Uus jalgratas - Strada 600
Stevens Strada 600.
Linna- ehk tarberatas.
Tööl ja poes käimiseks ja matkamiseks.
Süsimust, igasuguse värvita.
Tootja info / spec: https://www.stevensbikes.de/2020/index.php?bik_id=108
Olen uut ratast otsinud päris kaua. Olemasolev Merida laguneb tasapisi. Siin on pikem jutt. Eelmise ratta ostsin 13 aasta eest ja ta on väga, väga palju kasutada saanud. Tartu Maratonid, palju Xdreame ja muid võistlusi, pikad matkad. Algsest rattast on alles ainult raam, lenks ja grupp. Käiguvahetus pole korralikult toiminud viimased viis aastat, ja nüüd lisandus rattale kriuksumine, mille põhjust ei õnnestu tuvastata ega eemaldada. Ehk - oli aeg uus velo leida. Vana jääb Alole või Ovele.
Poed on tarberatastest üsna tühjad. Nii et kui juhuslikult Pärnu maantee ProShop poes sobivat mudelit nägin, võtsin kohe ära. Valida oli kahe mudeli vahel, hind oli neil pea sama. Võtsin "viletsama". Strada 800 on veidi paremate komponentidega ja 2x11 käiguvahetusega. Minu valik ehk Strada 600 on 2x10. Kuid mulle ei meeldinud 800 käiguvalitsad (shifter), värv (hall vs must) ja lisaks tahtsin suuremat raami.
Kohe poes lasin rehvid vahetada laiemate vastu. 42 mm, peaaegu siledad. Teised sarnased rattad (Merida Speeder, Scott Metrix) ei sobinud mulle just seepärast, et neile ei saa panna laia rehvi ja/või porikaid.
Nüüd on esimene pikem sõit (50 km, Sõrve ja tagasi) tehtud ja muljed:
Üldiselt on ratas selline nagu soovitud.
Keskmine sõiduasend, normaalne juhitavus.
Kiire.
Mis on imelik või harjumatu:
- Ratta suurus. Võtsin palju suurema raami kui "norm" minu pikkusele ette näeb. Pole kindel, kas see oli hea otsus.
- Ratta jäikus. Täis alu raam, 42mm rehv ja täna sisse pandud 4 bar annavad üsna jäiga ratta.
- Ülekanded. Sisuliselt on need MNT omad. Kõige aeglasem käik annab normaalse kadentsiga 10 kmh. Väiksem esihammakas katabki kiirused 10-28 kmh. Suurema esihammaka kiiremaid käike ei läinud täna vaja ka tugeva taganttuulega ja allamäge. Kuid matkarattal on vaja ka aeglasemaid käike. Hmm.
- Käiguvalitsad on ikka natuke imelikud. Pmst võiks sellisel rattal olla lihtsalt grip-shift. Lihtsam ja töökindlam ja jääks lenksule rohkem ruumi.
Lisavarustus on enam-vähem olemas. Täispikad porikad, lukk, tuled, pakiraam. Spidokas - mul pole aastaid olnud spidomeetrit, nüüd on, nii tore :) Puudu on veel kodarahelkurid. Sadula tahaks pehmema-laiema vastu vahetada. Ja pakiraamile paneks eraldi tagahelkuri / tule.
Omaette trall oli pakiraamiga. Suutsin selle täna Hawaiist välja meelitada, läks poolteist tundi. Pood kõigepealt väitis, et neil pole pakikaid üldse. Aga - sai peale ja just selline, nagu mulle vaja.
Geomeetria ja ülekannete teemad on kõik lahendatavad. Vajadusel saab kasvõi stem'i lühemaks ja esihammakad väiksemaks vahetada. Aga loodetavasti pole vaja.
Kiidan ProShopi teenindust - asjalik ja pädev. Kõik lisavidinad pandi tasuta peale ja rehvid vahetati ära.
Nüüd siis sõitma!
Tule kaasa! :)
Uuendus, paar päeva hiljem:
Ligi 200 km on sõidetud. Sõiduasend sai paika - uus vana sadul ja veidi kõrgem asend. Väikesed asjad on veel vaja teha - pakiraamikott peale passitada, pikema akuga tagatuli, jne. Üldiselt on aga kõik hästi.
Ligi 200 km on sõidetud. Sõiduasend sai paika - uus vana sadul ja veidi kõrgem asend. Väikesed asjad on veel vaja teha - pakiraamikott peale passitada, pikema akuga tagatuli, jne. Üldiselt on aga kõik hästi.
Poolteist aastat hiljem:
Hea ratas on. Mitte päris suurepärane - käigud on endiselt MNT omad ja valitsad imelikud, 1x11 peale minek on endiselt teema. Ja rehv võiks olla karvaseim ja raam vähem jäik. Samas tööl käimiseks on väga hea. Ja maanteel + kruusateedel matkamiseks suurepärane. Kõige pikem sõit on olnud üle 100 km järjest (ühe õhtuga) ja see oli täitsa mugav.
