Kui jaanipäeval külm ära ei võta
Siin ma olen, elu kõige hullema seljavaluga.
Loodan, väga, et on vaid külmetus.
Pipraplaaster avita :(
Loodan, väga, et on vaid külmetus.
Pipraplaaster avita :(
Sunday, June 24, 2018
Thursday, June 21, 2018
Kostivere - Jõelähtme rattamatk
Algus ja lõpp Jõelähtme Olerexist
- Kostivere karstiala
- Kostivere mõis
- Rebala kalmete muuseum
- Jägala juga
- Linnamäe paisjärv
- Linnamäe hüdroelektrijaam (tamm)
- Jõesuu rippsild
- Ellandvahe rändrahn
- Jõelähtme kirik
Karstialal 4 km / 1 tund jalgsi.
20+ km / 2 tundi rattal.
Agaramad said hea hulga geopeituse aardeid.
Linnamäe paisjärv on väga hea ujumiskoht!!
Endomondo: https://www.endomondo.com/users/7768241/workouts/1143923834
Kostivere karst
Või oli see 1979 ja juba II klass?
Igatahes on meil kevadel klassi lõpuekskursioon.
Käime - Kostiveres. Seal on karstiala. Mäletan seda tunnet, et seisin mingis üüratus augus ja sain aru, et siin neelab maa vee endasse ja jõgi voolab maa-aluses peidikus.
2018.
40 aastat on möödas.
Kutsun sõbrad ja omaenda lapse ja läheme kaeme selle imeasja uuesti üle.
Ja on jätkuvalt äge!
Kostivere karstiala on maastiku-kaitse-ala otse Tallinna külje all, Jõelähtmest üle Narva maantee.
Seal on:
- maa-alune jõgi.
- maapealse jõe säng, mis on paeni puhtaks kraabitud. Kõnnid puhtal paepinnal, näed haljast kivi - murrulist, pragulist, ajast järatut. Eestimaa oleks nagu end su ees alasti võtnud.
- paepangad, vertikaalsed paekivist järsakud "jõe" sängis.
- "seen"
- karsti vormid - avalõhed, karrid, pangased, langatuslehtrid, karstikoopad..
Kogu süsteem on üsna keerukas ja väga huvitav.
Maanteest Kostivere asulani on jõe sängi pidi 4 km ja kogu aeg on midagi avastada.
Lisainfo:
http://www.kostivere.ee/kostiverest/vaatamisvaarsused/karstiala/
http://www.eestiloodus.ee/artikkel797_787.html
http://www.ut.ee/BGGM/yldine_geoloogia/karst.pdf
Kaart:
http://pilleriinilood.blogspot.com/2017/05/loodusjutud-3-pohja-eesti-ekskursioon.html
Soovitan!
Põnev koht, nii lähedal ja nii vähe tuntud!
Wednesday, June 13, 2018
Poolteist tundi kanni
Käisin Hawaii Expressi Hommikuveeremisel.
Poolteist tundi ja 40 km "MNT jaoks rahulikus tempos".
Vabaduse plats - Leppneeme ring, koos Pirita-Kose ja Kelvingiga.
Kell 6:30 - 8:00.
Oligi MNT pidu. Ma olin ainsana:
- maastikurattaga või üldse mitte-MNT-ga
- pakiraamiga, rattalukuga, vahetusriiete kotiga (sest pärast ju tööle)
- tavaliste pükstega (kõigil teistel olid ratta-pampersid)
Tegelikult pole ka maastikurattaga MNT grupi sees tiksuda mingi häda.
Maha ei jäänud, ära ei väsinud, kedagi kuidagi ei seganud (ma loodan).
Aga see MNT grupisõit pole ikka mulle.
Tiksud pundis nagu üks hammasratas paljudest.
Hoiad tuulde, jälgid ja annad käemärke, oled masina osa.
Ja vahid kogu aja eessõitja kanni.
Kuid kui sa tahad koos prominentidega maanteeratta trenni teha, siis soovitan küll. :)
Poolteist tundi ja 40 km "MNT jaoks rahulikus tempos".
Vabaduse plats - Leppneeme ring, koos Pirita-Kose ja Kelvingiga.
Kell 6:30 - 8:00.
Oligi MNT pidu. Ma olin ainsana:
- maastikurattaga või üldse mitte-MNT-ga
- pakiraamiga, rattalukuga, vahetusriiete kotiga (sest pärast ju tööle)
- tavaliste pükstega (kõigil teistel olid ratta-pampersid)
Tegelikult pole ka maastikurattaga MNT grupi sees tiksuda mingi häda.
Maha ei jäänud, ära ei väsinud, kedagi kuidagi ei seganud (ma loodan).
Aga see MNT grupisõit pole ikka mulle.
Tiksud pundis nagu üks hammasratas paljudest.
Hoiad tuulde, jälgid ja annad käemärke, oled masina osa.
Ja vahid kogu aja eessõitja kanni.
Kuid kui sa tahad koos prominentidega maanteeratta trenni teha, siis soovitan küll. :)
Monday, June 11, 2018
Ring ümber Türisalu
Tegin kahel õhtul sõbra / sõpradega ringi ümber Naage ja Türisalu.
Sama, nädal hiljem, veidi teise seltskonnaga:
1964 / 1966 USA luuresatelliidi foto samast kohast.
Kvaliteet on parem kui Google Mapsil.
Uskumatu tehnoloogia!!!
Rada sai (variatsioonidega) selline:
- algus Väänast / Vääna-Jõesuult
- algus Väänast / Vääna-Jõesuult
- Vääna mõis
- Jahilossi teed pidi Naagele
- Jahilossi teed pidi Naagele
- Naage pangast üles, merekindluse pangapealsed ehitised
- maanteed pidi Türisalu / Keila-Joa raketibaasi (suur .pdf)
- nõukogude militaar-ehituskunsti imetlemine, eriti tuumarakettide (S200) hoidla
- nõukogude militaar-ehituskunsti imetlemine, eriti tuumarakettide (S200) hoidla
- üle maantee Türisalu pangale
- panga äärt pidi Keila-Joa maastiku alguseni
- Keila-Joa männimetsa aluseid teid pidi Keila-Joa pargini
- üle rippsilla Keila jõe teisele kaldale
- panga äärt pidi Keila-Joa maastiku alguseni
- Keila-Joa männimetsa aluseid teid pidi Keila-Joa pargini
- üle rippsilla Keila jõe teisele kaldale
- jäätise- või õlle-paus Keila-Joa poe ees
- Vääna maanteed pidi tagasi Väänasse / Vääna-Jõesuhu
- Vääna maanteed pidi tagasi Väänasse / Vääna-Jõesuhu
Ring tuli mõlemal korral veidi üle 30 km, sellest enamik metsateedel või maastikul.
Teisel korral sõitsin lisaks Tallinn - Vääna - Tallinn, +55 km.
Kultuurilooliselt huvitav kant!
Sõja-ajaloo huvilisele eriti, aga niisama ka.
Ja maastikuratta-rajana on ka päris hea.
Sama, nädal hiljem, veidi teise seltskonnaga:
1964 / 1966 USA luuresatelliidi foto samast kohast.
Kvaliteet on parem kui Google Mapsil.
Uskumatu tehnoloogia!!!
Sunday, June 10, 2018
Oandu - Võhma sildipusa
Oandu-Ikla matkatee algus.
Matkaraja alguse loodus on ilus!
Aga loodusest rohkem jäi meelde radade ja märkide rägastik.
Oandus on korraga koos:
- RMK raja algus,
- Oandu-Võsu matkarada,
- Oandu matkarada (mis on hoopis teine asi, ehkki samas kohas!)m
- Kõrve rada,
- Koprarada,
- Oandu küla ajaloo-rada,
- "Sõnamets".
Täielik segadus!
Üldse ei saa aru, mis on kus.
Kõige suurem silt on "Sõnametsa" oma. Selle mõttest me kohapeal aru ei saanud. 2017 sügisel EAS toel tehtud veebikeskkond on juba surnud... Ühe-päeva- või ühe-pressiteate-projekt?
RMK infopunkti me ei leidnudki (oli nurga taga ära ja silti polnud või me ei märgand.) Ehkki see oli täna vist suisa lahti.
RMK raja algus on sihuke "meh". Kas siin ongi? Mingit null-punkti pole märgitud. On KÕRVE MATKARAJA alguse värav.
Mets ise on silte ja tähistusi ja infotahvleid täis. Oled mingi raja punktis 5, saja meetri pärast mingi teise raja punktis 12... Rajad kattuvad ja ristuvad ja lähevad sujuvalt üksteiseks üle. Kusagil lähevad RMK ratta- ja jalgsi-rada lahku. Meie seda hargnemist ei leidnud.
=== === === === === === === ===
Ühelt poolt saab matkaja muidugi hakkama.
Tal on telefon, gps, küll ta kohale jõuab... Kuhugi.
Aga sisuliselt on see siiski räme praak.
Teiselt poolt on meil tekkimas matka-pärandkultuur. Eri aegadel on eri inimesed eri raha eest teinud eri projekte. Saadi KIK-i või EAS-i käest raha, valiti ja märgiti rada, pandi mõni silt ja infotahvlid. Projekt sai läbi, inimesed läksid teisele tööle, tulid uued. Uus raha, uued sildid.. Ja mida peabki uue matkaraja juht vanaga tegema? Las ta olla... eks?
Kolmandalt poolt- vahet pole. Rahvas tahab juua ja grillida -- ja selleks on RMK lõkkeplatsid. Mõni üksik loll matkab ka, kuid tema saab tõesti hakkama, olgu silt või ärgu olgu.
Oandu-Võsu raja ametlik PDF
=== === === === === === === ===
Tänane päev:
Auto Võsule, sealt jalgrattaga Pedassaare-Vergi-Altja kaudu Oandule.
RMK rada pidi Oandu-Võsu-Võhma, 18 km.
Võhmal Erka poes (soovitame!!!) õlu ja saiake.
Ilumäe kaudu tagasi.
