Matemaatika ja elu
Kommenteerin ühte teist blogi (A), mis kommenteerib ühte teist blogi (B), kus kommenteeritakse seda, et matemaatikat peaks rohkem siduma päris eluga. (A) ütleb, et matas on tekstiülesanded ja see ju on side päris eluga.
Mu seisukoht siis:
“Tekstiülesanded” ja “seos päris eluga” ei ole üks ja sama asi!
Tekstiülesanded on kindlasti abiks, aga need on vaid üks ja üsna kitsas võimalus.
Mina mõtlen tolle “seose” all umbes seda, et kui jutt on ruutsõltuvusest (-funktsioonist, -võrrandist), siis võiks olla vahemalt pool akadeemilist tundi sellest, kus sihukest elukat päriselus näha saab. Mis nähtused niiviisi käituvad? MIKS me seda asja üldse õpime? Järgmised paar kuud ja hea hulk närve kuluvad lastel selles ruut-asjanduse peale. See üks tund oleks hea ajakulutus. Aga seda ei võeta.
Sama – trigonomeetria. Võetagu tunnike ja räägitagu. Näete, siin on klaver, vajutan klahvi, mis juhtub? Juhtub siinus. Vajutan klahv üks oktav üleval? Samasugune siinus, aga poole tihedam. Panen klassis tule põlema? Siinus tuleb juhet pidi laelampi. Teen silmad lahti – siinus Päikeselt jõuab mu silmisse ja ma näen klassiruumi, lampi, teid, … Ja et kui te, lapsed, lähete oma elus õppima või tegema midagi, mis on ükskõik kuidas seotud elektriga, heliga, valgusega, siis on trigonomeetria teie parim sõber, sest kõik signaalid on lained ja kõik normaalsed lained on trigonomeetrilised funktsioonid ja umbes seda me nüüd kohe õppima hakkamegi.
Ja nii edasi.
Aga õpetajad ei võta seda akadeemilist tundi, ega ka poolt ega veerandit. Esiteks ei jäta ainekava neile selleks aega. Ja teiseks nad ise ilmselt ei tea neid asju. Sest tähtsad tädid, kes mata ainekava kokku panid, ka ei tea. Ja seepärast ei jäeta neile ka aega ja ei kirjutata õpikutesse… Ja kardetavasti samal põhjusel ei õpi mata õpsid seda ka ise ülikoolis.
Matat võetakse koolis kui abstraktset, väga eluvõõrast distsipliini. "Tee läbi need ja need trikid, siis saad hea hinde". Notsu ütleb selle kohta "loitsude õppimine" ja see on jube hea väljend. Ning ei, tekstiülesanded ei muuda seda kuigivõrd.
Paar viita lõdvalt seotud teemadel:
Targo Tennisberg, "Miks mulle seda matemaatikat tarvis on",
"Keegi ei tohiks õpetada ühtki matemaatilist kontseptsiooni, kui ta ei oska nimetada mõnda selle praktilist kasutusvaldkonda."
"Origami ja elegantne matemaatika",
EPL juhtkiri matemaatika õpetamisest,
Gümnaasiumi matemaatika ainekava rakendumise uuring, HTM, 2018
Lusti-matemaatika,
