Suvel mägedes

Normaalsed inimesed pakkisid endale eile kaasa ujukad ja rätiku.
Et saaks pärast tööd randa.

Mina:
- pikad dressid
- teised pikad dressid
- kampsun
- jope
- müts
- kindad
- termosokid
- talvesaapad
Kokku seljakotitäis sooje riideid.

See kõik läks ülestikku selga, lisaks ronimisvöö ja kirka - järjekordne kesksuvine liustikuõppus võis alata.

Sai jälle väga hea. Lisaks ronimisele ja seongus tuiamisele sai seekord ka "lõhet". Mind lasti nööri otsas üle pangaserva alla. Oli kõhe küll. Kui ise laskud, on köis pinges ja kogu kontroll su enda käes. Aga nüüd hoiab su köiskond sind kinni... vist...???.... ja pead usaldama. (No tegelt oli lisa-ankur ka, aga see oleks tähendanud mitut meetrit kukkumist.)

Lõhes oli ootamatult hea olla. Vähem sääski kui "all", jahedam kui "ülal". Siputasin haaravatega köiest üles ja alla, kogu aeg oli tegemist, vöö ei sooninud ja kaunid loodusvaated hõljusid silme ees. Ning siis sikutasid L & M mu üles. Kahekordne köis + šumaar töötasid väga hästi.

Kahekordsest pikast dressist oli aga palju abi. Esiteks, sääski on Astangul endiselt. Teiseks, nõgestesse pikali hüpates on abiks. Ja seinal rippudes on hea pehme, sest aeg-ajalt käid ikka mõne jäseme või kannikaga piki kivinukki ära.

Astangu tunnelites on endiselt jää. Nii kõva, et võib peal trampida. Paar sammu eemal on +25C ja päike.

Astangul köies

Minu elus muutuvad kohekohe oluliseks kaks tegelast: M ja L. Kui oluliseks? - Eluliselt oluliseks.

Täna viibisime Emm, Ell ja veel mõnega Astangul. Seekord olin ma paremini riides (kaks paari dressipükse, kapuutsiga jakk) - kasulik nii sääskede, nõgeste kui vaarikavõsa vastu - ja üldse oli kõik hea.

Kava:
1) Rinnasideme ABC: miks ja millal ja mismoodi teha-kanda.
2) Nõgestesse viskumise koolitus.
3) Kirkaga jalutamine.
4) Mitmekesi üle kraavi hüppamine.
5) Virtuaalse minu šahtist sikutamine.
Hirmus huvitav oli, ausõna.
Ja E õpetas mu vahemehesõlme tegema. (Ma kunagi oskasin, aga.)

Sain aru ka C kummalisest hüppamise julgustamise pildist Facebookis. Seal on tõepoolest kraav! Osav fotograaf on selle lihtsalt välja kadreerind! Ja mina veel pidasin C commentaari mingiks irooniaks.

Rrr rääkis lõputu hulga tarka juttu. Meelde jäi, et glisseerida ei tohi - tapab! Ja lõhest võib välja jalutada. Ja tuleb käia sisekurvides. Ja... eee.. ongi vist kõik?.

Enne käisin K-ga Trummis sörkimas, nii et igati asjalik päev.

Mustamäe RO

Kolleeg J soovitusel käisin ratta-orienteerumas.
Valmis polnd ma selleks küll üldse mitte. Rattal on klipi pedaalid, jalas tavaline toss. Spidomeeter ei tööta. Kaardihoidjat pole. Rehv on raja-sõiduks selgelt liiga räme. Ja jalg on eilsest jooksust katki.

GPS track.

Plaan oli võtta pika raja kaart ja teha sellest pool.
Ja tulemust mitte kirja saada.
Ja sõita aeglaselt, et eilsest 180 bpm-ga jooksust taastuda.
Seega ei plaanind ma rada ette ega vaadand isegi üle, vaid võtsin kaardi ja läksin külmalt pealt.

Tegelt sai sport must võitu ja tegin ikka terve raja läbi.
Ainult KP 3 jätsin ärevusest võtmata.
Tulemus seega - DQ.
Muidu:
- kaart näpus / hambus oli ikka väga kehv sõita, eriti rabas juurikate otsas
- mudaseks saand toss tahtis klipilt hirmsasti ära libiseda.
- mu ratas on tõesti liiga pehme.
- sõitsin tasa, keskmine pulss tuli 155.
- teevalikutel polnud väga häda. ette planeerimine oleks muidugi säästnud, aga mitte väga palju.
- "jooksen KP-ni ja tagasi" taktikat võinks rohkem tarbida.