I ja Ü ostsid samast poest sarnased rattad.
Labels:
ratas
16 comments:
Nauditavaid veeremisi!
Soliidne näeb välja. Porilauad on absoluutne "must", ma pole siiani aru saanud miks rattaid müüakse ilma (ok võistlusrattad iseasi). Kummide koha pealt 40mm ringis meeldib mulle ka, sobib universaalselt nii asfaldil kui maastikul. Aga miks siledad? Mul sihukesed keskmise sileda joonega mis käituvad asfaldil kui siledad aga äärtes tugev muster - hea pidamine maastikul. Meil enamus universaale 3 esihammasrattaga, samas tuleb tunnistada, et äärmuslikke käike (eriti kiiremaid) kunagi ei kasuta. Endal pole kunagi rattal ketaspidureid olnud hüdraulilistest rääkimata, milline praktiline eelis? Ma olen ka tavapiduriga üle lenksu käinud ja rattad blokib niigi lõdvalt.
Pikka iga rattale ja mõnusaid sõite!
Võrratu välimusega ratas. Üleni must. Lihtsalt super.
(Rattatehnikast ei tea ma ööd ega mütsi, seda niisiis kommenteerida ei oska.)
Nael kummi! (Või mida iganes ratturitele soovitakse.)
Porilauad on lisavarustuse müük, oluline on saada klient ostma esimest asja, siis tulevad kõik riided ja lambid ja kallid spidomeetrid järele. Ratast müüb tehas poele, mitte lõpptarbijale.
Suur raam - kunagi sattusin netis peale jalgratta geomeetriale. Ma ei mäleta detaile, aga mäletan üllatust, mõõtmine käis vist ümber pedaalide. Tõenäoliselt oled sa rohkem pikali.
Rehvid. Kui sul on külgedel suur muster, siis see mõjutab kurvides käitumist ootamatul hetkel halvemaks, valmistu paariks kukkumiseks. On rattaid, millega ma sõidan alati vähemalt mõne lõigu käed lahti ja on rattaid, millega ma ei suuda käed lahti üldse sõita.
Kindlasti on väga hea vist Shwalbe Marathon, neil on torkekindel kiht vahel - mul ei ole aastaid läinud mitte ühtegi siserehvi.
Spidomeeter. Kõige odavam (just kõige odavam!) Sigma on väga hea, veekindel ja patarei kestab näiliselt igavesti. See näitab kõike mida on vaja - kiirus, kell, läbisõit. Tahaks valgust ja vast automaatset ööpäevast läbisõitu.
Hõre korv pakiraamil on mõnus, ehituspoest mõne korvriiuli osa vmt. Tavalisel jalgratta korvil on liiga palju traate ja see on nagu suur tuulelohe. Seda müüakse üleliigse jõuvaruga ostjale, vajadus on visata pluus umbes sisse (müüakse pluusi sisse viskamise hetke). Võimalus visata kott lihtsalt ratta peale on mõnus, korv peab hoidma (mitte spetsiaalset) kotti ainult kohal. Jah, väikesed asjad või varrukad kukuvad läbi, aga tuuletakistuse vahe on oluline.
Jalgratta matkakott - Ortlieb Citybike-st, lihtne, ilma kellade-viledeta, päriselt veekindel ja hea.
Ma vaikselt mõtlen, kas võtta tagatuleks dünamoga lampi. See on alla 0.5W induktsiooni generaatoriga, magnet kodaral, väntamisel pole eriti vahet, aga on kogu aeg olemas ja põleb ilma lülitite või patareidega sebimata.
Käigud. Minu jalgrattal on 3x8 ja ma kasutan kõiki. Kirjelduse järgi on sinu jalgratas tehtud müügihetkeks, iz podrutsnovo materiala pikemalt mõtlemata kokku loobitud konstruktor. Mujal maailmas on ka linnarattaga vaja võtta tõuse ja mõni tõus on järsk nagu Viljandis järve äärest üles, kõik ei ole Eesti/Taani. 2x10 on parem kui 2x11 sest sellel on laiem (ja odavam) kett. Päris linnarattaks sinu uus ratas ei sobi, sest kett ja kassett on liiga kallid ja kuluvad kiirelt. Täpsemalt, 8käiku/11käiku kassett 15.-/80.-, kett 8.-/50.- ehk autoga sõitmise 1km on odavam kui jalgratta kuluvahendid, see ei takista sõitmast, aga on emotsioonaalne müük, mitte ratsionaalne no-bullshit transpordi lahendus, subscription teenus. Jalgratas peaks olema vabadus, mitte vajadus hooldada iga sõidu järel 100 eur eest amorte/liigendeid, mitte krabav kuluvahendite hind on vabaduse osa, see on Gilette.
Eh :)
Tom, uued rattad on enamasti ühe hammasrattaga. Mõned kahega. Ja ketaspidur on samuti standard. Ma ei võta seisukohta, mis tehniliselt mõistlik on.
