Wednesday, August 26, 2015

MTB @ Randvere

Ma endiselt ei oska jalgrattaga sõita.

Aga aeg-ajalt tuleb seda endale tõestada. Harku algajate öösõit natuke tõestas. Aga mitte piisavalt.
Nii läksin täna Randvere MTB kolmapäevakule.
Meenutuseks: 5 aastat tagasi käisin ka ja tulin sealt nuttes tagasi.
Ja täna täpselt sama.

Erinevused 2010. aastaga:
1) Mul on päris maastiku-ratas. FS! Söest raam! X0 grupp! Kui 2010 võis feili ratta süüks kanda, siis täna küll ei.
2) Ma olen arvestatava mahu maastiku-trenni teinud. Ka sealsamas Randveres. Tavaline inimene oleks selle ajaga rattasõidu mitu korda selgeks saanud.
3) Saan kukkudes jalad klippidest.

Sarnasused 2010. aastaga:
1) Ma ei julge maastikul sõita.
2) Ma kardan tagant tulijaid. Rajaga-tutvumis-ringil vahtisin kogu aeg selja taha, et kas keegi tuleb. Ja kui tuli, siis jäin seisma ja kobisin rajalt heaga eest. Sest kõik on must NII PALJU kiiremad.
3) Ma jätkuvalt jooksen kiiremini kui sõidan :)
4) Sillad ja purded - ei, ei, ei.

Ürituse käik: jäin hiljaks; maksin; tegin raja-tutvumis-ringi, 40 minutit. Leidsin, et võistlus-distantsi (2 ringi) läbida ei jõuaks, sest lõpetaksin kottpimedas. Numbrit ei võtnud. Tegin ühe "piraat" ringi ja tulin koju ära.

Minu ringide ajad: 40 min, 33 min.
Teiste tulemused.
Kõik, ka naised ja lapsed, KÕIK on minust kiiremad.

Paneme tähele, et Randvere on kolmapäeva-sarja kõige lihtsam rada. Tehnilisust pole, hirmu pole, tõuse pole, ainult anna minna!

Järgmise hommikul sõitsin raja uuesti läbi; omast arust palju paremini, kordagi kukkumata, raja kõrval seismata ja kedagi ootamata. Aeg - 30 minutit. Okei, 30 sekundit läheb maha, korjasin metsa jäänud Škoda lindi üles. S.t. see ongi minu objektiivne kiirus ja paremini ma ei oska. :(

Järgmisel nädalal sõitsin uuesti osaliselt läbi Harku öösõidu raja. Kas olen päeval parem kui öösel? Vastus - ei.

Sunday, August 23, 2015

Rattamatk Kõrvemaal


Kõrvemaa keskus reklaamis Paukjärve rattamatka. Olen aastaid!!! tahtnud sealkandis rattaga sõita. Nimi kirja! Auto on Soomes, aga rong Ülemiste => Aegviidu võtab vaid pool tundi.

Igaks juhuks läksin varakult kohale. Nii sain juba enne päris-matka kaks tundi sõidetud. Suusarajal chillimise kõrval tegin Vargamäe oosil off-roadi.

Matk oli välja kuulutatult lastekas. Kaks mudilast rattatoolis, kaks (6a ja 7a) omal jõul. Aga lapsed-naised saadeti otse ja mehed pandi pikemaid tiire tegema. Ma ise lisasin koormust sellega, et jätsin kiivri Venemäele ja sõitsin 8 km piki liivast teed sinna-tagasi. Lisaks tegin tiiru ümber Jussi Kõverjärve - lõuna pool on seal laudtee, põhjakaldal oos (see, mille harjale viib trepp). Ja ujusin ümber Paukjärve saarekese.

Kokku umbes 60 km / 6 tundi sõitu täiesti korralikul maastikul. Väga ära ei väsinud. Mu FS on sellise raja jaoks loodud ja töötab nagu tank. Pärast sõitu soe supp, Kõrvemaa on ikka täiesti üle prahi!

