Uus seljakott: Tatonka Kings Peak 60 LT
Aastal 1998 ostsin Nõmme matkapoest oma elu esimese seljakoti.
Wechnke Watzmann 75. Hästi kerge - 1100 grammi. Seljakott teenis alguses hästi, aga hakkas tasapisi lagunema. Parandamine ei aidanud. Tükk aega käisin nii, et "lapiks" oli ujumisprillide plastikust kotike, mille sisse läks seljakoti alu-raamu alumine varras. :)
See seljakott käis kolm korda Himaalajas, väiksemaid mägimatku ei jaksa ära lugeda. Aga päris pikkadeks matkadeks oli ta väike ja nende jaoks laenasin onupoja Matrixit. Vahepeal soetasin veel Pinguini sajaliitrise - aga see oli selline käkk, et andsin ta tasuta käest ära.
Siis siginesid perre kaks Kajkat - 85 ja 100 liitrit. Need on muidu toredad kotid, aga rasked. Kanda on neid aga super mugav.
Kevadisel suusamatkal oli tuli kaasa rekordiliselt vähe asju. Läksin nalja pärast samasse Nõmme poodi sooviga "seljakott, 75 liitrit, poolteist kg". Et no niikuinii ei ole sellist olemas. Proovisin igasugu Osprey mudeleid - aga ei, kerged kotid on kõik liiga väikesed. (Ospreyd on kõik kuidagi imelikult kaardus, nii et kott tundub peale vaadates suur, aga tegelikult pole seal üldse ruumi.) Tatonkad olid aga liiga rasked.
Ja siis võtab lahke poeproua välja veel ühe Tatonka. Kirjade järgi 60 liitrit, aga tundub mahukas. Ja poolteist kilo. Proovi!
Panin selga - meeldib. Hästi õhukesest materjalist, iga rihm ja pannal on nii peenike kui saab, aga - seljas on hea. Vöörihm on normaalse polstriga. Vihmakate on kaasas.
Järgmine päev olin tagasi, kaasas 85L Kajka ja kogu mu suusamatka kola. Pakkisin asju vaheldumisi Kajkasse ja Tatonkasse. Tavaliste 60L kottidega võrreldes on see kott kuidagi hirmus suur. Ülesehitus on lihtne - üks suur toru, laka peal sahtel, muud ei midagi. Lisaks oli kott üsna odav, 140 eurot.
Ostsin koti ära, võtsin matkale kaasa ja tassisin nädal aega seljas.
Ainult kiidan!
Mahtu on küll ja veel. Kandsin vahepeal lisaks enda kolale ka teiste asju - ei mingit muret, ruumi oli ikka üle. Korraks oli vaja suusad seljakoti külge panna - ka see töötas hästi. Ning nii kerge kott töötab ka päevamatka kotina hästi. Ning kott ei olnud kordagi ebamugav, ei hõõrunud ega vajutanud ei õlgu ega puusi.
Nii et mul on uus seljakott ja olen väga rahul.
Nõmme matkapoe töötajatele tuhat tänu!
Wechnke Watzmann 75. Hästi kerge - 1100 grammi. Seljakott teenis alguses hästi, aga hakkas tasapisi lagunema. Parandamine ei aidanud. Tükk aega käisin nii, et "lapiks" oli ujumisprillide plastikust kotike, mille sisse läks seljakoti alu-raamu alumine varras. :)See seljakott käis kolm korda Himaalajas, väiksemaid mägimatku ei jaksa ära lugeda. Aga päris pikkadeks matkadeks oli ta väike ja nende jaoks laenasin onupoja Matrixit. Vahepeal soetasin veel Pinguini sajaliitrise - aga see oli selline käkk, et andsin ta tasuta käest ära.
Siis siginesid perre kaks Kajkat - 85 ja 100 liitrit. Need on muidu toredad kotid, aga rasked. Kanda on neid aga super mugav.
Kevadisel suusamatkal oli tuli kaasa rekordiliselt vähe asju. Läksin nalja pärast samasse Nõmme poodi sooviga "seljakott, 75 liitrit, poolteist kg". Et no niikuinii ei ole sellist olemas. Proovisin igasugu Osprey mudeleid - aga ei, kerged kotid on kõik liiga väikesed. (Ospreyd on kõik kuidagi imelikult kaardus, nii et kott tundub peale vaadates suur, aga tegelikult pole seal üldse ruumi.) Tatonkad olid aga liiga rasked.
Ja siis võtab lahke poeproua välja veel ühe Tatonka. Kirjade järgi 60 liitrit, aga tundub mahukas. Ja poolteist kilo. Proovi!
Panin selga - meeldib. Hästi õhukesest materjalist, iga rihm ja pannal on nii peenike kui saab, aga - seljas on hea. Vöörihm on normaalse polstriga. Vihmakate on kaasas.
Järgmine päev olin tagasi, kaasas 85L Kajka ja kogu mu suusamatka kola. Pakkisin asju vaheldumisi Kajkasse ja Tatonkasse. Tavaliste 60L kottidega võrreldes on see kott kuidagi hirmus suur. Ülesehitus on lihtne - üks suur toru, laka peal sahtel, muud ei midagi. Lisaks oli kott üsna odav, 140 eurot.
 |
| Tatonka paistab läbi. Näha on kollane jope ja punane toidukott, küljetaskus kollane vihmakate. |
Ainult kiidan!