J, su seisukohad on, khm, veidi lahmivad. See on lihtsalt graveli groupset ja ülekanded. Mida ma ei taibanud tähele panna.
Rataste tehnoloogia on viimase kümne aastaga VÄGA palju arenenud ja muutunud. Linnaratastel vähem, kuid maastikurattad on täiesti teised. Nii tehnika kui sisulise võimekuse poolest. Tubeless + fs + dropper sadulad + muutused geomeetrias. Nüüd saab pühapäevasõitja (H.:))) võtta radu ja kiirusi, mis 10a tagasi nõudsid sisuliselt proffi.
Ühe ESI-hammasrattaga siis.
Linnaratastel on üldse rummusised käigud ja rihmülekanne teemaks. Ütlevad, et sisuliselt hooldusvabad.
Frieda ja Epp, aitäh :)
Sõrve ja tagasi? Ja üldse ei tulnud hullule sõrulasele tere ütlema? (s.t pooled mu juured on Sõrves, elan citys, aga siiski). :-)
Sõrve on raudteejaam ja küla Rannamõisa lähedal, eks :)
:-) No näed, jälle targem. Ma arvasin, et Eestis ainult üks Sõrve on. :-D
Muuseas, mul on ka iidvana Merida maanteeratas. Ostetud vist 2004 vmt, sealt Kalevi kommipoe juures olnud rattapoest Pärnu mnt-l, nad tegid kunagi RMi töötajatele soodukat. Aga ma mõistagi ei ole sellega sugugi mitte nii palju sõitnud.
Hind koos viledega?
Puhas ratas on vist 1000, viledega 1150. Viled siis rehvid, tagatuli, porikad, spido. Pakikas + selle pealepanek läksid veel 50. Vanalt rattalt tõstan üle esitule, telefonihoidja, luku. Mingeid vidinaid tuli veel, need sain kõik kodust - pakiraamikumm, väike esituli, kodarahelkurid. Ilmselt panen vana ratta sadula uuele ümber.
Rattakotte on mul piisavalt - tagumised Ortliebid, lenksukott, sadulakott. Aga hommikul Ortliebid uuele pakikale lambist peale ei sobinud.
Oot amordid on nüüd igavesti puhkusele saadetud sul? Ja pakiraamidega on tõeline ikaldus, lausa nalja teeb, kuidas rattapoed ei taha pakiraame müüa. Ma uurisin korra vahepeal Cube rattaid ja ma olen tagantjärele veendunud, et mõnel minu vaadatud ratastest olid tegelikult pakiraamikinnituse augud olemas, kuigi müüjad väitsid vastupidist
Amortidega maastikuratas on mul kenasti alles. Aga ma arvan jah, et linnarattal pole neid vaja.
Pakiraamid olla otsas lihtsalt. Ehkki kui poeonu ütleb "meil pole" ja ma siis riiulist kümme pakiraami leian, on see üsna imelik.
Cube't müüb Veloplus, kes reeglina ei teagi oma ratastest midagi. Või siis ei raatsi nad oma teadmisi kliendiga jagada.
Ilus post, palju numbreid ;)
Lihasmälu on VÄGA keeruline ymber õpetada. Ma sõitsin kunagi pikalt 26" ratastega isendiga ja nyyd u 4 suve tagasi tahtsin kadunud noorust meenutada ja läksin aga rattapoodi. Kuna rahakott oli paksem kui vanasti, siis võtsin mulle meeldinud varustustasemega isendi, proovisõiduke oli OK... paraku mu kere keeldus hiljem maanteel selle kena velo 28" rattaid aktsepteerimast ja nii jäi. Aga lugedes teiste inimeste naudingu lugusid hakkab syda sygelema, et prooviks uuesti... aitäh.
Ma sõitsin aastaid vaheldumisi 26" ja 29" ratastega. Linnaratas 26, maastikuratas 29, kasutasin mõlemat tihti. Ma ei tea, ma ei taju suurt vahet.
Pigem kahtlustan, et sul oli vahe raami suuruses, sõiduasendis, sadula kõrguses, lenksu laiuse... Rattad on väga väga erinevad.
Sõber täna kirjeldas, kuidas teine (laiem) lenks tõi kaasa õlavalud ja mille veel. Käed on rohkem laiali ==> keha on eespool ==> rohkem koormust kätele ja õlavöötmele, tasakaal on teises kohas. Saagis lenksu kitsamaks - kõik korras.
Jah, uus ratas on kõrgema raamiga. Käiguvahetuse liigutus on ka oluliselt teistmoodi, käike tuleb teiste kiiruste juures vahetada. Ehk päris palju sättimist ja harjutamist, aga tehtav.
Yhe lapse 24"ratast proovisin - jälle jama, raam kyllalt madal, aga lyhike, 5 km ots mõrvas reielihased 😁
Post a Comment