August
Kuu alguses ütlen tööl lõplikult, et lahkun. LV, AH, PK, D. Ja siis kõigile. Tunded - keerulised. Imelik on olla. Kolleegid on nagu sõbrad, kuigi ettevõte on ju suur. Kuidas ma saan siit minna! Lohutan, keda vaja, ise ebakindlusest värisedes.
1. august - Salevere Salumäe matkarada. Ootamatult äge! Ja ainult poolteist km, ka väga väikesed lapsed jaksasid.
1 & 2 - Purtses. Korjasime natuke marju, sest palju neid lihtsalt ei olnud. Taga-aia põõsad võiks välja juurida (arvan ma igal augustil). Oleme saanud kaevule uued rakked, nüüd on järgmine töö kaev puhtaks tõsta. Lapsed said mere ääres mängida ja üldse oli tore.
4. - 8. - Soomes. Edela-Soome ringsõit kogu perega. Hanko, Turku, Rauma, Naantali, Tampere, Hämeenlinna. Teijo rahvuspark ja mõned pisemad rajad peale. Iida sai Naantalis 18! Pikem jutt on siin: https://sites.google.com/site/kurinurm/linnad/2021-edela-soome
9. august - Jussi oosidel ja järvedes. Ilmajaam lubas vihma, aga kui ka pärastlõunal päike kangekaelselt säras, läksin Kõrvemaale. Panin auto Piibe maanteele, sõitsin jalgrattaga metsateid pidi Jussile, ukerdasin ooside harjadel-nõlvadel. Ujusin Jussi Suurjärvele ringi peale - 1.5 km. Ja Pikkjärves ka natuke, aga seal vesi haiseb surnud räime järele (miks?) ja pikalt ei tahtnud. Tagasi tegin veel ringi ümber Venejärve ja sain autoni üsna pimedas.
10 - Iida maleva kokkutulekule Saaremaal. Poistega Harku rabas päevakul. Lasin nad koos ilma telefonita metsa ja nad olid seal jube kaua. Neil endal oli hästi, aga mina olin juba finišis paanikat teha.
Käisin tööl ja kirjutasin iseenda asemiku palkamise-kuulutust. Huvitav tunne. "Mida see Kaur siis oskabki, või vähemalt oleks pidanud oskama."
Käisin mustikal, ujumas ja sõitsin pärast rattaga.
Sain maal herilaselt nõelata. 24 tundi hiljem on ikka veel valus.
15 - Sõmerus, Letipeal Ehalkivi ja tuletorni vaatamas, Uljastes ujumas. Ühtlasi, et Vetiku järvedes ei saa ujuda isegi siis, kui väga tahaks.
Samas Sõmerus tagurdan teisele autole otsa. Hakkan liikuma, ümber on sada last ja tähelepanu neil ja lihtsalt läheb meelest, et mu taga pargib keegi. Number on kergelt kõver, muud midagi, aga ikkagi - tola tunne on. :(
19 - 22 august - Vooremaa ja Peipsiääre rattamatk. 4 päeva, 270 km, 11 inimest, palju kultuuri ja kodulugu, natuke loodust ja väga palju head süüa, sest on toidufestival - Peipsi Toidu Tänav. Jutt on siin: https://sites.google.com/site/kurinurm/eesti-matkad-ja-rajad/2021-vooremaa-ja-peipsi-rattamatk, fotod facebookis.
Käin paaril kergel päevakul - Pääsküla, Kadrioru. Joosta ei jaksa ja orienteeruda ei oska.
23 august - Jazzkaarel. Naïssam Jalal, flöödimängija ja vokalist, süüria-prantsuse. Kuidagi demoonilise olekuga daam korraga häälitseb, laulab ja mängib flööti. Pluss klaver ja kontrabass. Kohati unelev-uimane, kohati äge, ja kuidagi hirmutav.
28 august - mägimatka tehnika trenn / meeldetuletus. Sõlmed, laskumine Astangu seinalt alla, köiega kohmitsemine. Ma ei oska UIAA sõlme ("pool seasõrge") ja panen laskumivahendi tagurpidi köiele ja unustan kogu aeg muhvid lahti. Ähh.
28 august - laenan Citybikest maanteeratta (tegelikult gravel, a vahe on väike) ja proovin sõita. Jube ebamugav. Ehkki päeva lõpuks on olemine sellel juba palju kindlam. Ma ei tea, kas ebamugavus tuleb kitsast sadulast või sellest, et ma ei leia head sõiduasendit või mulle lihtsalt ei sobi. A edasi veereb see ratas muidugi jube kergelt. 75 km, Keila - Kersalu - Pakri poolsaar - Paldiski - Padise - Keila. Umbes 15 km sõidan kruusal / mudasel metsateel. Ratas saab ootamatult hästi hakkama, kuid külgsuunaline pidamine on ikkagi hirmus õrn.
