Kõrvemaal / Püüsaare rabas / kuri kana

Metsast kostis veider röhatus.
Kati märkas puu otsas tumedat mütakat.
Jäime seisma.
Mütakas potsas maha, ajas saba laiaks ja kaela sirgu ja röhkis uuesti.
METSIS!

Algul seisime hiirvaikselt, et linnukest mitte hirmutada.
Kuid tibu seadis sammud otse meie poole.
Viis meetrit, kolm, kaks...
Saba lehvikus, tiivad õieli, kael turris. Ja hääl , nagu luiskaks vikatit.
Ja siis hakkas ründama.

Enam polnud põhjust vait olla.
Kati püüdis linnukest hea sõnaga ära rääkida.
Aga kus sa!
Keeras külje ette, lohistas tiibadega piki lund, kihutas meie poole.
Õnneks olid meil matkakepid :)

Taandusime, selg ees, lind järel.
Me oleks võinud teda igal hetkel kepiga susata.
Aga ei see teda hirmutand.
Kuri elukas jälitas meid hea mitukümmend meetrit, ikka röhkides ja aeg-ajalt rünnates.

Metsisekuked mängivad tegelt varahommikul.
Pärastlõunane etendus oli ainult meie jaoks.
Kas pidas ta meid konkurentideks, tegi lihtsalt trenni või on kevadised kuked nii äksi täis, et neil ükskõik, kellega kakelda?

Aga tegelt tegime me ringi ümber Püüsaare raba.
Algus-lõpp Kõrvemaa keskusest.
Tuli paras matk: 15 km, neli tundi.
Ragistasime tuulemurrus, käisime üle pool-jäätnud raba, sõime jõhvikaid, sumasime vesises lumes.
Põhiosas aga jäisel metsateel.
Aitäh Katile!

Inglise keele teadmisi:
Metsis on inglise keeles "capercaille".
Ja metsiste parve jaoks on eraldi sõna - "tok".
https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_English_terms_of_venery,_by_animal