Kokku 50 km.
Tempo oli aeglane, sest esiteks oli ilus, teiseks tuli kogu aeg infosilte lugeda.
RMK rada on kindlasti parem sõita maastikurattal. Juurikased metsateed ja liiv. Linnarattal vahid pingsalt rada ja manööverdad end kividest mööda; maastikurattal saad ringi vahtida ja näed ka, kus käid.
Tänane rada Endomondos
 |
| Mis matkarada siit siis algab, ah? |
Matkaraja alguse loodus on ilus!
Aga loodusest rohkem jäi meelde radade ja märkide rägastik.
Oandus on korraga koos:
- RMK raja algus,
- Oandu-Võsu matkarada,
- Oandu matkarada (mis on hoopis teine asi, ehkki samas kohas!)m
- Kõrve rada,
- Koprarada,
- Oandu küla ajaloo-rada,
- "Sõnamets".
Üldse ei saa aru, mis on kus.
Kõige suurem silt on "Sõnametsa" oma. Selle mõttest me kohapeal aru ei saanud. 2017 sügisel EAS toel tehtud veebikeskkond on juba surnud... Ühe-päeva- või ühe-pressiteate-projekt?
RMK infopunkti me ei leidnudki (oli nurga taga ära ja silti polnud või me ei märgand.) Ehkki see oli täna vist suisa lahti.
RMK raja algus on sihuke "meh". Kas siin ongi? Mingit null-punkti pole märgitud. On KÕRVE MATKARAJA alguse värav.
Mets ise on silte ja tähistusi ja infotahvleid täis. Oled mingi raja punktis 5, saja meetri pärast mingi teise raja punktis 12... Rajad kattuvad ja ristuvad ja lähevad sujuvalt üksteiseks üle. Kusagil lähevad RMK ratta- ja jalgsi-rada lahku. Meie seda hargnemist ei leidnud.
=== === === === === === === ===
Ühelt poolt saab matkaja muidugi hakkama.
Tal on telefon, gps, küll ta kohale jõuab... Kuhugi.
Aga sisuliselt on see siiski räme praak.
Teiselt poolt on meil tekkimas matka-pärandkultuur. Eri aegadel on eri inimesed eri raha eest teinud eri projekte. Saadi KIK-i või EAS-i käest raha, valiti ja märgiti rada, pandi mõni silt ja infotahvlid. Projekt sai läbi, inimesed läksid teisele tööle, tulid uued. Uus raha, uued sildid.. Ja mida peabki uue matkaraja juht vanaga tegema? Las ta olla... eks?
Kolmandalt poolt- vahet pole. Rahvas tahab juua ja grillida -- ja selleks on RMK lõkkeplatsid. Mõni üksik loll matkab ka, kuid tema saab tõesti hakkama, olgu silt või ärgu olgu.
Oandu-Võsu raja ametlik PDF
=== === === === === === === ===
Tänane päev:
Auto Võsule, sealt jalgrattaga Pedassaare-Vergi-Altja kaudu Oandule.
RMK rada pidi Oandu-Võsu-Võhma, 18 km.
Võhmal Erka poes (soovitame!!!) õlu ja saiake.
Ilumäe kaudu tagasi.
Kokku 50 km.
Tempo oli aeglane, sest esiteks oli ilus, teiseks tuli kogu aeg infosilte lugeda.
RMK rada on kindlasti parem sõita maastikurattal. Juurikased metsateed ja liiv. Linnarattal vahid pingsalt rada ja manööverdad end kividest mööda; maastikurattal saad ringi vahtida ja näed ka, kus käid.
Tänane rada Endomondos
Friday, June 8, 2018
Peraküla raadiojaam ja Briti krüptoluure
Mõtlen mina, kus võiks rattaga sõita, ja tahan taustainfot Peraküla raadiojaama tee kohta.
Kõigepealt leian:
http://foorum.erau.ee/viewtopic.php?t=4756&f=32
"Esimene maailasõda oli vaevalt alanud, kui Osmussaare lähedal sõitis ööl vastu 26. augustit 1914 madalikule Saksa ristleja SMS Magdeburg. Laeva ei õnnestunud madalikult lahti tõmmata ja kapten otsustas laeva hävitada ning appirutanud saksa kaatriga meeskonna minema toimetada.
Enne Magdeburgi mahajätmist pidid sakslased hävitama kõik koodiraamatud, mille abil keiserlik laevastik sidet pidas, aga kiirustamisega unustati osa salajast materjali hävitamata.
Kohalesaabunud venelased leidsid kaks koodiraamatut, millest ühe koopia saatsid eksklusiivse kingitusena oma liitlastele inglastele.
Tänu Osmussaare juures kättesaadud koodiraamatutele sündiski Briti salaluure krüptograafiateenistus."
Googeldan siis "british secret service +Magdeburg" ja saan:
https://en.wikipedia.org/wiki/Room_40#Capture_of_the_SKM_codebook
Ja nii on!
Lisaks:
https://www.gchq.gov.uk/features/story-signals-intelligence-1914-2014
"Room 40's work to break encrypted communications was also kick-started into success by an ally: the Russian Navy found copies of the German High Sea Fleet codebook on a German Light Cruiser, the Magdeburg, and sent one to London. After a few days' work, the system used by the Germans to re-encipher the messages was worked out and Room 40 began to provide a quick turnaround service of decrypted messages."
Põrgu päralt, see sõjanduse / mehhaanika / elektroonika / andmeside ajalugu on ikka nii huvitav!
Tänud ERAU foorumile ja ajaloo-fännidele, kes selle kõik välja on kaevanud!
Kõigepealt leian:
http://foorum.erau.ee/viewtopic.php?t=4756&f=32
"Esimene maailasõda oli vaevalt alanud, kui Osmussaare lähedal sõitis ööl vastu 26. augustit 1914 madalikule Saksa ristleja SMS Magdeburg. Laeva ei õnnestunud madalikult lahti tõmmata ja kapten otsustas laeva hävitada ning appirutanud saksa kaatriga meeskonna minema toimetada.
Enne Magdeburgi mahajätmist pidid sakslased hävitama kõik koodiraamatud, mille abil keiserlik laevastik sidet pidas, aga kiirustamisega unustati osa salajast materjali hävitamata.
Kohalesaabunud venelased leidsid kaks koodiraamatut, millest ühe koopia saatsid eksklusiivse kingitusena oma liitlastele inglastele.
Tänu Osmussaare juures kättesaadud koodiraamatutele sündiski Briti salaluure krüptograafiateenistus."
https://en.wikipedia.org/wiki/Room_40#Capture_of_the_SKM_codebook
Ja nii on!
Lisaks:
https://www.gchq.gov.uk/features/story-signals-intelligence-1914-2014
"Room 40's work to break encrypted communications was also kick-started into success by an ally: the Russian Navy found copies of the German High Sea Fleet codebook on a German Light Cruiser, the Magdeburg, and sent one to London. After a few days' work, the system used by the Germans to re-encipher the messages was worked out and Room 40 began to provide a quick turnaround service of decrypted messages."
Põrgu päralt, see sõjanduse / mehhaanika / elektroonika / andmeside ajalugu on ikka nii huvitav!
Tänud ERAU foorumile ja ajaloo-fännidele, kes selle kõik välja on kaevanud!
Saturday, June 2, 2018
Kolmnurk rabarbrivarrel
 |
| Mida teha? Kaua neil veel läheb? |
 |
| Noored on (fotograafi arvestamata) lõpuks kahekesi. |
 |
| Sipelgate söögilaud |
 |
| Rabarber õitseb |
GDPR, naeratusega
Tulin bloggerisse, et panna üles paar fotot.
Selle asemel lõugab Blogger, ehk siis Google, mulle:
European Union laws require you to give European Union visitors information
about cookies used and data collected on your blog. In many cases,
these laws also require you to obtain consent.
...
Learn more about your responsibilities.
Kerige pimedasse haisvasse õõnsusesse, värdjad!!!
Mina, Kaur, ei paiguta kasutaja arvutisse ühtegi küpsist ega asja!!
Mina kirjutan päevikut - ja see on absoluutselt KÕIK.
Igasugu cookied ja sitt on teie platvormi väljamõeldis.
Nii et mis YOUR RESPONSIBILITIES?
Kõik on teie - platvorm, teostus ja kohustused.
===============
GDPR on palju asju korraga.
Google kollasest plärakast paistab üks aspekt: see on hierarhiline delegeerimis-mehhanism.
Privaatsus-otsused on kuramuse keerulised.
Eriti seepärast, et päris elu ja formaalsed reeglid on omavahel täiega vastuolus. (Sama seis või häda on veel autorikaitsega.)
EU ei lahenda seda vastuolu meie eest ära.
GDPR tekst on suuresti vaid tingimuslike soovituste jada.
Aga EU vähemalt annab (delegeerib) riikidele ja riikide andmekaitse-organitele õiguse seda teksti interpreteerida ja oma reeglid seada.
Aga ka riigid ega nende ametid ei suuda võimatut.
Seega delegeeritakse otsus edasi ettevõtte või asutuseni.
Kui ettevõte ise ei oska, delegeerib ta otsuse oma kliendi või alltöövõtja suunas edasi.
Ja nii ütleb suur Google mulle, et blah.blogspot.com cookied on kuidagi MINU mure ja vastutus.
Te kõik näete neid blogide "accept mingiasi eksju" dialooge eks?
Ja küsite endalt, miks ei võiks kogu blogspoti või wordpressi peale olla üks ja ainus?
Vot sellepärast.
Google / Wordpress loovad muljet, et need on lehe autori, mitte nende kui platvormi asi.
===============
Selle asemel lõugab Blogger, ehk siis Google, mulle:
European Union laws require you to give European Union visitors information
about cookies used and data collected on your blog. In many cases,
these laws also require you to obtain consent.
...
Learn more about your responsibilities.
Kerige pimedasse haisvasse õõnsusesse, värdjad!!!
Mina, Kaur, ei paiguta kasutaja arvutisse ühtegi küpsist ega asja!!