29 august - lastega Neeme poolsaarel / Utria säärel. See on tore poolsaareke Jägala jõe suudmest edasi ida poole. Kiviklibudest rand, väike majakas (1938), õhkulastud rändrahn ja väga sürrid Nõukogude piirivalve rajatised.
Õhtul käisin jooksmas. 4 km ring keskmise pingutusega ja 5.30 min/km tempos, väga mõnus oli.
30 august - jälle jooksmas. Harku ring 46 minutit, veidi kiirem kui 6 min/km. Kuid üldiselt on see suht max, mida ma joosta jaksan.
31 august - päevakul. Tulemustes esinen D nime all. Nii nunnu, kui inimene on vaimustuses, sest sai kaks tundi Harku rabas jalutada. Mustikad on lõpuks ometi valmis ja suured ja magusad.
Kaotan ära oma vöökoti koos ID-kaardiga. Veedan 3.5 tundi PPA kontoris sabas. Ja siis järgmisel päeval jälle. Paanika-jaanika.
11 comments:
Uljaste küla/järve kohta kohalikud inimesed ütlevad, et käisin Uljastel, lähen Uljastele ujuma. "Uljastes" kõlab jube võõralt, kuigi see ei pruugi vale olla, eriti kui mõeldud järves ujumist :)
Sama kehtib ka Kohtla-Nõmme kohta. Kuid Kilingi-Nõmme inimesed pidid vist oma kodukoha käänamisel s lõpuga versiooni kasutama.
Nõmmed - Aidu-Nõmme jne - on loogiliselt -l.
Kuid Uljaste?
Hm
Sain hiljuti teada, et kohanimi "Sauga" on kolmandas vältes.
Nagu ka "Esna". "Essna." "Essssssssssna."
Meite kandis on Vao ja Vao.
Ja see, kes ütleb ühest kindlast Vao asulast kõneledes, et "läksin Vaosse" peab kärmesti jooksma jaksata, sest õige pidada olema "läksin Vaole" ja "Vaosse" võib kasutada ainult teisest samanimelisest asulast rääkides, inimesed päriselt pahandavad, kui nende arust valesti rääkida.
Imelik. Kasutaks õige hoopis "Vakku" vormi..? Saaks vist koslepi mõlemalt poolt.
Rannu ja Rannu.
Lõuna pool minnakse Rannusse, virukesed lähevad Rannule.
Kilingi-Nõmme on jah see koht, et oled Nõmmes ja lähed Nõmme (kolmas välde).
Karksi-Nuia ka - Nuias ja Nuia (ka mingi... kolmas välde, ma ei jaga seda teooriavärki nii hästi)
Ma mõtlen veel, kas ma siinkandis mingeid sisseütlevaid kohti tean.
Sauga (ma ei tea, kas sa mõtled seda Pärnu külje all olevat) on jah suht kolmandas vältes.
Samas, meil on isegi õunad puu ottttsas - Pärnust Läti poole mööda mereäärt minnes on absoluutselt kõik sõnad kolmandas vältes.
ma olen alati 8elnud, et v2liseestlane on eesti keelele ja kultuurile p88rdumatult kadunud hetkest, kui ta ei l2he puhkuse ajal enam Eestisse, vaid Eesti (III v2ltes). v6i on kuskil kodueestlaste hulgas m6ni murdegrupp, kes nii ytleks?
Seisukoht, et keel PEABKI klassivahesid ja kogukonna-vahesid kajastama. Et selleks ta (muuhulgas) ongi.
Kui võõras teaks, kuidas meie kandi "vao" käändub, siis kuidas meie teaks, et ta on võõras?
Kohanimed kui žargoon.
Mina lähen Rannu, vahet pole, kas siin- või sealpool. Täielik ausaider igal pool 😄
Aa, jaa!
Mowgli: "Sina ja mina, me räägime ühte keelt..."
Kaamos - geenius. Viibisin täna (iseenda korraldatud) peol. Pika laua ühes otsas oli suguvõsa Vaost (mu täditütre mehe hõim). Sama laua teises otsas suguvõsa Vaolt (mu enda emapoolne haru). Mõlemad kinnitasid oma koha käänet ja olid üllatunud, et ligi-naabrid on teise käände peal. Aitäh sulle viite-vihje eest :)
Mis Rannusse ja Rannule? Randu minnakse siinkandis (Lõuna-Eesti). Ja elatakse Rannus. Aga minnakse ikkagi Randu.
Eks neid eripärasid ole igal pool. Näiteks ei oska mandri-inimesed hääldada Saaremaa küla Ratla nime (mu tädi koduküla). Ütlevad kange ja kõva t-ga (nagu Katrin). Aga tuleks öelda pehmelt, nagu rätik ja kott.
Tõrvakad jällegi ei kannata, kui võõrad ütlevad Tõrrrva, peaks ütlema lühidalt - Tõrva (mille, tõrva). Elva jällegi kõlab õigesti kolmandas vältes, Elllva.
Post a Comment