Mahtu on küll ja veel. Kandsin vahepeal lisaks enda kolale ka teiste asju - ei mingit muret, ruumi oli ikka üle. Korraks oli vaja suusad seljakoti külge panna - ka see töötas hästi. Ning nii kerge kott töötab ka päevamatka kotina hästi. Ning kott ei olnud kordagi ebamugav, ei hõõrunud ega vajutanud ei õlgu ega puusi.
Nii et mul on uus seljakott ja olen väga rahul.
Nõmme matkapoe töötajatele tuhat tänu!
9 comments:
Kas su elus pehmete, raamita seljakottide perioodi ei olnudki? ma mäletan kaheksakümnendatest veel neid ka, sain sellisega matkal käidud ja maalt õunu veetud jne.
Kaheksakümnendatel olin ma paksude prillidega nohik, mitte ei käinud matkal ega vedanu õunu :)
Kaur
Matkamaailma webipoes seda mudelit müüa pole. Tatonka enda kodulehel ka mitte.
LT - Lightweight Touring, see miski 600g kergem kui tavaline Kings Peak.
ma olin ka paksude prillidega nohik, aga õunad tuli ju (aiaga sugulaste poolt või maalt) kuidagi koju saada, muidu põleks õunu olnud.
Jõudsin sellise pehme seljakotiga veel 1998. aastal pikal Rootsi ja Itaalia tuuril käia - kokku mingi poolteist kuud, kõik, mis vaja, seljakotis. st elasime küll majas, aga kogu eri kliimade garderoob pluss need söögiasjad, mida ma hääletades sõin, pidi ära mahtuma.
Matkamaailmast ostsin ma ilmselt viimase ära. See oli veel alla hinnatud, kuna "näidis".
Tatonka lehel pole isegi midagi umbes sarnast. Kahju. Ja imelik.
Peaks mõnest netipoest paar tükki tellima... :)
Kui meil oli kunagi trupiga Piiteris kontsertreis, siis astus seal A. ühte kotipoodi sisse, sest tal oli uut head igapäevaseljakotti vaja.
Valik osutus väga heaks, ta leidis peaaegu kohe mõistliku hinnaga suurepärase tugevast presendist korralike lukkudega hea kaalu-mahutavuse suhtega paljude taskutega koti ja tahtis ära osta.
Poes reageeriti mitu korda nii, et "kas te tahate seda ära osta?" ja "kas te olete kindel" ja käituti üldse väga kahtlustavalt. Aga A. on väga kindlameelne, ütles muudkui, et jah tahab ning jah on kindel, ja sai oma koti pärast pikka pealekäimist kätte.
Mulle meenutas see kangesti üht Agatha Christie kriminulli, kus käsitööseljakottide äri oli tegelikult narkoäri ja seljakotte ostvad tudengid tegelesid tegelikult narkotsi jaemüügiga. Pakkusin, et kohalikud võib-olla kõik juba teavad, et see kotiäri ei ole tegelik kotiäri ja A. ajas neil põhjalikult juhtme kokku - tuleb mingi võõras tüüp ja nagu tahabki päriselt kotti osta!
Rahapesu-urgas on ka variant muidugi.
Aga mu vanemad sattusid ükskord Kanadas just sellises kohas sööma, kus neid koheldi sama umbusklikult, aga neil olid jalad väsinud ja ei jaksanud uut kohta otsida; restoran suutis küll pakkuda väga maitsvat toitu, aga ilmselgelt ei olnud söögiäri nende põhiäri; kui nemad seal oma naiivse turisti moel sõid, käisid teised, "omad" kliendid mitu korda edasi-tagasi tagaruumide vahet ja tulid sealt salapäraste pakkidega välja.
Ma proovisin Telia netipoest telefoni osta ja ei õnnestunud. Mulje on pmst sama nagu su A-l. "Miks te proovite siit telefoni osta? Kas te olete kindel?" Osutus nii keeruliseks, et jätsingi ostmata. Ja lähen täna neile füüsilisse esindusse kohale.
A no mu mitte-lemmik on ikkagi Mazda esindus, kuhu ma sisse astusin, raha taskus sügelemas. Ja mind pandi ootama - "me ei saa teiega hetkel tegeleda, meil on MÜÜGIKOOSOLEK".
Pmst sülitasin põrandale ja tulin ära. Mazda oleks olnud täiesti arvestatav valik, aga sellise suhtumise juures ei ole nõus ma neilt midagi ostma.
Poolteist aastat hiljem:
Olen selle kotiga nüüd mitu keskmise raskusega matka teinud ja ainult kiidan. Mahukas, seljas mugav, kerge. Kaalun, kas osta netist teine samasugune veel, varuks. Ma ei ole teist nii hea kaalu / mahu / mugavuse kombinatsiooni näinud. Kõik muud sama litraažiga kotid on raskemad ja reaalse kasuliku mahu osas palju väiksemad.
Post a Comment