Vooluga kaasa - Bernis ujumas
 |
| Aare jõe inim-supp |
Šveitsi viimasel päeval polnud meil targemat teha kui Berni jalutama minna. Panime pakid raudteejaama hoiukappi ja valgusime linna peale.
Bern on umbes pool Tallinnat (*). Saksakeelne. Vana ja uhke. Olen seal varem käinud - tundus igav ja jube kallis. Kesklinn on kõrgel platvormil, selle ümber voolab Aare jõgi. Majad on kuidagi massiivsed ja igavad. Bern on uhke oma tänavagaleriide üle - need on varjualused majade esimeste korruste all.
Kuid meid see vanalinna suuremat ei huvitand. Lapsed läksid omal käel uitama. Meie Katiga jalutasime alla jõe äärde. Jõgi on sügavas orus, helesinine (sest tuleb Berni Alpide liustikuveest) ja kiire vooluga. Ja selles ulpisid... inimesed. Allavoolu. Mitmekaupa. Enamasti oli neil mingi ujuk kaasas, veekindel kott või kummirõngas. Nad ei ujunud, ei supelnud, vaid lihtsalt hoidsid oma kotist kinni ja voolasid allavett. Paljud olid paarikaupa ja vestlesid sundimatult.
Selgub, et see on siin populaarne linnatranspordi vorm ja ajaviide.
Tahaks ka! Ja miks mitte? Lidusime raudteejaama, võtsime enda kuivad kotid (olid ju kaasas), ja jõe äärde tagasi. Riided ja jalatsid kotti ja vette!
Jõkke minek oli küll üsna hirmus: vool on tõesti kiire. Kohalikud igaks juhuks küsisid, et kui hästi me ujuda oskame. Noh.... äää... ehk piisavalt?
Vesi oli soe. Läksin sisse ja sai aru, et nalja pole - vool on tõesti tugev. Kuid allavoolu läks kõik leebemaks. Ulpisin Katiga kokkulepitud kohani, tulin välja ja jäin ootama. Varsti voolas ka Kati jõge pidi alla. Tehtud!
Seejärel väike õlu jõekalda kohvikus. Rahvast oli jõe ääres hulgem ja paljud tegid mitmeid uju-ringe. Kõvemad hüppasid sillalt vette.
Siis kogusime lapsed kokku ja sõitsime Zürichi kaudu koju.
Internet ütleb, et turistid, ärge tehke nii! Vesi olla külm, kiire, ohtlik. Ma noh... olen osaliselt nõus. Kuid külm küll ei olnud. Ja eestlased ujuvad paremini kui keskmine Aasia või Ameerika turist. Kui oskad ujuda ja tahad lõbutseda, siis Berni võtta ujukad ja veekindel kott kaasa. Saad elamuse!
Kui ujuda ei taha, siis jõe äärde mine ikka: seal on väga tore.
 |
| Vaade sillalt. Näha on veekindlad kotid. Lebost hoolimata liiguvad kõik väga kiiresti allavett. |
 |
| On ju kena sinine. |
 |
| Berni kesklinna kaart. Jõgi voolab vastupäeva. Karud on paremas kurvis. Lilla nool on meie uju-rada. |
(*) EKI käänab Tallinn - Tallinna - Tallinna. Olen teadlik, aga ei ole nõus. https://eki.ee/teatmik/keelenouvakk/kas-valjaspool-tallinna-voi-tallinnat/
6 comments:
hakatuseks: mul on "kohvi" suhtes samad tunded nagu sul "Tallinna".
Põhiteemal: issand kui lahe transpordiviis. Ei saa salata, et ma olen seoses Emajõega millelegi sellisele mõelnud, kusjuures mõnel tasasel lõigul tahaks isegi ülesvoolu proovida. Eriti suur kiusatus on aga mõnes punktis risti üle jõe, kui ma olen näiteks hakatuseks linnaujula kandis ja tahaks otse Supilinna saada või vastupidi. Ma ei ole veekindla kotindusega nii hästi kursis kui sina, ma kujutasin ette midagi sellist, et veevaenulikum sõber jalutab samal ajal kalda peal, minu riided kaasas.
Veekindlad kotid on umbes 15 eurot tükk. Spetsiaalselt ujumiseks mõeldud vidinad (ujumispoid) on kallimad.
Aares pole ülesvoolu minekuks mingit varianti, jõgi voolab linnas 10 km/h interneti andmetel. Minu arust veidi vähem, aga ikkagi kiiremini kui inimene kõnnib.
Umbes viiendat korda ajaloos on mul mingi välismaa värginduse suhtes "Issand kui lahe!"
Levinud komme jah. Olen näinud Augsburgis (Lechi jõgi), Trondheimis (Nidelva) ja kuskil vist veel. Emajões seni eriti mitte, kevadel oli sensatsioon, kui paar tüüpi piknikulaua ja toolidega jäätükil kulgesid.
Liis
Oo!!! Edaspidi võtan kõigile linnatrippidele ujumisvarustuse kaasa!!! Trondheim on üllatav, seal võiks vesi üsna külm olla.
Post a Comment