Monday, February 18, 2019

Lohakus ja lodevus maksavat kätte

Olen laisk ja käin saabastega nagu sussidega - lahtiselt, paelu kinni sidumata.
Paelad on kuidagi saapa põhjas krussis või nii.

Täna saabus karistus.
Üks pael tuli välja ja jäi teise saapa taha kinni.
Käisin keset teed käpuli.
Käed verised, põlved katki.

Paras!!!

Enne seda:
Käisime Kuutsemäel ja mini-Munamäel suusatamas. Ainus kukkumine - Otepää Coopi ees. Porilompi. Jää oli all ja nii ma sinna sisse lendasin. Täesti pikali. Sain läbimärjaks - trussikuteni. Saabas voolas vett täis. Ja üks külg oli mitu päeva valus.

5 comments:

nodsu said...

Tüüpiline lõks, mille mina kogemata endale sean, on see, et teen kohvi valmis, panen sinna põrandale, kus ma kavatsen kohe istuma hakata, lähen võileiva järele, unustan, kuhu ma kohvi panin, ajan tassi ümber. Põrand kohvi ja kohvipuru täis ja lisaks kõigele pean hakkama endale uut tegema.

notsu said...

ja ükskord juhtus nii, et panin torditükiga taldriku tooli peale, et mingi muu asjaga sekeldada. Ja siis umbes viis minutit hiljem istusin tordi otsa.

Notsu, pakkunud maailmale spontaanset klouniklassikat kogu oma teadliku elu.

TT said...

Ammu tuntud tõsiasi, et niisama jalutamine on palju ohtlikum kui mäesuusatamine (ega sa ju Kuutsekal murdmaa laudadega käinud) :D

Anonymous said...

K, maganud oled? Sündmus kõlab olukorra teadlikuse puudulikkusena, mis võib olla ok, aga hea on teada, et ei tea, näiteks silma pimetähni inimene ei näe. Hea, et sa ei tööta näiteks tööstuses stantsi juures.
Minu isa sai eile südame stimulaatori, väljaspool järjekorda. Kuid sisuline probleem: ta ei taju enda keha, ronis enda lubadusest hoolimata ujulas sauna ja viidi täpselt samast kohast teist korda haiglasse.

Notsu lugu kohvist kõlab hästi, aitäh!

Kaur said...

Olenolen, täna näiteks 7 tundi, mis mulle on pigem palju.

See oli puhas lohakus :)