Mina kirjutan päevikut - ja see on absoluutselt KÕIK.
Igasugu cookied ja sitt on teie platvormi väljamõeldis.
Nii et mis YOUR RESPONSIBILITIES?
Kõik on teie - platvorm, teostus ja kohustused.
===============
GDPR on palju asju korraga.
Google kollasest plärakast paistab üks aspekt: see on hierarhiline delegeerimis-mehhanism.
Privaatsus-otsused on kuramuse keerulised.
Eriti seepärast, et päris elu ja formaalsed reeglid on omavahel täiega vastuolus. (Sama seis või häda on veel autorikaitsega.)
EU ei lahenda seda vastuolu meie eest ära.
GDPR tekst on suuresti vaid tingimuslike soovituste jada.
Aga EU vähemalt annab (delegeerib) riikidele ja riikide andmekaitse-organitele õiguse seda teksti interpreteerida ja oma reeglid seada.
Aga ka riigid ega nende ametid ei suuda võimatut.
Seega delegeeritakse otsus edasi ettevõtte või asutuseni.
Kui ettevõte ise ei oska, delegeerib ta otsuse oma kliendi või alltöövõtja suunas edasi.
Ja nii ütleb suur Google mulle, et blah.blogspot.com cookied on kuidagi MINU mure ja vastutus.
Te kõik näete neid blogide "accept mingiasi eksju" dialooge eks?
Ja küsite endalt, miks ei võiks kogu blogspoti või wordpressi peale olla üks ja ainus?
Vot sellepärast.
Google / Wordpress loovad muljet, et need on lehe autori, mitte nende kui platvormi asi.
===============
Endomondo tegi enesetapu. Minu jaoks.
Ma olen seda aastaid kasutanud.
Endo on mulle aastaid oma teenuse tasulist varianti pakkunud ja ma olen mitu korda mõtelnud, et võtaks.
Aga nüüd ei lähe Endomondo enam käima.
Nõuab minged lisa-andmeid.
Kui ta lihtsalt "uued andmekaitse reeglid click ok" ütleks, siis ma saaks aru.
EU nõuded noh, mis teha.
Aga kasutada GDPR-i ettekäändena kliendilt ROHKEM isikuandmeid välja pommida?
Käige, eks.
Juristid 1 : 0 Sales.
===============
Ma olen GDPR teksti kahes keeles läbi lugenud.
Seadusena tundub ta - täiesti okei.
Riigi seisukohast on GDPR lihtsalt uus EU antud kang, mille abil riik saab enda jurisdiktsioonis olevaid ettevõtteid paremini mõjutada.
Lisaks on GDPR mõistlikult riskipõhine. Sisuliselt ütleb ta, et rakenda andmekaitset siis, kui sinu tegevus puudutab paljusid inimesi või et su vead on väga kallid.
Aga:
Interpreteerimine on hetkel juristide ja konsultantide käes. Ja nende maailm on jäledalt must-valge. IGA risk on suur, IGA viga on fataalne ja vajab vältimist. Nii tõmmatakse GDPR müts pähe sirgelt KÕIGILE. Facebooki GDPR grupp pole leidnud veel ühtegi ettevõtet, kellele uued reeglid EI rakenduks. Ole või ühe kliendiga mikroettevõte - vahet pole - ikka rakendub.
Seega võtame me meile antud kangi, aga kasutame seda kangi asemel kärbsepiitsana.
Peksame kõiki, eriti kõige väiksemaid.
===============
Mis edasi?
Kardan, et kellegi sisulist käitumist GDPR niipea ei muuda.
Facebook ja Google, maailma reaalsed andme-hiiglased, panevad lepingutesse õiged punktid sisse ja delegeerivad kogu, KOGU vastutuse endalt ära - loe sissekande algust.
Väiksemad vennad on hetkel veidi ehmunud, aga see läheb kärmelt üle.
Audiitorid ja konsultandid lähevad rasva.
Ilmselt saavad keskmise suurusega ettevõtete infosüsteemid veidi paremaks: tekib pääsukontroll, logi, normaalne change management jne.
Võimalik, et andmelekkeid jääb vähemaks. (Aga neid võib vähemaks jääda ka GDPR-ist sõltumatult, ja põhjuslikkuse mõõtmine on üks raske töö.)
Muud... ei juhtu.
Kliendi vaatest ei juhtu seega üldse midagi.
Kliendi vaatest ei juhtu seega üldse midagi.
===============
Pikas plaanis on tegu aga ideoloogia muutusega: privaatsus on põhiõigus, kodaniku andmed on tema enda omad.
See muutus meeldib mulle ja peaks meeldima kõigile.
Ehk, maailm saab - loodetavasti - parem.
Kas ma olen kauge heaolu nimel nõus mõnda aega igast suunast suhu võtma?
Muidugi!
Seega.
Seega.
Neelan Google kollase jälkuse alla.
Naeratan.
Naeratan.
Sunday, May 20, 2018
Roheliste rattamatk lastega
Kõrvemaa rohelised.
Anija - Valgehobusemäe - Kõrvemaa keskus - Anija.
Kuna lapsi ei saand koolist ega mind töölt, siis
- viisin reede õhtul lapsed-rattad-telgid Valgehobusemäele,
- viisin auto Anijale ja sõitsin ise rattaga laagrisse tagasi,
- tegin laupäeva koos lastega,
- sõitsin laupäeval rongiga linna tagasi.
K tegi ka reedese päeva, K ja lapsed - pühapäeva.
Rohelised on jätkuvalt hea.
Nad võluvad maastikust välja kõik huvitava.
No kes oleks arvand, et Jänedal on linnamägi?
Aga kohajutte ma eriti ei kuuland, sest lapsed kimasid.
Alo - lühema maa - 60 km.
Iida - pikema - 90 km.
Sellest viimase kolmandiku Jussi-Paukjärve paksus liivas. Kus tema linnarehv üldseee ei tööta. Aga sai hästi hakkama!
Ja Alo kihutas - mida edasi, seda ägedamalt. Liivased tõusud ja kruusased laskumised - anna ainult minna!
Mina sain Paukjärvele ujuma.
Muidu on roheliste ajal vesi minu jaoks liiga külm.
Aga sel aastal oli selline mai, et... no enamasti pole juuli ka nii soe!
Ujuda sai vabalt, ei mingit külma, sulista ainult.
Anija - Valgehobusemäe - Kõrvemaa keskus - Anija.
Kuna lapsi ei saand koolist ega mind töölt, siis
- viisin reede õhtul lapsed-rattad-telgid Valgehobusemäele,
- viisin auto Anijale ja sõitsin ise rattaga laagrisse tagasi,
- tegin laupäeva koos lastega,
- sõitsin laupäeval rongiga linna tagasi.
K tegi ka reedese päeva, K ja lapsed - pühapäeva.
Rohelised on jätkuvalt hea.
Nad võluvad maastikust välja kõik huvitava.
No kes oleks arvand, et Jänedal on linnamägi?
Aga kohajutte ma eriti ei kuuland, sest lapsed kimasid.
Alo - lühema maa - 60 km.
Iida - pikema - 90 km.
Sellest viimase kolmandiku Jussi-Paukjärve paksus liivas. Kus tema linnarehv üldseee ei tööta. Aga sai hästi hakkama!
Ja Alo kihutas - mida edasi, seda ägedamalt. Liivased tõusud ja kruusased laskumised - anna ainult minna!
Mina sain Paukjärvele ujuma.
Muidu on roheliste ajal vesi minu jaoks liiga külm.
Aga sel aastal oli selline mai, et... no enamasti pole juuli ka nii soe!
Ujuda sai vabalt, ei mingit külma, sulista ainult.
Thursday, May 17, 2018
Maastikurattal
Ma pole kaks aastat maastikurattaga sõitnud.
Nukrutseb keldris, unistab mudast ja kuusejuurikatest.
Täna võtsime XT rogaini kaardi ja tegime ringi ümber Soodla veehoidla.
Väikeste sakkidega tuli teeks 27 km.
Ei olnud üleliia kerge. Liiva on palju. Ja metsateed on alles mülkased.
Esimeseks maastikusõiduks just paras rada.
Oli väga tore!
Ja MTB on omamoodi mõnu. Ma ei oska sellega päriselt sõita, aga isegi ilma oskamata on tore.
Nukrutseb keldris, unistab mudast ja kuusejuurikatest.
Täna võtsime XT rogaini kaardi ja tegime ringi ümber Soodla veehoidla.
Väikeste sakkidega tuli teeks 27 km.
Ei olnud üleliia kerge. Liiva on palju. Ja metsateed on alles mülkased.
Esimeseks maastikusõiduks just paras rada.
Oli väga tore!
Ja MTB on omamoodi mõnu. Ma ei oska sellega päriselt sõita, aga isegi ilma oskamata on tore.
Wednesday, May 16, 2018
Maailmarändurite klubi - Rootsi arktika
Pidasime kahe peale loengu.
Läks hästi - kuulati, küsiti ja tundus, et meeldis.
Aitäh C'le korraldamast!
Minu matkapäevik on netis olemas:
https://sites.google.com/site/kurinurm/matkad-ja-ronimised/rootsi-suusamatk-2018
https://sites.google.com/site/kurinurm/
Läks hästi - kuulati, küsiti ja tundus, et meeldis.
Aitäh C'le korraldamast!
Minu matkapäevik on netis olemas:
https://sites.google.com/site/kurinurm/matkad-ja-ronimised/rootsi-suusamatk-2018
https://sites.google.com/site/kurinurm/
Monday, May 7, 2018
Lodjaga Emajõel
Sõbrad said 90-aastaseks.
Väärika tähtpäeva puhul kutsuti teised kõbid Emajõele ulpima.
Start Emajõe Suursoo keskusest.
Sealt läbi Kalli järve ja kanali Peipsile.
Praaga kaudu tagasi.
Peipsil sai ka purje üles.
Eksootika, romantika ja mõnu!
Aitäh!
