Valingu hiidrahn
Sõitsin Sõrvest koju ja vaatasin tee peal ära Valingu hiidrahnu.
See kivi on väga konkreetselt ühe uue maja õue peal, maja taga.
Lahke peremees kutsus sisse ja vaatama.
Rahn oli tegelikult pettumus - selle kõrguseks ütleb Regio kaart 7.3 meetrit, aga päriselt on 4-5 m.
Suur kivi küll, aga mitte hiid-.
Humala kandis leidsin heinamaalt metsa äärest "kultusekivi". Päris suur, 2m kõrge. Maa-ameti kultuurimälestiste kaart on selles kohas aga puha sinine, kõik on "kultusekive" täis. Muinas-eestlased pidid täiesti usuhullud olema meie ajaloolaste arust.
Ja tegelikult on see sissekanne natuke eputamiseks kah, sest kuidas saab rattaga Sõrvest Kadriorgu sõites Valingul käia?
See kivi on väga konkreetselt ühe uue maja õue peal, maja taga.
Lahke peremees kutsus sisse ja vaatama.
Rahn oli tegelikult pettumus - selle kõrguseks ütleb Regio kaart 7.3 meetrit, aga päriselt on 4-5 m.
Suur kivi küll, aga mitte hiid-.
Humala kandis leidsin heinamaalt metsa äärest "kultusekivi". Päris suur, 2m kõrge. Maa-ameti kultuurimälestiste kaart on selles kohas aga puha sinine, kõik on "kultusekive" täis. Muinas-eestlased pidid täiesti usuhullud olema meie ajaloolaste arust.
Ja tegelikult on see sissekanne natuke eputamiseks kah, sest kuidas saab rattaga Sõrvest Kadriorgu sõites Valingul käia?
Labels:
ratas
12 comments:
Palju kilomeetreid tuli? Sõrvest Tallinna sõites Valingu just päris tee peale ei jää tõesti ;)
65 km umbes. Enamik sellest asfalt, kruusa ja juurikaid oli ehk 5 km. Kanama juures tuli üle risti üle kiirtee ja suunapiirete ronida, et Jälgimäe poole saada. :)
Ja enne seda olin ma kõigepealt päev otsa tööd teinud, siis lapsega 5 km sörkinud...
Valingu hiidrahn ja selle lähikilomeetrid olid mu lapsepõlve põhiline mängumaa. Toona seda uuselamurajooni ei olnud, elasin ühes neist vanadest majadest, mis kohe tänava äärde jäävad. Kodumaja ja kivi vahele jäi viljapõld, Suure Kivi (meie kutsusime seda mõistagi nii) taha heinamaa, lehma- ja lambakarjamaa). Kivi ümbruses kasvas meeletult põldmarju, kivi all (seal "tagumises" küljes, kus kivi alla saab pugeda, oli aastaid jäneste pesa. Kivi puhul oli hea see, et see oli põhimõtteliselt kõigist külgedest ronitav :D. Üsna samasse kanti jääb muide üks kultusekivi ka, viidaga ja puha.
Kultusekive on kõikjal miljon tükki :)
See on vist siis see:
https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=imagegallery&id=18973
Viidatud Maa-ameti kaardi kultusekivi on siis raudtee ääres.
Põldmarja moodi varsi oli vist praegu ka.
Toosama jah, vanasti oli see sarapuupõõsas, milles kivi kasvab, ütlemata viljakas :)
ma kuulsin kunagi mingite arheoloogide nalju, kuidas siis, kui leitud artefakti otstarvet ei oska kindlaks määrata, visatakse "ah, pane, et kultusese".
a üks asi on küll see, et animistliku usu puhul ongi vist rohkem altarilaadseid kohti vaja kui organiseeritud monoteistliku usu puhul. Vanas Roomas oli iga kolle mõnes mõttes ka altar ja kõik ristteed pühad ja...
Koht-lohk.
Kultusekivi teeb kultuseks see, et tal on "tehislikud lohud".
Viki:
Kultuskivi on kivi, mille peal või juures on sooritatud kultustalitusi.
Uskumustega seotud kivirahn, millel on sellele osutav rahvapärane nimi (Ohvri-, Tohtri-, Hiie-, Maalja-, Kabeli-, Tondi-, Uku-, Kõrva-, Litrekivi) või mille pinnal leidub looduslikke või tehissüvendeid (lohke, nn. jälgi). Paljude kivide kohta teatakse muistendeid. Eestis registreeritud rohkem kui 1700 kultuskivist on enamik (1300) väikeselohulised.
Nagu oleks me esivanematel käinud mäng, et kes jaksab oma põllu kivile rohkem süvendeid uuristada.
"Naabrist parem" muinasaegne variant või nii.
See Valingu oma näeb välja, nagu eriti ronimisrõõmu ei pakuks, kui teine külg hulga vertikaalsem pole.
Rents, see Valingu oma pakub ronimisrõõmu, kui oled orienteeruvalt vanuses 5-10 :D. üks külg on tegelt täitsa vertikaal, aga seal rõõmu vast 2-2,5 meetrit maksimum. Aga muidu oli seal kivi otsas päikese käes täitsa tore raamatut lugeda.
Lisaks on see kivi väga konkreetselt eramaja õue peal, tara on ümber ja muru on niidetud.
Kaur
Post a Comment