A üldiselt oli hirmus hea, sai keskmise ägedusega trenni, ja natuke rattasõitu ka jooksule vahelduseks. Finišis oli täiesti värske tunne. Erinevalt jalgsi-O-st, kus oled finišis laip :)

Plahvatused & põleng Akadeemia teel

Kõige parem video on Kronja oma.

Kui pauk käis, olin mina parajasti kempsus. Mürakas oli tunda ka sinna - kogu maja värises.
Meie popi diivani-nurga aknast oli kenasti näha, et ülejärgmise maja nurk tossab.
Paugud jätkusid, tossu tuli juurde.
11:00 koosolek jäeti ära ja enamik ärksamaid voolas välja uudistama.

Õuest oli näha, et
- maja nurk põleb lahtise leegiga,
- sees ragiseb, paugub ja plahvatab, ning et
- suuremaid pauke saadab ka nähtav plahvatus / tuleleek.
Maja nurgal oli silt "Tehnoprint", ja arvati, et ehk neil on mingit keemiat varutud...
Ega lähedale ei julgend keegi minna, piiluti pargist ja Mäepealse tänavalt.

Tükk aega hiljem laekusid pääste & politsei.

Uued saapad: La Sportiva kindlasti mitte Eco 4.0 GTX

Põdesin ja kudesin, siis viisin tutikad saapad poodi tagasi ja võtsin sealt mingid muud.
Ka La Sportiva
Mudeli nime ei tea, äkki Tibet?
Nr 43.5, mitte 44.

Igatahes.
Kui teised on oma autod ranna- ja grillivarustust täis tankind, on minul pagass täis saapaid.
Uued, ehk siis LaSportiva-vist-Tibet
Vähem uued, ehk siis Garmont-vist-Nebraska
Vanad, ehk LaSportiva Thunder GTX
Viimase mudeli olemasolu Matkasport eitab, ehkki saapad on pärit nende Järve poest.

Hiljem:
Proovisin Astangu võsas ja kividel, töötavad hästi.
Hea, et välja vahetasin!!!

Uued saapad: La Sportiva Eco FC 4.0 GTX

!!! KÕIK ALLJÄRGNEV ON VANA INFO,
!!! SAAPAD LÄKSID POODI TAGASI
!!! JA SAIN SEALT HOOPIS MINGID MUUD.

Üle-eelmised saapad (2007) olid La Sportiva Thunder. Nendega enam mägedesse ei saa - pärast suusamatka hakkasid vett läbi laskma. Niisama talvesaabasteks sobivad, kuid pikalt mägedesse ei kannata. Ja jäikus, mida ma pärast ostmist kiitsin, läks ajaga täiesti allavett.

Eelmised (sügis 2010) olid Garmont (vist Nebraska). Ostsin meelega võimalikult jäigad saapad. Kassidega on head, ronida on hea, jääl-lumel on head.
Aga! - ei sobi jalga. Päka kuju on minu jaoks vale ning saabas surub varvastele peale. Päevakese kannatab nendega olla, aga siis järgmisel päeval enam jalga panna ei taha. Sissekandmine ei aidanud - saabas ei muuda ennast jala järgi mitte vähimalgi määral.

Meel on kurb. Saapaid on kodu täis, aga matkama minna ei kannata. Mida teha? Riskida ja minna küngastele tehniliselt super, kuid ebamugava saapaga? Osta uued? Millised siis?

Pärast pikka nuputamist ja proovimist tuli poest kaasa paar La Sportiva Eco 4.0 GTX saapaid.

Erinevalt eelmisest kahest paarist on need matka-, mitte mägimatka-saapad. Pehmed. Tald on õhuke. Osa pealset on tekstiilist. Kassidege käimise kohta hoiatatakse, et polevat hea. Ronida nendega ilmselt ei saa, jäigemat talda vaja. Matkasporti kutt hoiatas, et kõrgele nendega ronida ei tasu...

Eks näis, kuidas kannatavad!

Uus kell: Polar F6

Vana käekell kadus imelikul kombel ära, tuli uus osta.
Vahtisin Polari (ja Suunto jne) müüjaid nii netis kui päris-poodides ja no mitte miski ei meeldinud.
Tegin siis säästuotsuse ja võtsin soov.ee-st 40 EUR eest kasutatud Polar F6 ligi.

Kell on peaegu identne mu eelmisega.
Korpuse värv on must (mitte hall), nupud on plastik (mitte metallikarva).
Ja F7-l oli treeningupäevikul mingeid treeneri funktsioone, mida ma iial ei kasutanud.

Raku päevak

Viimane orienteerumine juhtus mul täpselt aasta tagasi: Pääsküla päevak, 18. mai 2010.
No sügisel sai korra rogainitud ka.

