Jooksmas
Jooksmine on halb!!! Liigestele ja südamele ja üldse. Õnneks ei ole ma pärast 2017 kevade kukkumist joosta saanud. Sest valus.
Aga midagi pole teha - tahaks!! See on nagu mõnuaine. Nii et ma lubasin endale, et kui kaal alla teatud piiri läheb, siis proovin jälle. See hetk jõudis paar nädala tagasi kätte. Nii et ma olen nüüd paar korda sörkinud, umbes korra nädalas.
Ilgelt raske on. Ausalt ka.
Esiteks proovisin Harku ringi, läksin reipa 5 min/km tempoga peale ja koolesin kohe. Ei jaksa! Kõndisin ja sörkisin vaheldumisi.
Olen ka kodus mere ääres jooksnud - sama. Järjest joosta ei suuda. 10 km peale pidi tegema neli puhkust.
Aga - läheb paremaks! Eile sibasin ka 10 km, tegin kaks (pikka) pausi. Oli hea, võhma jagus, viimased kaks km olid kõige kiiremad. Täna on jalad veidi kanged, aga midagi pole otseselt valus.
9. juuli: 10 km 57:30. Järjest, ühtlaselt, vihmas ja tuules. Alustasin allamäge - Ilvese sillalt Lauluväljakule, sealt Piritale ja tagasi Russalka juurde. Hingamine ja pulss kogu jooksu ajal kontrolli all ja normaalsed. Kilomeetri ajad 5:40 ja 5:53 vahele. 8. km tegin kiiremini (5:20), oli kerge. Põlv ei andnud tunda, aga lihased on küll hellad.
Kes tahab umbes korra nädalas minuga koos sörkida, 5-10 km tempoga 6 min/km või veidi alla, võib teada anda.
Augusti alguse lisandus:
Sloveenia mäed tegid jalgadele ainult head - põlved ei andnud / ei anna üldse tunda. Matk ise sai oodatust kergem, sest liikusime enamasti ilma kotita.
Jooksuproov pärast matka oli mõnus-mõnus-mõnus. Esimest korda üle pika aja julgesin ja jaksasin kiiresti joosta. Nauding, eks!
Aga midagi pole teha - tahaks!! See on nagu mõnuaine. Nii et ma lubasin endale, et kui kaal alla teatud piiri läheb, siis proovin jälle. See hetk jõudis paar nädala tagasi kätte. Nii et ma olen nüüd paar korda sörkinud, umbes korra nädalas.
Ilgelt raske on. Ausalt ka.
Esiteks proovisin Harku ringi, läksin reipa 5 min/km tempoga peale ja koolesin kohe. Ei jaksa! Kõndisin ja sörkisin vaheldumisi.
Olen ka kodus mere ääres jooksnud - sama. Järjest joosta ei suuda. 10 km peale pidi tegema neli puhkust.
Aga - läheb paremaks! Eile sibasin ka 10 km, tegin kaks (pikka) pausi. Oli hea, võhma jagus, viimased kaks km olid kõige kiiremad. Täna on jalad veidi kanged, aga midagi pole otseselt valus.
9. juuli: 10 km 57:30. Järjest, ühtlaselt, vihmas ja tuules. Alustasin allamäge - Ilvese sillalt Lauluväljakule, sealt Piritale ja tagasi Russalka juurde. Hingamine ja pulss kogu jooksu ajal kontrolli all ja normaalsed. Kilomeetri ajad 5:40 ja 5:53 vahele. 8. km tegin kiiremini (5:20), oli kerge. Põlv ei andnud tunda, aga lihased on küll hellad.
Kes tahab umbes korra nädalas minuga koos sörkida, 5-10 km tempoga 6 min/km või veidi alla, võib teada anda.
Augusti alguse lisandus:
Sloveenia mäed tegid jalgadele ainult head - põlved ei andnud / ei anna üldse tunda. Matk ise sai oodatust kergem, sest liikusime enamasti ilma kotita.
Jooksuproov pärast matka oli mõnus-mõnus-mõnus. Esimest korda üle pika aja julgesin ja jaksasin kiiresti joosta. Nauding, eks!
1 comment:
elementaarsed probleemid uuesti alustamisel ja mida pikem paus, seda kauem võtab aega.
tahaks ka joosta aga hetkel veel taastun autoavariist. Igatahes saab minu algus olema suht-täpselt samasugune.
Post a Comment