Kõnnu järv ja Lohu küla

Hankisin mõlemale poisile sõbra ja paigutasin nad päevaks Vembu-Tembumaale.
Kiidan!!!, hea koht on, palju müramist ja tegevust.
Ise tegin rattaga ringi:
Kurtna - Kohila - Urge kurisu - Lohu küla - Kõnnu järv - Kohila - Kurtna.

Urge kurisu / kuristik / urge on karstiline nähtus. Keset metsa on madalam ala, mille ääres paest paljandid ja põhjaosas kivine jõe.. org? asi. Pole suurem asi vaatamisväärsus, aga no sai nähtud.

Lohu maalinn. Tegelikult on neid seal kaks. Maalinnani viib uhke sild.

Keila jõgi. Käisin ujumas, samas silla juures. Kitsas, mudane ja külm - ei soovita.

Lohu mõis. Väga omapärane teravate dekoratiiv-elementidega suur kompleks. Kahjuks tundus, et eraomanik on ala sulgenud - väravad olid kinni ja nii sain mõisa vaid maanteelt imetleda.

Kõnnu raba. (Mitte segi ajada Kõrvemaal oleva Kõnnu Suursooga.) Üks väga metsane raba. Mustikaid - oli. Läbi raba viib selge, tugev matkarada Kõnnu järveni. Rada läheb tegelikult veel edasi. Sõitsin rattaga pool ringi ümber järve, siis sai küllalt (linnarattaga juurikatel väga pikalt ei taha), aga aerofotol läheb mingi haru veel läbi raba.

Kõnnu järv. Imetore tume metsane rabajärv. Järvel on ujumis-sild. Vesi oli mõnusalt soe - palju soojem kui paar päeva varem Kurtna järvedes. Ujusin üle, edasi-tagasi kokku üle 500 meetri.

Tohisoo mõis. Seal toimetas rootsi-balti avantürist ja gurmaan-grafomaan Carl Mothander.

Kohila asula tundub väga tore olema. Seal on pood, burksiputka ja kohvik, millest ma kahjuks mööda põrutasin. Ja palju tööstust, osa vana ja lagunemist ootav, osa uus ja virgalt toimetav.

Kogu ringi jaoks sain infot ja innustust siit:
https://minurajad.wordpress.com/2018/09/30/konnu-jarv-vihmas-ja-paikeses-lohu-vaatamisvaarsused/

Rattaga sõitsin 40 km, umbes pooleks asfalt / kruus. Lisaks sain männijuurikaid (rabas) ja niisama võsa (Urgel). Ühes kohas läksin üle raudtee selleks mitte ette nähtud kohas.

Sealkandis on vahtimist veel küllalt! Veel karsti (Nõmme kuristik), veel rabasid ja rabajärvi, veel mõisu (Hõreda)...