Viisin Kati Türile HAABJA matkale. See on sihuke camp üritus. Kevadpealinn Türi andis tiitli üle suvepealinn Pärnule, ja saatis selleks Pärnu jõge pidi alla ühepuu-lootsikute ehk haabjate armaada. Eesti haabja-kultuur on UNESCO ilmapärandi loetelus ja puha. Esimesel päeval sõitis Kati ka kaasa, 25 km, ja start anti Türi rannast. Tüdrukud tantsisid, peeti kõnesid, kohal oli meedia - sündmus noh.
Viisin meie auto esimese haabjamatka-päeva lõppu Samliku külla - Pärnu jõe ääres Türi ja Vändra vahel - ja jätsin sinna, et Katil õhtul hea võtta.
Ise tulin rattaga Tallinna:
- Kruusateid pidi Pärnu jõe äärest Mukri rabani. See on RMK Oandu-Ikla raja kõige igavam lõik, oi kui nüri oleks siin kõndida!!! Aga rattaga kruusal kihutada on tore.
- Mukri raba vaatetorn ja ujumis-laugas. Siin istus Belgia bioloog, kes lootis Eestis hulkudes hunti või karu näha. Hmm nojah. Bioloogi lemmik-koht Euroopas oli Dovrefjell :) Vesi laukas oli väga mõnus ja soe.
- Kehtna, ja tore Hepa bensukas
- Rapla külje alla. Samlikult siia oli 60 km ja siit Tallinna veel 60 km. Oleks võinud ka rongi peale minna. Aga milleks!
- Alesti paisjärv
- Angerja-Pahkla maastikukaitseala, risti läbi. Rändrahne ei vaadanud, neid juba nähtud küll.
- Kiili - Kangru - kodu
122 km, umbes pool sellest kruusa- ja metsateedel.
Maastikurattaga.
Aega läks palju, juua läks palju (jube palav päev oli), aga muidu igati hea sõit.
Miski ei hakanud valutama ega hõõruma ega väsinud ära.
Kati aga sõitis haabjaga 25 km, ei läinud ümber, sai seda ise juhtida (st taga istuda nagu kanuus ikka) ja oli megarahul.
Ametlik uudis kah:
 |
| Tantsutüdrukud keerutasid haabjate vahel :) |
 |
| Lõõtssaurused, aga kenasti mängisid |
 |
| Kas pole kena :) |
 |
| Vihje uuele abieluseadusele? |
 |
| Kati mõlaaaaab :) |
 |
| Mukri raba |
 |
Viimane singel - Tallinnas, Viljandi maantee
kergliiklustee kõrval metsas.
Asfalt on nõrkadele :) |
2 comments:
Vau! Väga äge!
Lõunaeestlastel ei ole nii suuri jõgesid olnud, et neil liiklemine mitmekylgselt oluliseks oleks saanud. Emajõel oli lodjaliiklus, seda on nyyd rahva rõõmuks veidi taastatud, omamoodi mõnus aeglane apastraat. Aga igast metsajärvekesed ja -ojakesed, nt Võhandu, mille lähedal mina elan, on rohkem inimeste lahutajad ja palaval ilmal jahutajad.
Haabjas iseenesest on kerge väike veesõiduk, ma imestan, et meiekandis sellest midagi ei teata ega peeta, võrukene on ju põllupidaja ja metsarahvas.
Toredad kõigetegijad inimesed olete, hea lugeda ja uut põnevat reisijutunummert oodata.
Aitäh!
See kevad on olnud väga väga tegus, sellest blokki on jõudnud vaid väike murdosa.
Post a Comment