Wednesday, July 18, 2012

Kadriorg - Mustamäe, rattaga


Sõidan keskhommikul Kadriorust Mustamäele.
On esimene tööpäev pärast puhkust, veeren rahulikult ja enda kohta väga aeglaselt.


Narva maantee parem rada on muutunud ühissõidukirajaks. 
Wtf? Kus mina siis nüüd sõitma peaks?
Rikun seadust ja kulgen mööda ühissõidukirada.
Õnneks on suvi ja ühissõidukid puhkavad. Rada on meeldivalt tühi. Kõik tundub ohutu, kuni

esimese ohtliku olukorrani.
Mulle tagurdab ette sõiduauto. Narva mnt alguse parkimistaskust. Ootamatult.
Ega ma teda süüdista - neist viltustest taskutest väljasõit on tõesti tülikas. Isegi teisi autosid ei näe, ratturist rääkimata. Õnneks sõidan aeglaselt ja saan kenasti pidurdada ja tagurdajast vasakult mööda. Ta ise jääb ka seisma, vist näeb mind, aga minu raja on ta selleks hetkeks täiesti kinni pannud.

Viru ring ja Vabaduse plats ja Kaarli pst ja Taksopargi ristmik lähevad kõik hästi, ehkki veidi kõhe on kogu aeg. Iga paremale hargnev sõidurada tähendab, et ma pean lootma, et autojuhid näevad mind ja mu märguandeid ja taipavad mu vasakule hoidmise plaani ja lasevad mul sõita. Olen erekollases, nii nähtav nagu oskan - aga ikkagi on kõhe. Kaarli pst lõpus (kus parem rada läheb otse Luisesse ja samas keerab paremale Toompuiesteele kah) võtan end rattarajalt päris sõidurajale, et mu taga olev auto mind ikka päris kindlalt näeks ja mulle parempöördega ette ei sõidaks.


Sõprust pstl Rimi parkla juures tekib
teine ohtlik olukord. 
Parklast väljuv sõiduauto jääb enne rattateed seisma, nagu annaks mulle teed.
Aga ei!
Minu lähenedes hakkab auto aeglaselt liikuma ja sõidab rattateele täpselt risti ette.
Õnneks sõidan siingi aeglaselt ja saan kenasti hoo maha.

Kolmas ohtlik hetk tekib samal Sõpakal. Üks tütarlaps astub ümbrust adumata rattateele, kus samal hetkel kohtuvad mina ja vastutulev rattur. Taas aitab mind rahulik sõit, kerge pidurdus ja pääsen tütarlapsest selja tagant mööda.

Edasine tee kontorini on intsidenditu. Mitu korda tuleb kiirus väikelaste või kogu tee okupeerinud mammide tõttu nulli võtta, aga ühtegi ehmatust enam ei ole.

Kokkuvõtteks: Paneb mõtlema. 
Kõik kolm juhtumit olid praegu vaid kerged ootamatused, ei midagi ohtlikku. Aga kui ma oleks sõitnud veidigi kiiremini, oleks vähemalt esimene (tagurdav auto) olnud päris ohtlik laks.

Võib ju öelda, et parkiva auto lähedal ei tohigi kiiresti sõita. Ja rattateel, kus on ristuvaid väljasõite või pimedaid nurki, tuleb ka ettevaatlik olla.

Aga Tallinna rattateedel on IGAL POOL ristuvad teed jalus. Ja pargitakse ka enam-vähem kõikjal. Seega tähendab, et ohutu rattasõit = aeglane rattasõit, igal pool, kogu aeg. See aga ei klapi kuidagi liiklusseadusega, mille mõte on hoida rattad sõiduteel, koos autode ja muu mootor-liiklusega.

3 comments:

Anonymous said...

Kaur, minu kogemused:

Paljud jalgrattateed on ohtlikud, nad ei ole mõeldud kiirelt sõitmiseks;
Autotee ääres on ohutum, aga seni, kuni sa ei satu sõitma koos ühistranspordi või "white van ehk Ford Transititega". Mõlemad on väga tähelepanematud ja ükskõiksed. Linnalähedaste rahumeelsete rajoonide elanikud on liikluses samuti väga ükskõiksed, Pärnu mnt jne.
Meenub üks trollijuht, kes jättis ühe inimese ukse vahele, sõitis minema ja sõimas mind, mis ma prõmmin tema ust. Ah, mis.
Nende lähedusse ei ole mõtet sattuda.

Jalgrattal ellu jäämiseks:
* Mootorratturi kuldreegel - sind ei nähta.
* Jäta endale reageerimiseks aega ja ruumi.
* Vali mõnus tee, unusta halvad jalgrattateed. Näiteks Väike-Ameerika, Nõmme tn või veel parem Nõmme tn ja Sõpruse pst vahel. Väikestel tänavatel on ilusad õunapuud jne.
* Sõida keset sõidurada, ära lase kitsas kohas mööduda. Sunni tegema konkreetset suunatulega möödasõitu. See on vastuoluline, kuid iga kord, kui ma üritan mitte selle järgi käituda, on tulemuseks mingi jama. Viimane kord sõitsin Põhja pst ääres ja sisuliselt rammiti vastu äärekivi, sain auto kätte, vastuseks: "seal teel ei olnud mitte ühtegi jalgratast". "Mina olin", "oi vabandust, ma ei märganud". Mõtle nii, et sina ütled, mida auto teeb. Ükskõik kas talle meeldib või mitte.

Vastuoluline, ebamugav, aga ma ei soovi rohkem kipsis olla. 12a tagasi olin, mul jäi 1-2cm puudu, et veoauto oleks sõitnud minust üle, ainult murdis käe.

Kunagi, kui ma ei sõitnud praktiliselt eranditult väikestel rahulikel tänavatel, tekkis mõte kinnitada jalgrattale 120db suhuõhupasun. Rahulikud tänavad on mõistlikum.
Või kinnita pasun, saad vähemalt effektiivselt sõimata.

J.

Kaido said...

Kui Järvevana ehitused valmis saavad, siis peaks sinna tekkima kena kergliiklustrass. Ehk siis saaks Filtri teed mööda Järvevanale ja sealt edasi Mustamäele ilma paljude ristumisteta.

Praegu on väiksema liiklusega Väike-Ameerika (jalakäijate ületus) - Nõmme tee - Retke tee marsruut. Väike-Ameerika tänaval tuleb küll tagasi sõita vastassuunas. Tuleb meelde Brüssel, kus tihti on ühesuunalistel tänavatel ratastel vatupidi sõitmine lubatud. Kasutaks siin ka sama reeglit.

Kaur said...

Nõmme rattatee on veel tülikam sõita kui Sõpaka oma. Liiklust on tõesti vähem, aga see-eest on tänav täies ulatuses liigendatud ja eramajade väljasõite täis.