Väärika tähtpäeva puhul kutsuti teised kõbid Emajõele ulpima.
Start Emajõe Suursoo keskusest.
Sealt läbi Kalli järve ja kanali Peipsile.
Praaga kaudu tagasi.
Peipsil sai ka purje üles.
Eksootika, romantika ja mõnu!
Aitäh!
Teeme ära 2018
Meie, lapsed, naabritädi + laps.
Tegime puhtaks
- iseenda majataguse ja metsaaluse,
- 1 km avalikku teed.
Teed tahtsime teha 4 km, aga 1 km järel sai aeg otsa ja kaks autot täis.
Talg oli "ametlik", registreeritud.
Kõige keerukam oli prügist lahti saamine.
Kevadisel TeemeÄral pole tasuta kogumist ja on iga talgujuht vahib ise, kuhu oma sodi sokutab.
Meie veeresime Tabasalu jäätmejaama ja tahtsime tavalise kodanikuna prahi ära anda.
Kas siis tasuta või raha eest, nii nagu hinnakiri on.
Aga meid ei võetud seal sisuliselt isegi jutule!!!
Mingil veidral viisil saime oma prügist tasuta lahti.
Aga kõik läks samasse "kasti".
Õlid, üks kineskoop, plast ja kõik muu.
Kuidagi hapu maik jäi suhu.
Ja tere kõik need tüübid, kes tassivad metsa alla:
- puulehed, aga kilekotis
- kelgud, mille saaks täiesti tasuta jäätmejaama ära viia
- üksikud viinapudelid (kohas, kus joomas keegi päris kindlasti ei käi)
:)
Tegime puhtaks
- iseenda majataguse ja metsaaluse,
- 1 km avalikku teed.
Teed tahtsime teha 4 km, aga 1 km järel sai aeg otsa ja kaks autot täis.
Talg oli "ametlik", registreeritud.
Kõige keerukam oli prügist lahti saamine.
Kevadisel TeemeÄral pole tasuta kogumist ja on iga talgujuht vahib ise, kuhu oma sodi sokutab.
Meie veeresime Tabasalu jäätmejaama ja tahtsime tavalise kodanikuna prahi ära anda.
Kas siis tasuta või raha eest, nii nagu hinnakiri on.
Aga meid ei võetud seal sisuliselt isegi jutule!!!
Mingil veidral viisil saime oma prügist tasuta lahti.
Aga kõik läks samasse "kasti".
Õlid, üks kineskoop, plast ja kõik muu.
Kuidagi hapu maik jäi suhu.
Ja tere kõik need tüübid, kes tassivad metsa alla:
- puulehed, aga kilekotis
- kelgud, mille saaks täiesti tasuta jäätmejaama ära viia
- üksikud viinapudelid (kohas, kus joomas keegi päris kindlasti ei käi)
:)
Saturday, April 28, 2018
Kiasma
Käisin Kiasmas.
Jalutasin sisse, piletit ei ostnud (kedagi ei huvitanud), käisin maja läbi.
Õudne :)
Soome kunst pole parem kui meie oma.
Kõledad betoonist ruumid, mille seintel ripuvad või põrandal vedelevad...
taiesed.
1) Baltikumi grupinäitus "Läheb-tuleb". Täiesti arusaamatu. Külm ja kauge.
2) Vene nimega kunstniku näitus. Lihtsalt arusaamatu.
3) Soome Veneetsia 2017 biennaali näitus "Aalto kohalikud". Sürreaalne. Arusaamatu. Õõvastav. Aga mitte nii õõvastav, et tekitaks huvi, vaid lihtsalt peletab eemale. WTF see on? Kas see ongi kunst? Soome kunst? Miks seda tehakse? Miks seda rahastatakse? wtf wtf wtf wtf???
4) Grayson Perry näitus. See oli vähemalt äge!! Sama arusaamatu nagu muud. Aga huvitav. Uurid iga tööd kui kunstiteost. Ee... tähendab need ongi kunstteosed? Igatahes lõpmata parem kui nööritatud kivid või Samma "NSFW. Esimehe lugu" balti korrusel.
Muidu on Kiasma nagu Kumu, aga keset linna ja päikese käes. Kohvik oli nõme, süüa ei antud. Sisearhitektuur igav - lõputud tühjad betoonpinnad ja -rambid. Hea meel, et nähtud; rohkem ei lähe.
Jalutasin sisse, piletit ei ostnud (kedagi ei huvitanud), käisin maja läbi.
Õudne :)
Soome kunst pole parem kui meie oma.
Kõledad betoonist ruumid, mille seintel ripuvad või põrandal vedelevad...
taiesed.
1) Baltikumi grupinäitus "Läheb-tuleb". Täiesti arusaamatu. Külm ja kauge.
2) Vene nimega kunstniku näitus. Lihtsalt arusaamatu.
3) Soome Veneetsia 2017 biennaali näitus "Aalto kohalikud". Sürreaalne. Arusaamatu. Õõvastav. Aga mitte nii õõvastav, et tekitaks huvi, vaid lihtsalt peletab eemale. WTF see on? Kas see ongi kunst? Soome kunst? Miks seda tehakse? Miks seda rahastatakse? wtf wtf wtf wtf???
See kõik liikus, piiksus, plõnnis ja rögises :(
4) Grayson Perry näitus. See oli vähemalt äge!! Sama arusaamatu nagu muud. Aga huvitav. Uurid iga tööd kui kunstiteost. Ee... tähendab need ongi kunstteosed? Igatahes lõpmata parem kui nööritatud kivid või Samma "NSFW. Esimehe lugu" balti korrusel.
Muidu on Kiasma nagu Kumu, aga keset linna ja päikese käes. Kohvik oli nõme, süüa ei antud. Sisearhitektuur igav - lõputud tühjad betoonpinnad ja -rambid. Hea meel, et nähtud; rohkem ei lähe.
Peoülesanne: grupikeks
Setap:
Rahvas pannakse kasti vormis:
P P P P P P __ V V V V V V
P == inimene seisab suunaga paremale
V = inimene seisab suunaga vasakule
__ = tühi auk
Inimesed peavad kohad vahetama ja jõudma konfiguratsiooni:
V V V V V V __ P P P P P P
Liigutakse, astudes enda ees olevasse tühja ruutu või minnes enda ees olijast mööda.
P P P P P P _ V V V V V V
P P P P P _ P V V V V V V
P P P P P V P _ V V V V Vjne.
Liigub 1 inimene korraga, tagasi nihkuda-hüpata ei tohi.
Eesmärk:
a) leida lahendus,
b) teha liikumine läbi võimalikult kiirelt.
Rahvas on võistkondades, kõik käib aja / võidu peale.
Kiho programmeerimise raamatus (1990?) olid samad ülesanded, inimeste asemel mustad-valged kuulikesed või raudteevagunid.
Kokkuvõttes - väga hea tiimitöö ülesanne.
Meil läks väikse harjutamise järel 43 sekundit.
Monday, April 23, 2018
Muusika???
Kõik minusugused vulgaar-materialistid tuleks regulaarselt kontserdile suunata. Võib ka kunstinäitusele või teatrisse, kuid kontsert on kõige lihtsam. Sest päris inimeste tehtud ja ette kantud muusika (või kujutav kunst või teatritükk) lööb vulgaristi kuplialuse sajaga sassi. Kõige paremini on tekkiva küsimuse "miks see meile antud on ja kesse andis?" kokku võtnud härrad Liiv ja Uusberg, kuulatagu siit ja sealt:
https://soundcloud.com/p-rt-uusberg/muusika
https://arhiiv.err.ee/guid/20161006141717501000300112290E2BA238B440000004380B00000D0F015383
Sõnad ka:
Kuskil peab alguskokkukõla olema,
kuskil suures looduses, varjul.
On tema vägevas laotuses,
Täheringide kauguses,
on tema päikese sära sees,
lillekeses, metsakohinas,
emakõne südamemuusikas
või silmavees –
kuskil peab surematus olema,
kuskil alguskokkukõla leitama:
kust oleks muidu inimese rinda saanud ta –
muusika?
Ehk siis, kaks kontserti.
Estonian Voices.
Heikko Remmeli kvartett.
Maailm, mida kvantelektrodünaamika ja googeldamine mõista ei aita.
EV puhul pelgasin, et nad on ohtra menu käes muutunud hingetuks muusikamasinaks.
Ei ole nii!
Värsked lood, värsked hääled.
Ja minu kiusamiseks jätsid nad "jahtund südame" suisa laulmata.
Remmel korraldab muusikat, millest ma üldseee aru ei saa, nii et seda kummastavam oli. Me istusime täiega ees. (Mu ees oli üks tädi kogu aeg ninapidi telefonis, aga vähemalt tema härra abikaasa kuulas hoolega. Pärast tegin juttu, selgus, et ta suisa mäletas mind sellest suurepärasest drägonilaagrist...) No ja siis see trompetist sihtis oma toruga pmst kogu aeg otse mind. Nii et ma vahtisin tema pilli mustavast august otse vastu-sisse. Tundus natuke... rõve. Muusika tuli ju sealt selsamal hetkel välja, eks? Nagu vahiks sünnitaja jalge vahele... Aga tema selja tagant naeratas herr Remmel oma helendavat habemikku naeratust ja no ikkagi, nagu, mis värk see kõik selline on????
https://soundcloud.com/p-rt-uusberg/muusika
https://arhiiv.err.ee/guid/20161006141717501000300112290E2BA238B440000004380B00000D0F015383
Sõnad ka:
Kuskil peab alguskokkukõla olema,
kuskil suures looduses, varjul.
On tema vägevas laotuses,
Täheringide kauguses,
on tema päikese sära sees,
lillekeses, metsakohinas,
emakõne südamemuusikas
või silmavees –
kuskil peab surematus olema,
kuskil alguskokkukõla leitama:
kust oleks muidu inimese rinda saanud ta –
muusika?
Ehk siis, kaks kontserti.
Estonian Voices.
Heikko Remmeli kvartett.
