süstalaager Kuremaal

Imetore oli.

Poolteise päevaga:

  • Õppisime eri süstade omadusi - kohal oli hea hulk eri sorti matkasüstasid. 
  • Harjutasime ökonoomse sõitmise tehnikat - asendit, keha ja käte ja jalgade tööd. "Süstasõit on pmst nagu jalgrattaga sõitmine", okei...
  • Harjutasime süsta kallutamist pöördel ja pöörde jaoks
  • Sõitsime edaspidi, tagurpidi, slaalomit, tagurpidi slaalomit
  • Sõitsime tuules ja kerges laines nii- ja naapidi
  • Sõitsime üksteise sabas / tuules, ideaalis hoides 10-20 cm eelmise süsta sabast
  • Õppisime kaarega tüüri, sabatüüri, eri ninatüüre
  • Proovisime alatuge või ülatuge (mul ei jää iial meelde, mis on mis)
  • Lugesime tõmbeid süstaga täisringi tegemiseks, mul tuli vist 11
  • Õppisime külg ees sõitu
  • Õppisime päästet - T-pääste / T-rescue (lugesin nüüd X- ja T- pääste erinevust ilma aru saamata)
  • Proovisin lisaks tavalisele lapikule aerule veel kulpi ja grööni aeru. Mõlemaga sõitsin pikalt, üle tunni. Gröönikas meeldis, kulp mitte eriti. 
  • Mõni proovis ka eskimot, ei õnnestund.
Enamik süsti oli ühesed. Mõni neist udupeen. Enamikul kas polnud tüüri või me ei lasknud neid vette. Ise sõitsin väga mõnusa Seabirdiga. 

Mida ma ise õppisin?
Teise päeva lõpus sõitsime pikalt vastu tuult ja lainet. Siis tundsin esimest korda elus, et mu keha, käte ja jalgade töö on päriselt sünkroonis. Kõiki neid elemente tean ma teoorias ammu. "Biitsepsit kasuta ainult aeru veest välja tõstmiseks! Pane aer vette ja tõuka süst aerupoolse jalaga sellest mööda! Ülemine käsi tõukab ja keha pööre toetab teda!" Aga seni oli see vaid teooria. Nüüd... tundub, et see teadmine hakkas päriselt tööle. 

Lisaks... 
käisime saunas. Käisin ujumas - vesi oli jahe, aga mitte külm. Nägime miljonit veelindu. Haigrud lasid üle pea, tuttpütt ujus otse laagri rannas, pardid tulid telki sisse süüa norima (päriselt ka). Öösel oli fantastiline taevas, ma ei ole aastaid nii selgelt Linnuteed näinud. 
Öösel oli öökülm.
Pärast laagrit sai Liisi käest kõrvitsat.

Mida veel?
Pooleteise päeva aerutamise peale ei anna üksi käelihas ennast tunda. Küll aga on selg ja jalad tööd teinud.
Tähelepanu oli süstaga matkamisel, mitte spordil. Samas näidati ka kärestiku-süsti (playboat) ja vastavaid vidiosid, üks sell jutustas Neitikoski muljeid, üks instruktori-härra oli noorena süstasportlane olnud ja rääkis veidi seda poolt. Nii et päris mitmekesine. 
Eri inimeste arvamused tehnikate kasutamise kohta olid üsna erinevad. 
Eks igaüks leiab ajaga oma, peaasi, põhitõed ja võimalused teada on. 

Pärast läksime Liisile külla.
Liis: "noh olete nüüd süstasõidust küllalt saanud?"
Mina ja Kati kooris: "ei!!!" :)
(naer kõigilt)

Nüüd tahaks KOHE uuesti vee peale.

Aitäh Piiale korralduse, väga hooliva õpetuse ja üldise toreduse eest!

5 comments:

notsu said...

a ma käisin täna Tartus ujumas! Ep. koer muutus mõnevõrra murelikuks, kui ma üle pea vette sulpsasin, aga rahunes, kui ma supelsilla juurde tagasi ujusin. Praeguste ilmadega on vesi selgelt soojem kui õhk.

Kaur said...

Jah, hommikul kogu Kuremaa järv auras nagu suur katel.

Katri said...

Tundub megaäge - kas oli mingi avalik üritus või sõpruskonna orgunn? Mul on koolitamisele täiesti allumatu veetehnika, niiet sellised asjad kuluvad marjaks ära.

Kaur said...

Midagi vahepealset. Sisult vist ikka avalik, häid sõpru oleks võinud juurde võtta ikka. Ah ja Luual käisime kah :)

Anonymous said...

No ma olin ka nädalavahetusel Luua kandis, käisime Kaiu järvede ääres tõuksimatkakesel. Niiet päris kodus käppa ei imenud.