Käisin poes vargil ja
Ega ise polekski tähele pannud, aga Selver saatis mulle väga viisaka kirja, et ma olen iseteeninduses ostu eest makstamata jätnud.
Läksin lontiskõrvu nende infoletti ja seal hakkas mul päriselt piinlik. Proua letis naeratas, siis võttis suure kiirköitja. "Eilesete varaste nimekiri". Otsis sealt lehekülje, kus minu maksmata ost kirjas. Kogu mu ostukorv oli välja trükitud - peenes kirjas pool lehekülge. Järgmisena tippis proua kõik minu ostud uuesti arvutisse tagasi. Ta oli väga kärme ja minu üllatuseks klappis summa lõpuks arvega. Respekt!
Maksin ära ja sain teada, et juba järgmisel päeval aktiveerub mu partnerkaart taas ja saan uuesti puldiga ostelda.
Esiteks siis -- Selveri arvutitel on nii lühike mälu, et eilsed oste nad enam ei tea ja need tuleb neile uuesti ära õpetada.
Teiseks siis -- ärge palun varastage, pärast on nunnudel Selveri prouadel palju käsitööd ja suitsusaba inimesed pahandavad teie peale ja õigusega.
Kas te sellest ka tahate teada, kuidas ma hiljuti inimese autoga alla ajasin?
(Ja kas te Kambodža reisikirja lugesite läbi? Kaalun lugemiskontrolli teostamist... Mille järgi haisevad Kambodža linnad keskpäeviti??? Või kas ma sellest üldse kirjutasin? Kas on olemas ka kirjutamiskontroll?)
Labels:
hala
16 comments:
Jaa, iseteeninduse võlud ja valud ja vargused...
Aga Kambodzha linnad haisevad keskpäeviti prahoki (kalapasta järele).
Ja sticky rice on muide aukohal ka Hawaii köögis, sellest hoolimata, et Ametkonnad kuulutavad selle tervisele jube, JUBE kahjulikuks. http://www.tastinghawaii.com/2016/01/hawaiis-sticky-rice-is-it-good-for-you.html
Esimese maailma mured...
Ma korra ja imestasin, kas tõesti Filipiinidel on tavarahval võimalik väga valida, mida süüa... Aga kahtlustan, et need "filipinos" seal ähvarduses ei ole filipiinlased selle sõna tavalises mõttes, vaid USA-s elavad filipiini taustaga inimesed.
Kambodžas ei tundunud ülekaalulisus küll probleem olema. Riisi söödi seal segus köögiviljade ja kõige muuga.
A plusspunktid kalapasta eest :)))
Ma lugesin kunagi mingist reisiraamatust kalakastme valmistamise lihtsustatud kirjeldust ja see kõlas nagu laiba lagundamine võrkkiiges, pesukauss jääkide (kalakastme) kogumiseks kiige all, lisaks see, et ennast peenemaks pidavad majutuskohad olla keelanud tolle olluse oma siseruumides kasutamise. Isiklikult ma muidugi ei tea, puha belletristikast pärit teadmised, aga proovida tahan kunagi ikka.
Coopis olen endiselt puldi üle õnnelik ja enam pole ostukontroll mind ahistanud ka. A sul oli mingi "kaart ei läinud maksmisel läbi" olukord kassas või mismoodi...?
jäin kalapasta jutu peale hiljaks, aga mis autoga kelle?
Ostsin kaupa oma emale. Seetõttu mäletan täpselt, et läksin iseteeninduse maksmise "kassasse" ja nägin sealt ära arve summa (ta maksab mulle kõik piinliku täpsusega ära). Arvan, et terminal nõudis maksmisel kiipi, aga mina olin selleks ajaks juba selja pööranud.
Nagu ka eelmise poe-intsidendi ajal, olid mul lapsed kaasas ja tähelepanu hajund.
Kas arvega ei saa maksta?
Poes? Või pärast seal infoletis, eelmise päeva ostu eest? Aga ilmselt ei üht ega teist.
Kala ...aroom. Sealmaal tehakse kalakastet kogu kalast, mis siis rõõmsalt linna asutamise ajast igavesel tulel pajas laagerdunud, midagi võetakse ära, samas midagi visatakse juurde, umbes nii. Ma olen sellest lugenud palju kirjeldusi ja ei taha iial seda aroomi ise kogeda.
Vanasti, pärast mitmeaastast näljaperioodi ja pidevat paistes olemist sattusin aastaid elama veega keedetud riisist ja vastu kõiki eeldusi olid need mu kõige tervemana elatud aastad, kusjuures ei mingit ylekaalu. Täna olen palju paremal järjel, menyyst peksnud gluteeni sisaldavad asjad, põhjustega, ja riisitoitude juures tagasi, julgen soovitada.
Veel kysimata tarka nõu. Lastele õpetan titast peale, et pood ei ole lõbustusasutis, me läheme sinna jahiretkele. "Käite mu jala kõrval, ringi ei jookse, asju ei kisu, maksmise ajal olete vait"-drill on mind mitmetest segadustest säästnud. Nyyd õpetan lisaks enne kodust väljumist "tuleta mulle kindlasti meelde muna, mootoriõli ja 55mm naelad" ja kui meelde ei tuleta, järgmine kord jahile kaasa ei saa.
Ma arvan, et ka kasutatakse ära kogu kala ja müüakse meile "makra" nime all maha.
Erinevad kalakastest ei toodeta makrat nähtavasti mädandamise teel. Tõenäoliselt.
Jajaa lugesin muidugi. Samas kas tüüpiliselt jagub tähelepanu vaid mind konkreetselt huvitavatele kohtadele või on lihtsalt hakanud mälu kaduma, turulõhna kohta ei mäletanud.
Seda ei tulnud pähegi, et selverist saab ka kogu korvi eest maksmata välja jalutada. Mind korra kontrolliti, et kas olen kõik kauba ära märkinud, olin täitsa mures aga ikka olin. Tädi andis isegi pisikese selveri shokolaadi "aususe" tasuka :D
... ja paluks autointsidendi kohta kah paar selgitavat sõna.
Juhul kui see kalakaste on selline asi, mida mina kasutan näiteks tai karri tegemisel, siis... teate, mul on ükskõik, kui mädanenud kalast seda tehakse või misasi see on, ilma kalakasteta karrit teha ei saa. Eestlased pole selles osas paremad, söövad mingit... kilu ja ma ei tea, mida veel (ma ei söö ise kala, ma võin plõksida).
Poest niimoodi varastada pole mul veel õnnestunud, minu klassika on see, et ma satun Rimis ostukontrolli ja ei ole puuviljakilekotti ära piiksutanud. Siis on ka piinlik, sest ma sisuliselt üritasin seda kotti ju varastada, eksole.
Ma nüüd mõneks ajaks välismaale puhkusele, ehk saan sealt kirjutada, ehk ei :)
Võtsin reisikirja uuesti lahti, et kalapasta järgi lõhnavate linnade koht üles leida :D
Post a Comment