Suusarajal uisutamas

Lasin Stopperil suusad ära määrida ja läksin Nõmmele ringe tegema.
Eesmärk oli sõita 32 km, rahulikult.
Rajale kell 22:22.
Aeg koos pausidega 2:36, puhast liikumist sellest 2:25 või vähem.

1) Super libisemine oli. Pmst oleks võinud raja paaristõugetega läbi sõita. Päeval sula, öösel 0, rajapõhi kõva ja sile. Klassikajälg oli eriti libe, aga ebaühtlane (ise sõidetud, mitte sisse aetud) ja põhi väljas.

2) Usutada ma endiselt ei oska. Suusk läheb maha "kandiga", puusale püsti ei tõuse. Ja kui püüan korrigeerida, siis teen seda üle ja koperdan. Eile käisin sedasi katsetades kolm korda rajale pikali, päris valus oli...

3) Aga tehnika läheb tasapisi paremaks. Aasta tagasi ei suutnud ma üldse rahulikult uisutada, kogu aeg rahmeldasin ja puhata ei osanud. Nüüd - natuke juba oskan. Vahe on seesama libisemisfaasis "puusale tõusmine", varem tegi jalg kogu aeg tööd, nüüd natuke puhkab ka.

4) Ringiajad tulid müstilised, ehkki ma tõesti eriti ei pingutanud: 38, 36, 36, 38 minutit. See on eeskätt hea libisemise teene. Ringide vahel tegin paariminutised pausid.

5) Ära ei väsinudki. Ma sõitsin kogu aeg rahulikult, ainult tõuse võtsin kiiresti. Jalad andsid viimasel paaril kilomeetril valusalt tunda, aga üldfüüsilist kurnatust ei tekkinud. Aasta tagasi oleks ma 2.5 tunni uisu järel lihtsalt ära surnud!!! Ägeda trenniga kaasnevat kustutamatu nälja ega janu tunnet ka ei tekkinud.

6) Järgmisel päeval on jalad veidi hellad, aga ei midagi hullu.

Koju sõites - kell 01.30 öösel - hääletasid auto peale neli lätlast. Udupurjus. Tahtsid Kosmose kino juurest Riia vanalinna ("staroe Riga"). Panin nad suuskade vahele istuma ja viisin Hollywoodi ette, see sobis ka. Mind tituleeriti selle lühikese otsa käigus "maailma kõige paremaks eestlaseks", "inimkonna briljandiks" ja veel sajal meelitaval kombel, ja pakuti tööd nende ehitusfirmas. Raha pakkusid ka. Ise vabandasid ette ja taha, et nemad on lätlased, Riiast, ja lihtsalt puhkavad siin. Ära minnes lahkus üks minu Selveri kotiga, milles olid higised suusariided - mitte paha pärast, ta lihtsalt tõstis selle istudes sülle ja unustas käe otsa. Palusin tagasi, sain veel vabandusi kuulda. Lõbus on see suusatamine, lõbus!