Eile siis - Raku.
Kui juba mindud, siis võtsin kogu raha eest - M21A.
8+ km, 24 KP.
Kerge maastik - lame, teederohke, kuiv.
Ilm ligi 30C, sääsed, noor äge nõges.

- Algus läks kobamisi, aga suurte vigadeta.
- Siis jooksin loha pidi punktist mööda. Leidsin end keset rohelist võpsikut. Täitsa p-s! Häbi küll, aga küsisin abi.. Sain teada, et olen suurelt üle jooksnud. +6 min kiiremaga, sellest 5 min puhast viga.
- Siis läks jälle normaalselt...
- Ja jälle +4-5 min viga! Täpselt samamoodi. Plagasin loha pidi KP-st mööda ja eksisin ää. Mõistus oli juba nii koos, et ilmakaarte leidmine oli raske. Võtsin end kokku, sain tagasi tee peale, nullist uuesti...
- Viimased 2 km - piin! Kaart & kompass käisid silme ees ringi, enda kaardil hoidmisest polnud juttugi. Väsimus! Joosta jaksasin küll, lihtsalt aju tahtis end välja lülida.
Õnneks olid lõpu-punktid nii lihtsad, et suuri vigu teinud ja midagi vahele ka ei unund.

Tulemuse sain kirja: 1:24.
Tabeli tagaotsas muidugi.
Koos eelmise päeva mäkkejooksuga tuli väga äge trenn.

GPS track:
Näitab kenasti ära, kus ma soperdasin.
Ja üldse on huvitav vaadata :)
Jooksin 10.5 km, koefitsient 1.30.

Vanakas ja ebatäpne GPS

Kategooriasse "hala tehnika üle":

Käisin Vanakal. Eesmärk - treenida mäest üles jalutamist. Panin GPS-i GPS (mu Garmin Forerunner 405) režiimi, kus ekraanil pulss ja kõrgus (elevation). Tuvastasin, et Vanaka all on kõrgus 33-34 m ja üleval 59-60 m. Seega on iga käik 25-27 m. Käisin kaheksa korda - esimeseks korraks piisab.

Garmin Connect aga raporteeris: elevation gain = 80 m.
No ****!!! Kuhu mu tõusumeetrid jäid?

Pilk Connect-i kõrgusgraafikule ütleb:
Graafiku "sakkide" ülemine ots on seal kus peab.
Aga alumine on 33 pealt tõusnud 48-49 peale!
Ja seda süstemaatiliselt, iga kord täpselt samapalju.
Nii ongi 8 x 25 m asemel 8 x 11.
Seegi annab tõusuks rohkem kui 80m...

Kust see viga siis tuleb?
Viitsin iga kord all aega ja jälgisin, et kell end enne tõusu 3x peal ära stabiliseeriks.
Seega teeb Garmin Connect mingeid oma parandusi?
Kaardi järgi?
Aga see on vast veidi nihkes?

Tõepoolest,
leidsin nupu "Elevation corrections", mis just seda kaardi järgi korrigeerimist sisse-välja lülib. Klikksin, tulemus:

Nagu öö ja päev, eks!
Ja summaarne tõus läks 215 meetri peale, mis on umbes õige.

Aga kas see korrigeerimata graafik nüüd parem on?
Nagu mingi sigrimigri...

Kokkuvõttes - ei tundu olema hea ei üks variant, ei teine.

Sport, juuni

K 1 - ronimas - Astangul. + natuke ratast ja kõndimist.
N 2 - jalutamas - Vanakal. 8x. Õõk!
R 3 - ratas - tunnikene Pääsküla raba
P 5 - ratas - tunnikene Harku rabas
E 6 - jooks - 9 km, täpselt tund, Trummi nõlvadel
T 7 - päevak - 8 / 11 km, poolteist tundi, Raku
N 9 - sörk - 4 km
L 11 - jooks - 16.5 km, aeglaselt, Stroomi - Kakumäe, Üllega
P 12 - päev lastega - Nõmmel ronimas ja ujumas
E 13 - jooks - 11.5 km Harkus, kiiresti, alla 5 min/km
T 14 - RO päevak - Mustamäel
K 15 - jooks + Astangul - 6 km sörki K-ga, pärast pikk köieskäimise õppus
R / L / P - kolimine, palju kodust füüsilist tegevust
E 20 - kõnd - Vanakal üles-alla
T 21 - jooks - Pääsküla / Harku päevak, M21B rada, 1:04

Jää

Eile - 1. juuni, väljas 29C, normaalsed inimesed on rannas ja paljad.
Aga mina pildistasin.. jääd.
Õues, Tallinna linnas.
Jää oli piisavalt paks, et võis saabastega peal käia ja trampida.