Raamatud mu nooruses

Vene ulme - "Andromeeda udukogu" (I Jefremov), "Totu kuul" (N Nosov)
Lääne ulme - "Linn ja tähed" (A C Clarke), "Lilled Algernonile" (kogumik)
Fantasy - "Kääbik" (JRR Tolkien)
Lasteraamatud - Tove Jansson ja Astrid Lindgren
Loodus - "Minu pere ja muud loomad" (G Durrell), "Lugusid loomadest" (ES Thompson), "Ra" (T Heyerdahl)
Aime - "5000 aastat matemaatikat" (L Hogben), "Huvitav astronoomia" (J Perelman),
Koomiks - "Piilupart Donald jt" (Disney stuudio)
Sõda - "Ma langesin esimesel sõjasuvel" (J Peegel)
Romantika - "Hüljatud" (V Hugo)
Õpik - K&R (K&R), "Orgaaniline keemia" (H Karik)
"Mirabilia" sari
"Seiklusjuttude" sari, eriti J Verne

Pildilt puudub "tavaline" ilukirjandus. Pole romaane, pole armastuslugusid, pole noortekirjandust. Kas ma seda üldse lugesin? Kindlasti...
Aga kui, siis ajaloolises võtmes. "Sõda ja rahu" on mul loetud, aga kogu tunnete sigrimigri jäi märkamata, lugesin Borodino lahingut.
Poisina ei lugenud ma Rannamaad ega Bronte'd, ei lugenud (ega loe) luulet.
Raamaturiiul oli krimi, ulme ja popteaduse poole väga kaldu.

(copy-paste Facebookist.)