Maailm, mida kvantelektrodünaamika ja googeldamine mõista ei aita.
EV puhul pelgasin, et nad on ohtra menu käes muutunud hingetuks muusikamasinaks.
Ei ole nii!
Värsked lood, värsked hääled.
Ja minu kiusamiseks jätsid nad "jahtund südame" suisa laulmata.
Remmel korraldab muusikat, millest ma üldseee aru ei saa, nii et seda kummastavam oli. Me istusime täiega ees. (Mu ees oli üks tädi kogu aeg ninapidi telefonis, aga vähemalt tema härra abikaasa kuulas hoolega. Pärast tegin juttu, selgus, et ta suisa mäletas mind sellest suurepärasest drägonilaagrist...) No ja siis see trompetist sihtis oma toruga pmst kogu aeg otse mind. Nii et ma vahtisin tema pilli mustavast august otse vastu-sisse. Tundus natuke... rõve. Muusika tuli ju sealt selsamal hetkel välja, eks? Nagu vahiks sünnitaja jalge vahele... Aga tema selja tagant naeratas herr Remmel oma helendavat habemikku naeratust ja no ikkagi, nagu, mis värk see kõik selline on????
Labels:
muusika
Wednesday, April 11, 2018
Digitaalse rajaplaneerimise koolitus
Tipikate rattamatka-klubi tegi.
Garmin Basecamp
Garmini soft radade joonistamiseks.
Täiesti iganend ja imelik UI. Elab mingis ulmas, kus inimestel on spets GPS seadmed ja nad kasutavad ainult neid. Igal sammul peab teadma trikke, ilma nendeta on elu väga valus. Siiras rahus joonistab ekraanile kaks IDENTSET ikooni, mis teevad eri asja. Kasutaja, nuputa, mis mida teeb!
Aga kui käe sisse harjutada, siis ilmselt töötab küll.
OruxMaps
Mobla kaardi-rakendus.
Minu jaoks kaugelt liiga kirju, aga hea teada, kui on mingit "võimsamat" riista vaja.
Online radade plaanimise ja joonistamise vahendid:
Facilmap, https://facilmap.org
Umap, http://umap.openstreetmap.fr/en/
Video-kaardistuse vahendid, millega saab korraga kaarti ja rada vaadata.
Garmin, GoPro.
Mulle kui matkajale oli see hariv, aga mitte eriti kasulik.
Ma arvan, et ka järgmised aastad matkan ma paber-, mitte digi-kaartidega.
Samas - eks näeb, mida suvi toob.
Kuid tarkvara-tööstuse vaatest oli ekstra põnev:
1) Kogu soft, ja tõesti KOGU soft, on puhtalt lipp lipi peal. Mitte miski ei tööta korralikult, igal pool on sada bugi või jaburust, millest ümber saamiseks tuleb teada mingeid nippe. ("Salvesta fail formaadis X, lae samasse programmi uuesti sisse ja vot kus siis hakkab tööle.")
2) Ka suured hiiud (loe: Garmin) ei suuda normaalset tarkvara teha. BaseCamp nägi välja nagu eelmine sajand. Sinna kaartide lugemine oli häkk häki otsas.
3) Online teenused tulevad ja võidavad varem või hiljem. Ka neil on puudusi, aga nende vahel on kergem vahetada ja nad kompenseerivad üksteise vigu paremini.
Kokkuvõttes super koolitus. Sai ühe õhtuga näha sama töö mitut / kõiki külgi. Ja räägiti kogemuse pealt. Teised kuulajad olid samuti asjalikud ja digi-kaartidega ilmselgelt palju tööd teinud.
Aitäh tipikatele ja Jaanusele!
Garmin Basecamp
Garmini soft radade joonistamiseks.
Täiesti iganend ja imelik UI. Elab mingis ulmas, kus inimestel on spets GPS seadmed ja nad kasutavad ainult neid. Igal sammul peab teadma trikke, ilma nendeta on elu väga valus. Siiras rahus joonistab ekraanile kaks IDENTSET ikooni, mis teevad eri asja. Kasutaja, nuputa, mis mida teeb!
Aga kui käe sisse harjutada, siis ilmselt töötab küll.
OruxMaps
Mobla kaardi-rakendus.
Minu jaoks kaugelt liiga kirju, aga hea teada, kui on mingit "võimsamat" riista vaja.
Online radade plaanimise ja joonistamise vahendid:
Facilmap, https://facilmap.org
Umap, http://umap.openstreetmap.fr/en/
Video-kaardistuse vahendid, millega saab korraga kaarti ja rada vaadata.
Garmin, GoPro.
Mulle kui matkajale oli see hariv, aga mitte eriti kasulik.
Ma arvan, et ka järgmised aastad matkan ma paber-, mitte digi-kaartidega.
Samas - eks näeb, mida suvi toob.
Kuid tarkvara-tööstuse vaatest oli ekstra põnev:
1) Kogu soft, ja tõesti KOGU soft, on puhtalt lipp lipi peal. Mitte miski ei tööta korralikult, igal pool on sada bugi või jaburust, millest ümber saamiseks tuleb teada mingeid nippe. ("Salvesta fail formaadis X, lae samasse programmi uuesti sisse ja vot kus siis hakkab tööle.")
2) Ka suured hiiud (loe: Garmin) ei suuda normaalset tarkvara teha. BaseCamp nägi välja nagu eelmine sajand. Sinna kaartide lugemine oli häkk häki otsas.
3) Online teenused tulevad ja võidavad varem või hiljem. Ka neil on puudusi, aga nende vahel on kergem vahetada ja nad kompenseerivad üksteise vigu paremini.
Kokkuvõttes super koolitus. Sai ühe õhtuga näha sama töö mitut / kõiki külgi. Ja räägiti kogemuse pealt. Teised kuulajad olid samuti asjalikud ja digi-kaartidega ilmselgelt palju tööd teinud.
Aitäh tipikatele ja Jaanusele!
Suusahooaeg
2018 talv tuli hilja, aga see-eest pikalt ja mõnuga.
Meil sai kogu pere suuskadele.
Sõideti murdmaad, mäge ja käidi mitmel matkal.
Mina sain lumele 25. jaanuaril, enne oma sünnipäeva.
Esimesed korrad oli sõita võõras ja vastik ja raske.
Viimane murdmaa-ring oli Kõrvemaal, 40 km, ja tuli mõnuga.
Kokku - paarsada km.
Kati sõitis Harku ja Kõrvemaa radu päris palju.
Lisaks sai endale uued klassikasuusad.
Iida sai samuti klassikasuusad. Nühkis Kati sabas Harku ringi ja siis Kõrvemaa 19 km-d.
Alo ja Ove said suusarajale. Tänu Katile.
Neil on mõlemal veel lastesuusad, küll õigete saabastega, aga mingit konkreetset "sammu" nad ei sõida.
Tegime kaks lühikest suusamatka:
Kolga-Aabla rabas Juminda poolsaarel,
Vabariigi aastapäeval Võhma rabas Kõrvemaal.
Käisin lastega kokku neli korda Kiviõli Tuhamäel. Kõige fännim on Alo, kes lisaks mäesuusale õppis ära ka lumelauaga sõitmise. Vajab muidugi veel trenni, praegu oskab ta vaid tagumist kanti ja ettevaatlikult, aga tubli ikka!!! Iida sõidab suurt mäge, aga talle eriti ei meeldi. Ja Ove püsib kenasti suuskadel ja saab hästi hakkama.
Kõige krooniks - kaks suusamatka Põhja-Rootsis.
Mina + viis sõpra, 8 päeva, 7 ööd.
Kati + Iida + kolm sõpra, 6 päeva, 5 ööd.
Mõlemad saime imeilusa puhkuse.
Iidale ekstra kiitus!
Meil sai kogu pere suuskadele.
Sõideti murdmaad, mäge ja käidi mitmel matkal.
Mina sain lumele 25. jaanuaril, enne oma sünnipäeva.
Esimesed korrad oli sõita võõras ja vastik ja raske.
Viimane murdmaa-ring oli Kõrvemaal, 40 km, ja tuli mõnuga.
Kokku - paarsada km.
Kati sõitis Harku ja Kõrvemaa radu päris palju.
Lisaks sai endale uued klassikasuusad.
Iida sai samuti klassikasuusad. Nühkis Kati sabas Harku ringi ja siis Kõrvemaa 19 km-d.
Alo ja Ove said suusarajale. Tänu Katile.
Neil on mõlemal veel lastesuusad, küll õigete saabastega, aga mingit konkreetset "sammu" nad ei sõida.
Tegime kaks lühikest suusamatka:
Kolga-Aabla rabas Juminda poolsaarel,
Vabariigi aastapäeval Võhma rabas Kõrvemaal.
Käisin lastega kokku neli korda Kiviõli Tuhamäel. Kõige fännim on Alo, kes lisaks mäesuusale õppis ära ka lumelauaga sõitmise. Vajab muidugi veel trenni, praegu oskab ta vaid tagumist kanti ja ettevaatlikult, aga tubli ikka!!! Iida sõidab suurt mäge, aga talle eriti ei meeldi. Ja Ove püsib kenasti suuskadel ja saab hästi hakkama.
Kõige krooniks - kaks suusamatka Põhja-Rootsis.
Mina + viis sõpra, 8 päeva, 7 ööd.
Kati + Iida + kolm sõpra, 6 päeva, 5 ööd.
Mõlemad saime imeilusa puhkuse.
Iidale ekstra kiitus!
Monday, April 2, 2018
Matkatoitude kogused
 |
| Nallo org, Põhja-Rootsi, märts 2018 |
- Makaronid - 100 - 150 grammi inimese & söögikorra kohta
- Tatar, riis, läätsed - 80 g / inimene / kord
- Kartulipuder - 60 g
- Hommikusöögihelbed - 60-80 g
- Üks suur lihakonserv 4 - 6 inimese õhtusöögi sisse (2 tk on juba luksus)
35 matka-inim-päeva (6 inimest, 7 päeva matka) peale on kulunud umbes:
- 1 kg suhkrut
- 100 g soola
- 80 pakki teed
- 1 latt suitsuvorsti päevas (250-300 g)
Toiduainete kuivkaal matkal on 700 g inimese kohta päevas.
