Kõik kaob ehk sauruste raskest elust
Mul on oma "koduleht" olnud aastast 1995 või 1996. Alates aastast 2001 olen sinna pannud ka kõik matkapäevikud. Tekstid olid alguses Tartu Tähetorni obs.ee/~kaur all, siis Tradeneti no.spam.ee/~kaur serveris (aitäh!) ja viimased sada aastat Google sites lehel. Fotod on olnud isehallatud Gallery (php soft) sees, Renee album.rumba.ee serveris, nagi.ee serveris ja SmugMug-is.
Kõik, kõik need lahendused on netist kadunud.
Nüüd ja viimasena läks manalasse Google Sites.
Sites oli hästi lihtne asi. Selle eellane oli veel lihtsam Google Pages. Mulle sobis hästi, sest mul ongi vaja väga vähe - et oleks matkade tabel, iga matka kohta lehekülg juttu ja mõned fotod. Oluline oli just ajaline järjepidevus, et 2010 matka kirjeldus oleks loetav ka aastal 2020.
Nüüd lasi Google oma Sites lahenduse õhku.
Päris kinni teda ei pandud: Googlel on "new Sites". Selles on tehtud mu ajutiste asjade leht (kurinurm2). Aga uus rakendus on nagu... lapse lelu. Ümar ja armas, aga tegelikult ei tööta.
Migrasin oma vana lehe uue lahenduse alla ja oh imet - ei töötagi. Mul on matkade _tabel_, eks? Uues sites'is aga pole tabeleid. Ja ei tule ka. Tabelid on eelmine sajand, mobiilid ei näita neid hästi ja kes üldse tahab sellist raamatupidajate jama näha??? Kasutajad halavad, aga keda kotib eks. Lisaks on fotodega mingi jama (mõned on ok, enamik mitte). Lisaks on kogu navigatsioon on p-s. Mul oli klikitav matkade nimekiri, sellist asja pole enam olemas, on "menüü", mis on ilmselt moblasõbralikum, aga arvutis nähtamatu.
Saan aru, et olen saurus. Moodne veeb on KOHE tarbimiseks. Insta, tiktok, twitter - me tahame teada, mida me sõbrad teevad nüüd ja praegu. Keda huvitavad eilsed fotod või mullune lumi... Ja siis mina soovin, et keegi näeks või loeks aasta 2000 päevikut!
Ma ei tea, mida teha. Äkki polegi vaja neid vanu päevikuid? Kes neid loeb? Ma ise - mõnikord. Fotod on niikuinii mujal - ehk teeks hoopis need korda?
Matkapäevikutega on üldse raske, sest saab kirjutada KAS endale VÕI teistele. Lugesin just ühe Läti matka blogi, mis on kirjutatud iseendale. Kes mis nalja tegi, mille otsa komistas või kellele külge lõi. Osalejatele huvitav, mulle mitte, sest mina otsisin infot Läti, mitte matkajate kohta. Kellele mina kirjutan? Kas üldse kellelegi? Ei tea...
18 comments:
Kaur, loomulikult on vajalikud need matkajutud! Ei tohi need maamunalt kaduda! :)
Mul on üks tuttav teinud kõikidest oma reisidest fotoraamatud. Pildid ja kommentaarid.
Alguses mõtlesin, et ee..
aga täna on ta lapsed suured ja neid on megahea vaadata. Arvutist pole ma oma vanu pilte vaadanud mitte kunagi. Kui oleks kena raamat, ilmselt võtaksin kätte. Vähemalt see konkreetne inimene näitab neid oma külalistele ja suur osa inimestest vaatab suure huviga.
Ma võtan nüüd hoogu, et ka oma pildid ja reisikirjad raamatusse sättida, enne kui guugle täiega õhku lendab.
ehk siis. Kassetid, diskid, mälupulgad, välised kõvakettad tulevad ja lähevad, aga paber jääb :) :)
Meil on paberil fotoalbumid. Mitte keegi ei vaata neid mitte kunagi.
