Seebiooper "Boheem"

SSK kultuurigrupp käis ooperis.
Siht - "Boheem".
Aga ei olnud ooper, oli seebiooper.

Opera.ee on ametlikud arvustused kenasti kokku võtnud.

Lubatakse: romantilist, lõbusat, tundeküllast, elujanust lugu. No polnud. Polnud justnimelt - lugu. Sisu kokkuvõte on kui mehhiko seriaali ühe osa kirjeldus. Ainult et veel vähem usutav. Ja esitajaks keskealised veidi kõhukad mehed.
Aga polnud ka lõbu. Ammugi mitte boheemlust. Paar stseeni, kus raha tuulde lastakse / selle üle nalja heidetakse, pole veel boheemielu.

Mis tegelt on, on ilmselt, et ma ei mõista ooperi helikeelt. Mu jaoks ei kujuta muusika ei karaktereid, ei kohti, ei tundeid. Ei ava ta Pariisi lustielu, ega peategelaste hinge, ei anna usutavust armumistele ega sügavust teistele tunnetele. Olen muusikaliselt pime.
Kuidas saab üldse ooperi, klassikalise ooperi abil edasi anda lõbu? Ma ei kujuta ette ega saa aru. Aga ülejäänud maailm ilmselt kujutab - ja saab - "Boheemi" ju mängitakse kõikjal ja palju. Seega on asi minus ja mu isiklikus küündimatuses. Kurb, päriselt ka.

Muu:
- lavakujundus (moodne, video-projekteeritud) ja selle kasutus (siluetid) meeldis väga!
- mõlemad nais-pea-tegelased laulsid hästi, kaunilt ja usutavalt. Heli Veskuse Mimi oli kogu kambast ainus, kelle kohta oskan "päris tegelane" öelda. Janne Ševtšenko Musetta mõjus ka, aga vaid kohati.
- Estonia hankigu endale nooremaid ja kenamaid mehi.
- koori kasutus tänava-stseenides oli väga hea.
- 4. vaatuse algus (mahajäetud mehed naistenäljas) meeldis ka.
- lavastaja / kava viitavad 1940+ aastatele ja see ei jõudnud mulle vähimalgi määral kohale. Ka päris-arvustajad libisevad sellest teemast vaikselt üle.

Aga üldiselt jäi mulje, et "möh?" ja "see polnud suurem asi lugu" ja "telekast näeb sama asja iga päev, aga palju paremini" ja "miks peaks sellest ooperi tegema?" ja "miks peaks seda Estonias mängima?".