Friday, January 3, 2020

Kilomeeter krooli

Läksin basseini ja ujusin kilomeetri krooli.

Muidugi pole see päris krool. Ujun "ülekandega". Hingan kord igal tõmbel, kord igal teisel. Jalad teevad suvalise arvu lööke tsüklis. Pöörde asemel on "ujun seinani ja püüan kuidagi vastassuunas liikuma hakata".

Aga ma ei jää hapnikuvõlga!!!
Suudan oma kiirust ja hingamist kontrollida, mitte ei suma "elu eest!"
Suudan kiirema ringi järel rahuneda ja tempo maha võtta.
Ja hingamist taastada pole isegi vaja, sest see... ongi korras!

Septembri lõpus oleks see kõik olnud ulme.
Suutsin ujuda 25-50 meetrit, siis oli kõik. Lämbumise tunne ja ei mingit krooli enam. Konna võisin ujuda lõputult.
Augusti kukkumisest taastusin ja basseini sain septembri lõpuks.
Nii et kolme kuuga selline tulemus.

Kilomeetri asemel võiks ma vajadusel ujuda ka kaks või kolm - ära ma ju ei väsi.

Vesi pole mulle enam takistus, vastane, vaid hea sõber.
Ma ei pressi end temast läbi, ei.
Ma sirutan käe välja, võtan veest kinni ja sikutan end tema abil edasi.

See kõik on ju... tore?

2 comments:

Anonymous said...

Whoa.

Mina ei suuda ujuda 1km krooli järjest, jään kergelt võlga. Tuleb tulla sinuga koos ujuma, nagu sa oled ka kutsunud.

TT said...

Su Väinamere ujumismatkast lugenuna tekkis imestus, et sügisel vaid 100m ujusid. Aga edasiminek on tõepoolest muljetavaldav. Enda kogemusest mäletan sarnast arengut aastat 15 tagasi kui lastega koos ujumas käima hakkasin. Vahepeal pole pea 10 aastat ujulas distantsi ujumas käinud, lestadega ookeanis ujumine on nii palju lihtsam, et pole võrreldav. Täna oli kavas ujulasse minna aga molutasin õige aja maha, kerge põnevus ja hirm nii pika vaheaja pärast. Ära ehk ei upu aga huvitav mitu laiust jaksan teha enne kui õhk otsa saab :P