Aga matkajutte ma jagan neile, kel ise samasse piirkonda minek.
Kuid jah, sul on õigus :)
Ning minu jaoks on tekst olulisem kui foto. "Niagaara juga" saan ma guugeldada igal ajal, aga oma emotsiooni selle juures ei tuleta meelde mitte ükski google.
Selline asi ajab kasutaja hulluks kui lühikese etteteatamisega mingi rakendus või keskkond ära kaotatakse. Hea on kui asendus pakutakse, paraku enamasti pole infi ümberkantimine mugavalt võimalik. Mul mitu korda juhtunud, alati olen mõelnud at kui keeruline saab olla mingi programmi kirjutamine, mis data ühest formaadist teise ümber paneb - ilmselt lihtsalt eri programmidel haldamiseks eri võimalused (näiteks nagu sinu juhul tabel lihtsalt ja labaselt puudub). Ma eeldaks, et uue programmi loomise juures on eelduseks eelnevast lihtne ja mugav infi ülekandmine lisaks sellele, et võimalusi pakutakse juurde mitte ei võeta vähemaks.
Sihuke lihtne asi nagu Skype ekraanipildi pidev muutmine teeb vanemate inimeste elu keeruliseks - on teised aasta jooksul kohanenud ja järsku hüppab uus pilt ette, mis ajab totaalselt segadusse. Mul iga kord vanematega tükk selgitamist.
Spordikellade programmide vahetamisega puutusin hiljuti kokku. Küll ei suuda üks programm lugeda teise sammunumbri või pulsi datat. Isegi sama firma uue mudeli välja tulemisel pole pahatihti võimalik vana infi uude programmi juurde lisada. Rahvasportlastel statistika jälgimine enesetundele oluline.
tahtsin öelda, et matkapäevikuid on vaja neile, kes ise samasse kohta matkale minemas, aga tegelt loen ma huviga kõigi inimeste kõiki matkapäevikuid ka siis, kui ma ise ennem sureks kui sama asja läbi teeks (khmkhm, suusamatkad) :)
see endale vs teistele kirjutamise küsimus on ka huvitav. mu jaoks on vastus lihtne, endale ma ei viitsi kirjutada, sest sel hetkel on tunne, et ise ju tean ja mäletan, mis seal oli. neil harvadel kordadel, kui olen teiste jaoks midagi kirjutanud, on pärast endal superhuvitav olnud lugeda, sest mitte midagi ei ole meeles. nagu poleks kaasas käinudki sel reisil! ma ei usu, et neil teistel, kellele see kirjutatud sai, saab põnevam lugeda olla kui mul endal. ehk siis - kirjutan teistele, kasu lõikan ise, nii ehk?
Mulje järgi on arhiivis igal asjal peal säilitamise tähtaeg. Digitaalsest arhiivist ma tean vähem, st formaatidest.
Ma naudin snapchat ideed - kõik kaob ja see on selgelt välja öeldud. Miks ei võiks Slack või veel õudsema näitena fb messenger toimida nagu snapchat? Miks peab kõike laga arhiveerima ja hoidma nagu igavesti kasutatavana, see ei ole ju võimalik.
Hetkel on Sul info (google sites, tag pildialbum, ...) -> f() -> rakendustega loetav info. Selle ühe spetsiifilise f() vajadus on lühikene optimum, see f ei ühildu. Ma oleksin väga hea meelega soovinud panna enda pildialbumile kommentaare, aga ma ei teinud, sest f() kaob. Normaalne oleks panna kõik info piltide kaasa, aga vähemalt tol hetkel see ei olnud ühilduvalt võimalik. Hetkel töötavad lihtsad asjad nagu failisüsteemi puu, staatiline html (või markdown vmt). Failisüsteemi puu on (hetkel veel) mõistlikult kopeeritav.