Pikalt
Matka menüü koostamine on üsna lihtne, aga selleks on vaja kogemust. See sissekanne võtab kokku minu suusa- ja mägimatkade menüüd. Olen alati kõik toiduained kirja pannud ja hiljem analüüsinud - mida oli parajalt, mida palju või vähe; mis meeldis ja mis mitte.Meie matkad on umbes nädala pikkused. Kuna söök tuleb oma seljas kaasa tassida, siis peavad kogused olema parajad. Võtad liiga vähe - inimesed jäävad nälga ja saavad kurjaks. Võtad liiga palju - on kotid liiga rasked, ja ülejääk hakkab kogunema. Tobe on mäest süüa tagasi tuua.
Hommikusöök ja õhtusöök on alati ühised ja tõhusad. Hommikul puder + võileivad. Õhtul makaron / tatar / läätsed / riis / kartulipuder. Mehed tahavad toidu sisse ja kõrvale liha, aga tegelikult on ka taimetoidu variandid väga maitsvad.
Päeval sööb igaüks ise - võileiba, midagi magusat, nagu ise heaks arvab. Kuid võileivade materjal ostetakse ühiselt. Kui igaüks ostab ise, siis jääb kõike tohutult üle. Inimesed kardavad, et jäävad matkal nälga. Aga siin toodud kogustega saab kõhu alati täis.
Arvestuslik toidu kogus on 700g inimese kohta päevas.
Kuivained pakime Eestis pakkekottidesse (ziplock) ümber, nii et kogus oleks enam-vähem täpne.
Suhkur läheb 0.5 liitristesse pudelitesse.
Päeva toit pakitakse üheks kokku ja pannakse number peale. Nii teab igaüks, mis päeva toit tema käes on. Hommikune otsimine "kelle käes ometi on makaron / kalakonserv / ..." jääb olemata. Üldained (sool maitseained jne) on eraldi kotis.
Kui on päris pikk matk (üle 10 päeva), siis hakkavad päevad korduma: kaks "esimest", kaks "teist" jne.
Matka jooksul isu kasvab. Kui alguses vaadatakse üle jäänud konservi kõvera pilguga, siis 5. päeval tervitatakse isuka rõõmuga.
Aeg-ajalt on tore rahvast üllatada.
Inimeste söögi-eelistused on hirmus erinevad. 2020 näiteks ei tahetud moosi. Putru söödi... viskiga!
Ükskõik kui palju veenda, võtavad inimesed ikka oma sööki kaasa. Sellega tuleb lihtsalt leppida.
Head leiud:
- kissellipulber. 2-3 korda matka jooksul on väga mõnus.
- kaneelisuhkur - moosi asemel pudru peale.
- röstitud sibularõngad.
- tortillad päevaste võileibade alusmaterjaliks.
- lapi leib (polarkaka) - samaks.
- koorikleivad ("rukkipala") jne - säilivad hästi ja on maitsvad.
2018. ja 2019. aasta suusamatkade menüü
Tagasivaates sai toitu veidi liiast. Üle jäi helbeid, konserve, suhkrut, teed... 2019 kevadel vähendasin koguseid ja sai väga täpne.
Sai ja leib - oli liiga palju. See oli mõeldud eeskätt lõunapausiks, natuke ka hommiku või õhtu juurde. Aga lõunal praktiliselt ei söödud. Esimestel päevadel oli tuisk ja keegi ei tahtnud pausi; viimased kaks päeva olid liiga lühikesed. Õhtul tee kõrvale söödi kuivikuid küll, kuid vähem kui arvestasin.
Seega söödi juust-vorst paljalt ära, kuivikud & näkileivad jäid järgi, pasteet samuti.
2019 - jäi samuti kuivikuid / küpsiseid üle.
Kohvi ja teed jäi mõlemat üle. Teed kulus 1.5 pakki inimesele päevas. Kuigi jõime nii õhtul, lõunal kui hommikul.
2019 - jäi teed puudu, õnneks sai majadest juurde hankida.
Matka edenedes isu kasvab. Alguses jäi päevasest toidunormist üle ("mis? veel üks konserv? las ta jääb"), hiljem pandi vähemalt liha kõik nahka.
Pudru peale on ideaalne leid kaneelisuhkur. Seda kulub väga vähe ja on hea.
Pakendamine
Kuivained pakkisime suletavatesse kottidesse. Helbed 400g kaupa jne.
Päeva põhitoidud said kõik ühte köidetud (1. päev, 2. päev jne) ja sildid peale. See on väga hea süsteem.
Grupi arvates jäi puudu piprakaste. Ja pudruvalik oli kesine. Muu tundus okei.
Grupitoidu hind oli u 200 eurot, ehk umbes 5 eurot inimese kohta päevas.
Mõned varasemad menüüd
2015 suvise matka toidunimekiri.8 päeva, 6 inimest.
https://docs.google.com/spreadsheets/d/1GA2_P97UtF7qIkdkmk2ahYeR7MoYezmq0DQ7nLhZ2mo/edit#gid=936168785
2016 suvine matk.
14 päeva, 6 inimest.
https://docs.google.com/spreadsheets/d/1WGZOGQ0aVfLInfLCu-b4JT6FQLWUCZ54gio9ikKvm_s/edit#gid=1548985921
Hendriku Uurali suusamatka menüü
https://docs.google.com/spreadsheets/d/1odG8brFabUQilfuwy08rJ3-miExTb0G0oQV9VYLDIQg/edit#gid=1574458756
Hendrikul on kogused märksa suuremaid kui meil.
Hendrikult veel head nõu:
http://matkafoorum.net/viewtopic.php?f=27&t=3091&start=25
Kogu meie 2018. aasta suusamatka menüü, märkustega
Toidud nii toiduainete kui päevade kaupa.6 inimest, 7+ päeva.
Sunday, March 4, 2018
Teatris: "Väljaheitmine"
Keerukatel asjaoludel sattusin Draamateatrisse.
"Väljaheitmine".
Palagan immigratsioonist ja paljust muust.
Mulle ausalt meeldis!!!!
Arvustusi leiab siit: http://www.draamateater.ee/vaeljaheitmine
Sai naerda, sai mõelda ja saab ilmselt veel.
Kristo Viiding - peaosaline - oli kogu aeg laval, kandis sisuliselt kodu etenduse ja oli üldse supper hea.
Muusika - Andre Pichen - meeldis ka.
Teismelisele väga hariv tükk, ja mulle hea meelelahutus.
Saturday, March 3, 2018
Kõrvemaa / suusatamas
38 km, uisku, 1:28 ja 1:45.
Täielik surm.
Kohe esimesel tõusul tundsin, et reiepealsed lihased on väsinud.
Mõni ime: eelmise päeva olin Kiviõli Tuhamäel, ja päev enne seda M-ga Nõmmel-Harkus, ja üldse olin pmst iga päev suusatanud.
Lisaks ei libisenud suusk eriti - värske valge lumi noh, mitte Harku või Pirita klaasiks sõidetud rada.
See-eest olid laskumised rahulikud; hea libisemisega on need ohtlikud, nüüd oli kõik paras.
Esimene pool läks reipalt, aga teise poole tõusudel kollitasid krambid.
Tegin korralikult ära ka Kõrvemaa keskuse 500m pauna ja lõin kella lukku: 1:28.
Mida teha krambiohus jalgadega?
Muidugi teine 19km ring otsa!
Seekord ei hoolinud kiirusest, tahtsin vaid raja läbi sõita.
Jalad valutasid igal tõusul.
Poole pealt tuli ka täielik väsimus - haamer.
Muidugi, olin ju sõitnud üle 2 tunni kiire pulsiga, ja 2:15-2:30 ongi inimese "kiire" energiavaru piir!
Edasi tiksusin - tõuse kõndisin, tõusude lõpus puhkasin.
Aeg vastav, 1:46.
Teise ringi keskel nägin Katit-Iidat, kes tegid 18 km ringi.
Tublid!
Kirss spordil saabus pärast sauna.
Keegi härra oli võtnud minu jaki, auto võtmed ja telefoni ja nendega Tallinna sõitnud.
Mis nüüd?
Keskus raputas pead - neil on öömaja täis.
Õnneks nägin naabrimeest (nagu päriselt, elab meist ümber nurga), kel autos kolm vaba kohta.
Saime linna.
Auto ja suusad aga ootavad Kõrvemaal kevadet.
Päev hiljem: auto käes, telefon käes, üldse kõik hästi.
Järgmine kord:
40 km.
19 km ringid, mõlemad uisku, 1:35 ja 1:40.
Esimene ring oli räme raske, sest pehme värske sula lumi. Kõik tegid uisurajal ränka tööd.
Kahe ringi vahel tuli puhkus, püüdsin klassikasuuska pidama saada, ei saanud.
Teine ringi oli palju lõbusam, sest rada oli "kinni" sõidetud ja libises normaalselt. Ise olin väsinum.
Aga mingit täielikku haamrit ei tulnud.
Ja liigesed-lihased ei valuta!
Päev hiljem: auto käes, telefon käes, üldse kõik hästi.
Järgmine kord:
40 km.
19 km ringid, mõlemad uisku, 1:35 ja 1:40.
Esimene ring oli räme raske, sest pehme värske sula lumi. Kõik tegid uisurajal ränka tööd.
Kahe ringi vahel tuli puhkus, püüdsin klassikasuuska pidama saada, ei saanud.
Teine ringi oli palju lõbusam, sest rada oli "kinni" sõidetud ja libises normaalselt. Ise olin väsinum.
Aga mingit täielikku haamrit ei tulnud.
Ja liigesed-lihased ei valuta!
Monday, February 26, 2018
EV100 Võhma rabas
24. veebruaril kinkis ilmataat Eestile imelise ilma.
Talvise, lumise, külma, nii nagu peab.