Kaasa tuli ja tagasi tõi mind J., aitäh!

Eriline respekt aga neile kahele 6 & 7 a tüdrukule, kes matka omal jõul ära tegid. Nad sõitsid u 25 km, sellest osa lihtsalt kruusakal, aga piisavalt oli ka juurikaid, liiva, liivaseid laskumisi ja tõuse. Tegijad, täiega!!!

Hiirtel pidu

K - MTB. Pääsküla rabas rallimas.
N - jooks. 30 km, Sõrve - Vääna - Tugamanni - Hüüru - Mustamäe.
R - MTB. Harku metsas. Öösõit, suhtkoht mu võimete piiri peal. 3 tundi.
L - MNT. Laenan maanteeratta ja käin Sõrves. Lisaks jõuan Rakverre punklaulupeole.
P - MTB. Kõrvemaal. 6 või 7 tundi maastikul - oosid, liiv, pehme suusarada.

Homme on kassid tagasi. Koristan ja teen virka nägu :)

Punklaulupidu

Ma olen erakordselt mittepunk. Kui Eesti punk alles "päris" oli, olin mina totaalne nohik, istusin kooli Videotoni või Tartu Tähetorni arvutite taga ja ei teadnud ülejäänud ühiskonnast (ega üldse mitte millestki) mitte midagi.

Nii et kui ma käin punklaulupeol, siis mitte nostalgitsemas: mul pole millegi järele nostalgitseda. Minu jaoks on see lihtsalt sürr nähtus imelike inimestega. Miks mitte külastada? Aga kui ei külasta, ei jää midagi olulist puudu.

Tänane - meeldis.
Aitäh Veikole, kes mu sinna korraldas.

(Ja, noh, Sõpakas on mu lemmikbänd; kahju, et ma neid iial lives näinud pole. Ei, nad ei ole punk, ma tean.)

MNT

Mul on mitu aastat olnud soov MNTd proovida.
Sõpradelt saaks, aga see on siis mingi korraldamine.
Täna läksin Citybike-sse ja laenasin sealt.
Anti Merida Sculptura - ootamatult mõistlik, Tiagra grupiga pill.

Algus oli ärev. Nagu esimest korda oleks ratta seljas! Käiku vahetada ei oska, pidurid ei tööta, kätele asendit ei leia. Aga edasi läks heaks. Veeresin veidi linnas, siis käisin edasi-tagasi Sõrves, u 40 km. Kiirendamine on super, madalal kiirusel veeremine on super (ratas pmst ei aeglustagi), suuremat kiirust hoida on aga ikkagi raske.

Pidurdama ma selle rattaga ei õppinudki, õnneks polnud vaja ka.

MTB pealt tulles (käisin eelmisel ööl Harku öösõidul) on MNT muidugi ulme. Aga ei, ma ei hakka sellist tahtma. Veeremine on muidugi kergem ja kiirem. Aga linnas saaks ma selle seljas väga varsti surma. Mingitest rattateedest ei ole MNT puhul juttugi, ja kiirus + vilets nägevus + autoteel sõit ei ole elulevuse seisukohalt hea valik. Ja maanteel trenni teha ma ei viitsi.

Ehk, olen väga rahul, et proovisin. Aga ei, päriseks ei taha.
Aitäh Citybike!


Saturday, August 22, 2015

Agent M / muusikasissekanne

Mulle täiega meeldib noor Merili Varik ja tema & Marteni bänd "Agent M".
Siin on üks nende linnaorienteerumise teemaline lauluke:

Nüüdseks on neiu kolinud Barcelonasse.
Mingu tal seal hästi!

Saturday, August 15, 2015

Jooksmas - 10km, 30km

10 km Kadriorg - Lillepi - Kadriorg
Esimene km - soojendus ja läbi Kadrioru tänavate - 5:22.
Teine - 4:24.
Aga sellega saigi kiirus otsa!!!
Edasi läks langevalt: 4.34 - 4.46 - 4.54 - 5.xx - 5.xx...
Lõpp oli täielik piin, vihkasin iga sammu ja meetrit.
10 km, 49:04.