Üldistades saab mõtelda, miks on sul seda f() funktsionaalsust vaja, kui kallis on hoolduskulu.
Kas kirjutada - minule on need jutud huvitavad.
Mina loen mingist perverssest lõbust vahel Kauri ja Kitty matkalugusid, Klari trennilugusid, võib-olla just sellepärast, et ise ei tee, aga niiviisi saan vahendaja kaudu kogeda.
Andmete ligipääsetavuse püsimise teemaline xkcd tuli meelde. Lühikokkuvõte: tahad päevikuid hoida: paberkandja, mikrofilm või pdf.
Kitty kokkuvõte - kirjutad teistele, aga loed ise - on väga hea.
Aga ma pean ära õiendama, et suusamatkamisest on meedia (reisiajakirjad, "Musta alpinisti" film jne) loonud täiesti vale ja hirmutava mulje. Suuskadel matkamine meie moodi on kerge, mõnus ja täiest ebamaiselt ilus! Kõik suusamatkama vutt-vutt-vutt :)
aa, et suusamatkadel pole tegelikult ei lund ega miinuskraade? siis ma võin tulla küll :)
Lumi ja miinuskraadid just teevadki kõik kergeks! Lumeta maastikul ukerdad kivide vahel, igal pool on soo ja juurikad - lumega lased igalt poolt otse ja nõlvadest liugled alla. Ja miinus tähendab, et ei saja (ja pole vaja näiteks varuriietust, et äkki seljasolev saab märjaks) ja pole sääski.
Lumeräätsadega saab isegi soost edukalt läbi😁
Ma olen räätsadega käinud nii soos kui paksus lumes. See on ikkagi tüütu koperdamine. Suuskadega libised. Ja esimene saab teiste jaoks raja sisse teha.
Aga muidugi on kohti, kus räätsad on kas paremad või ainuvõimalikud liikumisvahendid. Mõnede kõrgmägede nõlvad näiteks.
Imestasin ka ise, et augusti alguses oli Sites lehel Lenini matk veel nähtav, aga nüüd enam mitte. Teised reisid on ka muidugi läbi loetud; suure tõenäosusega ei ole aega ja naise luba :-) neid ise järgi teha, aga loodan, et on kasulik mõneks teiseks sarnaseks reisiks.
Eks sellega pea arvestama, et aeg läheb kiiresti ning IT maailmas ei ole midagi püsivat.
Lauri
Lenini kirjeldus on endiselt olemas, saab kätte ülevalt servast "mägimatkade" menüüst:
https://sites.google.com/site/kurinurm/matkad-ja-ronimised/lenin-2014
Piltidega on mingi ikaldus. Aga pilte on kõigil niigi. Tekstid on kõik alles.
Minu lugemisvõime on kaunis piiratud, sellep ei saa öelda, et oleksin sinu blogi pidevalt lugenud. Ent! Mulle meeldib just see toon. Kuidas need inimesed üldse aru saavad asjadest ilma tabeliteta? Mina ei saa. Ma neid küll ei postita, aga mul on arvuti tabeleid täis. Väga ebameeldiv, kui masin määrab ära, et mõtlemine ja keskendumine ei ole lahedad.
Inimese enam-vähem kõige kallim vara on minu arvates tähelepanu. Ja tiktokkija on - südamepõhjas ta aimab seda - otsustanud keskendumisvõimest loobuda. Päris ülbe väide, mis?!
Seal sites'i lehel ei ole isegi mitte blogi, vaid matkapäevikud ja trenniharjutuste viited ja muud kauges tulevikus vajalikud asjad. Ja aitäh. :)
Jah, lohakalt kirjutasin, piisavalt keskendumata(!!!).
Mul ju trenniharjutuste viited näiteks on samamoodi tabelis. Ja kus mujal nad olla võiks?
Ühesõnaga, jaa. Ja ole sa ise tänatud.
Post a Comment