Jane-Tobias-Kati-mina käisime sel puhul suuskadega Võhma rabas.
Talvise, lumise, külma, nii nagu peab.
Jane-Tobias-Kati-mina käisime sel puhul suuskadega Võhma rabas.
Sunday, February 18, 2018
Kiviõli Tuhamäel
Käisin, seekord vaid Aloga.
Hommikul vara mäele, õhtul pimedas mäelt ära.
Seal on kõik SUPER tore.
Esimene asi, mida täna nägin, oli see, kuis mingi jõmpsikas tite-lifti peal kukkus. Laksust oli lift seismas ja üks töötaja jooksis lapsele appi. Tõesti jooksis, täie auruga! Pärast jooksis lifti käima panema.
Laenutus on tore, kohvik on tore, mägi-lumi-rada super meeldivad.
Kõik, kellega liftil kõrvuti sõites rääkisin, olid mega rahul.
Eesti oludes on Tuhamägi ikka superluks!!!
Ja täna polnud ka järjekordi - ei tõstukile, et laenutuses ega kohvikus.
Hommikul vara mäele, õhtul pimedas mäelt ära.
Seal on kõik SUPER tore.
Esimene asi, mida täna nägin, oli see, kuis mingi jõmpsikas tite-lifti peal kukkus. Laksust oli lift seismas ja üks töötaja jooksis lapsele appi. Tõesti jooksis, täie auruga! Pärast jooksis lifti käima panema.
Laenutus on tore, kohvik on tore, mägi-lumi-rada super meeldivad.
Kõik, kellega liftil kõrvuti sõites rääkisin, olid mega rahul.
Eesti oludes on Tuhamägi ikka superluks!!!
Ja täna polnud ka järjekordi - ei tõstukile, et laenutuses ega kohvikus.
Küberõppest
Enne kõike muud:
Birgy veab seda ja ja paljut muud ja teeb seda super usinalt.
Tuhat tänu talle ühiskonna nimel.
(Teistele vedajatele ka, eks).
Küberõppe seminar:
1) petskrati ülesanded ja harjutuste saidid. Põhiliselt püüdsime Hansapanka ja Playtechi tööle saada.
2) paneel.
Ülesanded läksid nirult. Mitte kõigil muidugi, aga enamikul ja minul ka. Roostes. Chromes on.. eee... inspektor? Mis nupuga see lahti tuleb? Kus ma midagi muuta saan? Ups, näe mis juhtus! Jne. Aga no erinevalt paljudest teadsin ma vähemalt, mis on substitution cipher ja ROT13.
Paneel kirjeldas, mida küberõppes tehakse ja peaks tehtama, alates algklassidest läbi kesk- ja kutsehariduse kuni ülikoolini välja.
Seda kõike sai / on üsna palju.
Kuid päriselt arvan ma, et küberharidusele peaks panema rõhku pigem vähem.
Ja et rohkem peaks tegelema IT enda õppega.
Lugesin nimelt eilse õhtu meie IT õppekavasid ja seotud materjale (õpieesmärgid, viited, ainekavad vms).
Sajad leheküljed materjali.
Nende kõigi eesmärk on üks: õpetada lapsed arvutit KASUTAMA.
Et nad oskaks luua esitlust või korrektset referaati.
Et nad oskaks infot otsida, eristada, esitada.
Teaks hea käitumise tavasid, oleks korralikud neti-kodanikud.
Ja taas ja taas, et nad oskaks arvutit kasutada teiste õppeainete jaoks.
Kusagilt, õigemini eikusagilt astub sisse programmeerimine.
Mitte üks kava ei taha, et noored arvutite või interneti maailmast ARU SAAKS:
- mis on minu arvuti ja mis on server teises ilma otsas,
- mismoodi need masinad omavahel suhtlevad ja üksteist leiavad,
- mis andmed või asjad on "siin" ja mis on "seal",
- mismoodi mu telefon teab, kus ta on,
- mismoodi töötavad Facebook, Google, Pokemon Go, Tinder, ...
- kuidas saavad tekst, pilt, heli, video teise ilma otsa.
- kuidas töötab digifotokas, nutikell, isejuhtiv auto, ...
Ammugi ei räägita midagi keeltest (html), protokollidest, teekidest ega muust.
Kas seda on vaja õpetada?
Ehk piisabki Wordi control-B control-I klahvide teadmisest?
Aga miks me siis õpetame kõikidele lastele keemias aatomi ehitust, ioonilist ja kovalentset sidet, elektronkihtide koostist ja omadusi?
Miks on füüsikas sees kõik need valemid ja võrrandid ja lained ja keerulised reeglid?
Keemias piisaks ju, kui laps teeb vahet vedelikul ja tahkel ainel.
Morsi tegemiseks pole vee valemit vaja, eks?
Ajalugu, bioloogia, geograafia - lapsed õpivad neid kõiki DETAILSELT, palju rohkem kui igapäevaeluks vaja. Miskipärast peetakse seda vajalikuks. Ehkki süüa saab teha ilma raku ehitust tundmata ja Prantsusmaal käia ilma Normandia dessandi osalisi teadmata.
Miks riik arvab, et arvutiõpetuses piisab vaid lihtsast, "lõppkasutaja" tasemest?
Ehkki moodsal tööturul aitab arvuti vähegi sügavam taipamine noore karjäärile MEELETULT kaasa.
Ja siis see programmeerimine.
Programmeerimist õpetavad matemaatikud, ja nad tahavad seda õpetada teistele matemaatikutele.
Teeme nüüd Pythonis ruutvõrrandi lahendamise ... eee... asja, või leiame algarve.
Selleks pole palju vaja: IDLE käima või Python online ette.
Aga vähegi "reaalsema" ülesanne puhul selgub, et enne on vaja maailmast aru saada.
Kas kood käib minu arvutis või teisel pool merd?
Kas vajalikud ressursid on siin või seal?
Mis on API, teek, protokoll?
Ehk - vähegi asjalikuma programmi jaoks on vaja arvuti-asjandust MÕISTA, ja kiht sügavamalt kui Google kasutus.
Seda aga kool ei paku ja õpieesmärgid ei sisalda...
Kas arvutit saaks lastele õpetada nii, et see neid huvitaks?
(Kovalentset vs ioonilist sidet minu arust ei saa.)
Kuna lapsed ELAVAD arvutites, siis ehk saab seda huvi ära kasutada?
Kui täna on popp Minecraft ja homme Pokemon Go või GTA, siis ehk õpetaks arvutit läbi nende?
Või läbi Snapchati või Youtube või mistahes asja, mida lapsed KASUTAVAD?
Aktuaalsete teemade kasutamise kohta raputati igatahes pead.
Ainekavad tehakse 12 aasta peale ette, mingit sellesuvist mängu sinna sisse juba ei kirjuta.
Jääb ära.
Ja siis küber.
Mis ulbib täiesti eikusagil, õhus.
Turve on IT pealiskiht, juurde-ehitus.
Ei ole võimalik kaitsta ega rünnata asja, mida sa ei mõista.
Petskrati harjutused näitasid seda hästi.
Seega.
Vähem küberit ja rohkem päris arvutiõpetust, paluks!
Birgy veab seda ja ja paljut muud ja teeb seda super usinalt.
Tuhat tänu talle ühiskonna nimel.
(Teistele vedajatele ka, eks).
Küberõppe seminar:
1) petskrati ülesanded ja harjutuste saidid. Põhiliselt püüdsime Hansapanka ja Playtechi tööle saada.
2) paneel.
Ülesanded läksid nirult. Mitte kõigil muidugi, aga enamikul ja minul ka. Roostes. Chromes on.. eee... inspektor? Mis nupuga see lahti tuleb? Kus ma midagi muuta saan? Ups, näe mis juhtus! Jne. Aga no erinevalt paljudest teadsin ma vähemalt, mis on substitution cipher ja ROT13.
Paneel kirjeldas, mida küberõppes tehakse ja peaks tehtama, alates algklassidest läbi kesk- ja kutsehariduse kuni ülikoolini välja.
Seda kõike sai / on üsna palju.
Kuid päriselt arvan ma, et küberharidusele peaks panema rõhku pigem vähem.
Ja et rohkem peaks tegelema IT enda õppega.
Lugesin nimelt eilse õhtu meie IT õppekavasid ja seotud materjale (õpieesmärgid, viited, ainekavad vms).
Sajad leheküljed materjali.
Nende kõigi eesmärk on üks: õpetada lapsed arvutit KASUTAMA.
Et nad oskaks luua esitlust või korrektset referaati.
Et nad oskaks infot otsida, eristada, esitada.
Teaks hea käitumise tavasid, oleks korralikud neti-kodanikud.
Ja taas ja taas, et nad oskaks arvutit kasutada teiste õppeainete jaoks.
Kusagilt, õigemini eikusagilt astub sisse programmeerimine.
Mitte üks kava ei taha, et noored arvutite või interneti maailmast ARU SAAKS:
- mis on minu arvuti ja mis on server teises ilma otsas,
- mismoodi need masinad omavahel suhtlevad ja üksteist leiavad,
- mis andmed või asjad on "siin" ja mis on "seal",
- mismoodi mu telefon teab, kus ta on,
- mismoodi töötavad Facebook, Google, Pokemon Go, Tinder, ...
- kuidas saavad tekst, pilt, heli, video teise ilma otsa.
- kuidas töötab digifotokas, nutikell, isejuhtiv auto, ...
Ammugi ei räägita midagi keeltest (html), protokollidest, teekidest ega muust.
Kas seda on vaja õpetada?
Ehk piisabki Wordi control-B control-I klahvide teadmisest?
Aga miks me siis õpetame kõikidele lastele keemias aatomi ehitust, ioonilist ja kovalentset sidet, elektronkihtide koostist ja omadusi?
Miks on füüsikas sees kõik need valemid ja võrrandid ja lained ja keerulised reeglid?
Keemias piisaks ju, kui laps teeb vahet vedelikul ja tahkel ainel.