A mis hullem veel.
Matkaeelne kannavalu tuli pärast jooksu täiega tagasi.
1) ei jookse?
2) ei jookse asfaldil?
3) ortopeedile?

30 km Sõrve - Vääna - Hüüru - Nõmme - Mustamäe
Enamjaolt kruusastel metsa- ja põlluvaheteedel
https://www.endomondo.com/users/7768241/workouts/585709497
3:10 või 3:15, neto.

Eesmärk: joosta 30 km, hoida tempot 6 ja 7 min/km vahel, teha poolel maal pikem söögipaus ja vajadusel veel kaardilugemis- ja muid pause. Jälgida keha ja panna tähele, mis esimesena haiget tegema hakkab.
- söök jäi ära, sest Hüüru veski on üks jäle urgas. Juua sain.
- kahes kohas sattusin eratee lõksu: Tugamannis ja Harku asulas. Kaart ütleb - tee, tegelt on eramaa ja läbi ei saa.
- Vääna jõe juures eksisin ära, st läksin piki teed, mis äkitselt ära lõppes. 
- 9.99 km peal hakkas valutama PAREMA JALA KESKMINE VARVAS. Wtf!! Ilmselt sissekasvav küüs. Lõikusele! Õnneks läks see üle.
- 15. km peal andsid tunda reiepealsed, 20. km peal olid nad juba tulivalusad, siis aga läks üle.
- Pärast joogipausi (16.5 km) jooksma saada oli sigaraske, jalad täiega kanged.
- 20. km juures hakkas vasak rinnanibu nii hõõruma, et võtsin särgi ära.
- GPS paneb metsas endiselt hullu; võsa all on tempo kellal 30-40 s/min madalam.
- Tempot hoidsin kenasti lõpuni.
 - Liigesevalusid ei olnud.

Mu tavalist 25. km surnud punkti ei tulnud. Kas tänu pausidele või rahulikule tempole? Ei tea. Igatahes polnud ka viimane kilomeeter teab mis raske.

Väsimus pärast jooksu oli korralik, aga üldse mitte nagu siis - http://kurinurm.blogspot.com/2014/08/ring-umber-lasnamae.html.
Ilm oli palav ja vedelikukaotus suur; pärast jooksu võtsin umbes tund aeg järjest (tasapisi) juua.

Mis siis pika jooksu põhiprobleem on? Lihasevalu, tundub. Mis mõjub pikapeale nii, et EI TAHA joosta ega põrutada, tahan jalutada, sest nii saab ju kaa edasi ja pole üldsegi valus onju!

Seega, tuleb korrata.
Kes tuleb kaasa?

Tuesday, August 11, 2015

Umbrella Hostel Bukarestis

Lähed Bukaresti?
Tahad ööbida?
Raha vähe?
Mine Umbrella hostel-isse:
http://www.tripadvisor.com/Hotel_Review-g294458-d3227184-Reviews-Umbrella_Hostel-Bucharest.html

Ausalt, see on unistuste hostel.
Ruumikas ja mugav õu, köök, aatrium.
Köögis kõik võimalikud vidinad.
Tasuta kohv.
Tasuta nett.
Ja mis kõige tähtsam - abivalmis personal!
Kõikidele küsimustele tulid vastused sekundiga.
Kui hakkasime (öösel) lennuki peale minema (seks ajaks polnud me enam kliendid, vaid tulime jäetud kottidele järele), peeti meid kinni - kuhu minek, keset ööd? Lennujaama? Kas te ikka teate täpselt, kuidas? - ja seletati täpselt, kus on bussipeatus, kuidas sinna minna, kust osta pilet ja no üldse.
Suppper koh!

Viharavile

Viskasin oma auto esiklaasi katki.
Ise.
Mobiiltelefoniga.