Veebruar 2021 - valge paradiis

Hurmav valge veebruarikuu oli. Ilmselt kõige kaunim mu elus. Käisin palju looduses - perega, sõpradega, üksi. 

Remont sai kodu ühes pooles (kolmandikus?) valmis. Või siis ei - kogu värvimine jäi kevadeks / suveks. Tegime veel põrandate hooldusõlituse, ootasime nädala ja kolisime end ümber. Nüüd käib tegevus köögi poolel. 

7. veebruaril - Ele ja teiste sõpradega ring ümber Lobi neeme. Osaliselt merejääd pidi. Fantastilised vormid, Lobi kivikülvi jäätunud rändrahnud, pitsiline ja "krousis" merejää - sai hea. 

14. veebruari ehk sõbrapäeva veetsime sõpradega Laukesoos. Lumi, päike ja hundi jäljed.

24. veebruaril ehk Vabariigi aastapäeval matkasime suuskadega Aidu karjääris.

Käisime lastega Jägala joal ja Kõrvemaal suusatamas.

Kuu lõpus oli koolivaheaeg. Korraldasin poisid Tartusse, läksin ise järele ja käisime Peipsi ääres. Ja ka peal - sõprade tõukekelkudega. Oli imeline.

Tagasiteel Tallinna käisime Männikjärve rabas (Endla looduskaitseala Piibe maantee poolne serv). Lumi juba sulab ja raba pole ühtlaselt valge, vaid lapiline. Aga kena seegi!

Murdmaasuusatan... mitte päris üle päev, aga peaaegu. Imemõnus on. See uisu-suusa tunne, et tõukad ja lendad, on täiega olemas. Tuleks rulluisutamine ära õppida, see on ju sisuliselt sama asi, ainult et käed ei tee vist tööd. 

Talv on olnud imeline - jää ja lumi ja parasjagu külma. Ma jagan inimestele merel uisutamise ja jääronimise videosid ja proovin sellega mitte üle pingutada. Aga no kui on antud selline talv noh!!

Isegi remont on täitsa valge!

Saviloo rändrahn Lobi kivikülvis

Mummuline ja hundijäljene Pususoo

Jäätunud Jägala juga

Haraka raba ja suusarada

Männikjärve raba, tee vaatetornist Tooma suunas

Täpiline lumi Aidu tranšeede peal

Suund - Venemaa poole!

Jäätunud UFO Lobi Neemelõukas