Morsi tegemiseks pole vee valemit vaja, eks?
Ajalugu, bioloogia, geograafia - lapsed õpivad neid kõiki DETAILSELT, palju rohkem kui igapäevaeluks vaja. Miskipärast peetakse seda vajalikuks. Ehkki süüa saab teha ilma raku ehitust tundmata ja Prantsusmaal käia ilma Normandia dessandi osalisi teadmata.
Miks riik arvab, et arvutiõpetuses piisab vaid lihtsast, "lõppkasutaja" tasemest?
Ehkki moodsal tööturul aitab arvuti vähegi sügavam taipamine noore karjäärile MEELETULT kaasa.
Ja siis see programmeerimine.
Programmeerimist õpetavad matemaatikud, ja nad tahavad seda õpetada teistele matemaatikutele.
Teeme nüüd Pythonis ruutvõrrandi lahendamise ... eee... asja, või leiame algarve.
Selleks pole palju vaja: IDLE käima või Python online ette.
Aga vähegi "reaalsema" ülesanne puhul selgub, et enne on vaja maailmast aru saada.
Kas kood käib minu arvutis või teisel pool merd?
Kas vajalikud ressursid on siin või seal?
Mis on API, teek, protokoll?
Ehk - vähegi asjalikuma programmi jaoks on vaja arvuti-asjandust MÕISTA, ja kiht sügavamalt kui Google kasutus.
Seda aga kool ei paku ja õpieesmärgid ei sisalda...
Kas arvutit saaks lastele õpetada nii, et see neid huvitaks?
(Kovalentset vs ioonilist sidet minu arust ei saa.)
Kuna lapsed ELAVAD arvutites, siis ehk saab seda huvi ära kasutada?
Kui täna on popp Minecraft ja homme Pokemon Go või GTA, siis ehk õpetaks arvutit läbi nende?
Või läbi Snapchati või Youtube või mistahes asja, mida lapsed KASUTAVAD?
Aktuaalsete teemade kasutamise kohta raputati igatahes pead.
Ainekavad tehakse 12 aasta peale ette, mingit sellesuvist mängu sinna sisse juba ei kirjuta.
Jääb ära.
Ja siis küber.
Mis ulbib täiesti eikusagil, õhus.
Turve on IT pealiskiht, juurde-ehitus.
Ei ole võimalik kaitsta ega rünnata asja, mida sa ei mõista.
Petskrati harjutused näitasid seda hästi.
Seega.
Vähem küberit ja rohkem päris arvutiõpetust, paluks!
Saturday, February 10, 2018
Friday, February 9, 2018
Klassik
Ma võin ulpida suusamäel ja see tundub täiesti mõnus.
Ma võin pusida uisusammu ja natuke isegi liigun edasi ja see on ka mõnus.
Aga päris, päris kaif on ikka tavaline klassikastiil.
Lükkad korra jalakesega, siis käekesega - ja siis libised, libised, libised...
Ja kuna kogu aeg saab puhata, võib seda teha lõpmatuseni...
Nüüd on lund nii palju, et klassika-sooned on igal pool sees.
Elagu talv!
Ma võin pusida uisusammu ja natuke isegi liigun edasi ja see on ka mõnus.
Aga päris, päris kaif on ikka tavaline klassikastiil.
Lükkad korra jalakesega, siis käekesega - ja siis libised, libised, libised...
Ja kuna kogu aeg saab puhata, võib seda teha lõpmatuseni...
Nüüd on lund nii palju, et klassika-sooned on igal pool sees.
Elagu talv!
Wednesday, February 7, 2018
500 km saapad
Matkafoorum.net teab, et Keeni saapad kestavad 500 km.
Saab näha!
Käisin Matkaspordi ja Nõmme poed läbi, proovisin üht ja teist ja ostsin lõpuks need.
Kevadel annan teada, kas vett peavad ja kas on mugavad.
Edit:
Esimene päev on nendega käidud, sh tükk aega -10C lumes sumatud.
Tunduvad väga head olema.
Saab näha!
Käisin Matkaspordi ja Nõmme poed läbi, proovisin üht ja teist ja ostsin lõpuks need.
Kevadel annan teada, kas vett peavad ja kas on mugavad.
Edit:
Esimene päev on nendega käidud, sh tükk aega -10C lumes sumatud.
Tunduvad väga head olema.
Sunday, February 4, 2018
Prantsuse haigus
Niisiis - Pariis.
SOG-IS MC kohtumine ehk Euroopa andmeturbe sertifitseerimis-skeemide vastastikuse tunnustamise lepingu juhtkomitee omavaheline arutelu. Erinevalt Brüsseli bürokraatide jaurudest on seal kohal riikide tipp-spetsialistid, jutt on konkreetne ja pädev, igal arutelul ja sõnavõtul on selge eesmärk. Eesti on consuming member (sest sertifitseerimis-võimekust meil pole ja niipea ei tule), kuid meid võetakse tõsiselt - nagu turbega seotud valdkondades tavaks. Eesti riigi heaks on seetõttu rõõm töötada.
Kolmapäeva õhtul - sinna. Meid võõrustav asutus ("Agence nationale de la sécurité des systèmes d'information") on Grenelle kail Marsi väljaku lähedal. Mu putka hotell on samas ümber nurga. Teen öise ringi ümber Eiffeli torni.
Neljapäev - töö kuni kümneni õhtul. Teen pärast seda öise ringi linnas. Siksakki läbi Ladina kvartali Jumalaema kiriku ette, teispoolt jõge Louvre õuest läbi ja tagasi.
Reede õhtu peaks olema vaba. Jee! Saab valges linna näha. Montmartre, Montparnasse, Punane Tuulik ootavad mind!
Aga... Päeva venides tunnen, kuidas olemine läheb ebamugavaks. Lõuna jätan söömata, õhtu ka. Hotellis saades on selge, et ma ei lähe kuhugi. Kukun lõdisedes voodisse, tõmban teki peale ja suigun pool-unes hommikuni. Kell kuus ärkan, võtan natuke hotelli hommikulauast ja ajan end lennukile.
Ongi kogu Pariis.
SOG-IS MC kohtumine ehk Euroopa andmeturbe sertifitseerimis-skeemide vastastikuse tunnustamise lepingu juhtkomitee omavaheline arutelu. Erinevalt Brüsseli bürokraatide jaurudest on seal kohal riikide tipp-spetsialistid, jutt on konkreetne ja pädev, igal arutelul ja sõnavõtul on selge eesmärk. Eesti on consuming member (sest sertifitseerimis-võimekust meil pole ja niipea ei tule), kuid meid võetakse tõsiselt - nagu turbega seotud valdkondades tavaks. Eesti riigi heaks on seetõttu rõõm töötada.
Kolmapäeva õhtul - sinna. Meid võõrustav asutus ("Agence nationale de la sécurité des systèmes d'information") on Grenelle kail Marsi väljaku lähedal. Mu
Neljapäev - töö kuni kümneni õhtul. Teen pärast seda öise ringi linnas. Siksakki läbi Ladina kvartali Jumalaema kiriku ette, teispoolt jõge Louvre õuest läbi ja tagasi.
Reede õhtu peaks olema vaba. Jee! Saab valges linna näha. Montmartre, Montparnasse, Punane Tuulik ootavad mind!
Aga... Päeva venides tunnen, kuidas olemine läheb ebamugavaks. Lõuna jätan söömata, õhtu ka. Hotellis saades on selge, et ma ei lähe kuhugi. Kukun lõdisedes voodisse, tõmban teki peale ja suigun pool-unes hommikuni. Kell kuus ärkan, võtan natuke hotelli hommikulauast ja ajan end lennukile.
Ongi kogu Pariis.
Sunday, January 28, 2018
Kalamaja lahtised
.. toimusid tegelikult 1. jaanuaril 01 öösel, ehk tund aega pärast aastavahetust.
Meie, pehmod, tegime selle alles täna.
Meid oli üheksa (neli täiskasvanut + viis last), jagasime end kaheks.
Ja et lapsed, siis jätsime viis lõunapoolset KP-d võtmata.
Oli jube äge!
KP-d olid Patareist Balti jaamani.
Küsimused - ägedad.
"Maja kolmanda korruse kõrgus kahe komakoha täpsusega."
"Kui selle ristkülikukujulise kunstigalerii üks külg oleks 3m, siis mitu jooksvat meetrit seinapinda galeriis oleks kokku."
Tuli kokku lugeda uksi ja aknaid, sõnu ja tähti, puid ja maju.
Ja kõige ägedam
"Üksikult võttes päevakohased numbrid kivil."
Viimase hammustas läbi Alo.
Aplaus!
Kalamaja ise on äge!
Nägime uusarendusi ja vanu artefakte, ootamatuid läbipääse ja ajast puutumata jäänud nurgataguseid.
Aitäh ürituse korraldajatele, kaardi- ja rajameistrile - ja sõpradele, kes meid täna kutsusid!
Meie, pehmod, tegime selle alles täna.
Meid oli üheksa (neli täiskasvanut + viis last), jagasime end kaheks.
Ja et lapsed, siis jätsime viis lõunapoolset KP-d võtmata.
Pilt: internetist
KP-d olid Patareist Balti jaamani.
Küsimused - ägedad.
"Maja kolmanda korruse kõrgus kahe komakoha täpsusega."
"Kui selle ristkülikukujulise kunstigalerii üks külg oleks 3m, siis mitu jooksvat meetrit seinapinda galeriis oleks kokku."
Tuli kokku lugeda uksi ja aknaid, sõnu ja tähti, puid ja maju.
Ja kõige ägedam
"Üksikult võttes päevakohased numbrid kivil."
Viimase hammustas läbi Alo.
Aplaus!
Kalamaja ise on äge!
Nägime uusarendusi ja vanu artefakte, ootamatuid läbipääse ja ajast puutumata jäänud nurgataguseid.
Aitäh ürituse korraldajatele, kaardi- ja rajameistrile - ja sõpradele, kes meid täna kutsusid!
Subscribe to:
Posts (Atom)