Rattaga kukkumised ja muud jamad

Panen siia kirja selleaastased jamad, mis rattasõidul juhtuvad.
Ja nad juhtuvad kogu aeg.
Kui see sissekanne ei ole mõnda aega uuendusi saanud, siis järelikult sain surma.
Edit: plaanisin kirjutada ka ohtlikest jalgratasteta seotud hetkedest, mida ma pealt näen, kuid ei jaksa. Neid on lõpmata palju.

28. märts - kukkusin maanteel. Sõitsin teeservas olnud lumeribasse. Õnneks oli tugev vastutuul ja kiirus väike. Kukkusin käte peale. Põlv katki, kindad utiili. Koht: rattasild üle Tallinna ringtee Kiili lähedal.
Ma olen liiga hooletu. Usaldan, et maastikuratas saab asfaldil iga takistusega hakkama. Ja ei vaata piisavalt teed, vaid vahin ringi või unistan niisama. Õnnelik õnnetus seekord. 

31. märts - tegin hommikul kappe tõstes seljale haiget ja õhtune rattaring (65 km, töö - Türisalu - töö) pani nimmepiirkonna tõsiselt valutama. Nii et tänasele tipikate ühis-sõidule ei lähe. Pigem otsin apteegist pipraplaastrit... või sinepi oma - on neil mingi vahe?

Aprilli algus - ostsin Tondi tn motopoest helkurvesti. Sihuke vöö ja vesti vahepealne.

14. aprill - sõitsin Vilmsi / Tina ristil autol risti ees läbi, liiga ootamatult ja lähedalt. Sain signaali. Asja eest. Päris ohtu polnud, kuid autojuht ilmselt ehmatas. 

14. mai - sain sõiduautolt signaali. Reaalset ohtu polnud, passisin / seisin Kaubamaja ristmikul vales kohas.

16. mai - väga ohtlik hetk. Aruküla raudteejaam, arvasin end olema parklas siledal maal. Tõusin jalgadele ja kätele "puhkama", raskus kõik ratta esiosal, ja vahtisin perroonil olevat rahvast. Äkki kukkusin jõnks maad allapoole - sõitsin äärekivist alla. Aeglasest kiirusest hoolimata oli võimalus üle nipli käia ja väga korralikult viga saada. Oma hooletus.

19. juuni - sõitsin ülekäigurajal autole ette. Vilmsi - Laagna rist, vilkuv kollane foor, tulin kodu poolt. Sain signaali. Ise olin loll. Auto kihutas ka. Ma arvasin, ausalt ka, et olen jalakäija ja mul on eesõigus.

22. juuni - auto tegi napika. Pärnu maanteel Tammsaare ristist Järve poole. Must Mercedese kupee vahetas rida ja lendas minust väga lähedalt mööda. Nägi mind kindlasti, nii et lihtsalt uljas sõidustiil ja teadlik manööver. Ehmatasin korralikult. Hiljem parkis sama auto Järve selveris invakohal. 

22. juuni - juht avas auto ukse rattarajale. 30 min eelmisest napikast ja väga lähedal - Paide pood Pärnu mnt ja Tondi risti juures. Nägin poe ees parkivat autot. Igaks juhuks sõitsin sellest mööda suure kaarega, autode sõidurajal. Ja otse enne mind avas juht ukse ja astus rattarajale. Peatusin ja ütlesin talle, mida ta tegi. Vabandas - noh vähemalt. Aga kuidas sellist riski ära hoida - ma ei tea. Ma ei saa ju igast autost kahemeetrist ringi ümber teha!

11. august - auto kõrvalteelt. Sõitsin Põrguvälja teed pidi Jürilt linna. Pidin valima kergliiklustee ja sõidutee vahel, ja olin miskipärast sõiduteel. Hea otsus! Kõrvalteelt lendas auto midagi vaatamata üle kergliiklustee. Mind nähes pidurdas sõidutee ees järsult. Aga oleks ma samas kohas kergliiklusteel olnud - võimaliks surmalaks. 
Google kaardil leidsin vist sama koha üles. Näen nüüd, et seal lõpeb kergliiklustee ajutiselt ära ja ratturil, mitte autol, on teeandmise kohustus. Nii et oleks olnud minu enda süü.
Aitäh, kes sa mind hoiad.