Mu viimaste kuude telefoniarved on olnud õõvastavad. Kui tahta iphone internetti kasutada, siis tuleks uued veel jubedamad. Võtsin siis kolleegi vihje sisse ja tegin endale "MinuEMT" paketi:
- 300 min (5 tundi) kõnesid
- 20 SMS-i
- 500 MB netti
Eks näis, kas mõjub hästi.
Tõsi, maikuus olen ma juba praeguseks lobisend kaugelt rohkem kui 300 minutit...
Sirvisin "jooksuga tippvormi" trenni planeerimise osad uuesti üle. Nii kordamise mõttes.
Sain siis taas teada, et tuleb
- joosta veel aeglasemalt.
- pärast trenni rohkem venitada.
Pikemalt, nädalas tuleb joosta
- 1 intensiivne keskpikk ots
- 1 pikk aeglane ots (15-20 km)
- 1 kuni mitu aeglast lühemat baasvastupidavuse trenni.
- kui aega üle jääb, siis intervalle ja jõudu.
Baasvastupidavus teha 50%-65% pulsiga, minu puhul siis puhkepulss 65 ja max 185:
50% = 65 + (185-65)x0.50 = 125
50% = 65 + (185-65)x0.65 = 143
Ehk, mahutrenni peab tegema pulsiga 140 ja alla.
Mu praegune koormus vastab sellele teooriale hästi:
- nädalavahetusel teen pika jooksu
- intensiiviks sobib hästi orienteerumine
- aeglaseks mahutrenniks on ratas (kuna 130 pulsiga joosta ma ei viitsi)
- venitan ka enam-vähem korralikult
Nii et kõik läheb nagu peab.
Ronimiskaart / Indoor Climbing Card
Nimi: Kaur Virunurm
Kehtivusaeg: 28.01.2014
Kaardi nr: 093
Tallinna Kaljuronimisklubi
See on siis talviste M1 M2 M3 kursuste ja eksami tulemus.
Oh, mõnus tunne on.
Käisin päevakul jooksmas ja kukkusin. Kiirus oli suur - kruusatee. Jooksu pealt kaarti lugedes jäi jalg kuhugi kinni ja lendasin täiega...
... ja tegin, ime küll, kukerpalli üle õla.
Tulemus: ei midagi. Ainult mullane ranne ja teelehtede puhmas kellarihma vahel tunnistavad, et midagi juhtus. Aga ei mingit valu, marrastust, kriimustust.
Tõusin püsti ja tormasin edasi.
See oli mul kolmas kord sel kevadel täie kiiruse pealt vastu maad käia.
Küsimused siis
- kui kaua läheb, kuni kukun nii, et midagi siiski juhtub?
- kas jooksult kaardi lugemine on ikka mõistlik?
- ehk peaks vähemalt enne Elbrust rahulikumalt võtma?
iphone (mida ma siinkohal sõimama ei hakka, küll jõuab veel) nõuab endale tohutus koguses lisa-softi hankimist ja enda igale poole regamist. muidu on ta lihtsalt mõttetu metallijunn; koos softiga on ta samuti mõttetu junn, aga sa oled tema ümber nii palju tantsu löönud, et ei saa seda enam tunnistada.
tänane proov: trailguru.
ehk siis GPS tracker / sharer. võimaldab
- gps tracki salvestada
- postitada ja teistega jagada
- teha miskit statistikat, vaadata teiste tracke, jne
nagu oleks? aga tegelikult
- andis mingiasi poole raja peal saba. tulemuseks poolik track
- lisaks on osa andmeid (elevation) selgelt puus
- on vaid track ise google mapsi peal. ei ole kiiruse, kõrguse (raja profiili) vms graafikuid
- mul on kuri tunne, et ka mõõdetud osa pikkus on vale.
võib-olla saab graafikuid salvestatud faili pealt siiski näha? kui on olemas {aeg, asukoht} paarid, peaks see ju võimalik olema. eks ma loen foorumeid veidi. ja teen veel ühe katse Pirital, kus ma raja pikkust suht täpselt tean.
Näh, roheliste rattamatkast on kasu! Nüüd tean ma, et maal kraavis kasvav kollane võsa on VARSAKABI. Õrn valge õis maja taga on JÄNESEKAPSAS. Eelmisest korrast on aga meeles LEPIKLILL.
Käisin üle pika aja taas Astangul.
Tähelepanekud:
- Eelmise kevade koristuse efekt on null. Astangu on eramaa, seega ametlik TeemeÄra sinna ei ulatunud. Künnapi klubi suutis sodi kokku koguda, mitte ära viia. Nii on eelmise kevade koristuse hunnikud ikka metsa all - ja uut p@ska on sama palju juures. Masendav, masendav.
- Künnapi rahvast oli väga-väga vähe. Kümmekond ehk. Kulge, kohe on võistlused ju?!
- See-eest oli kohal miski vene klubi. Hullud rsk! Tüübid passisid julgestuseta serva peal, Üks kaheksa lendas ülalt mu kõrvale vastu kivi. Kõik ohutusnõuded käsivad kaheksa selle peale markeerida ja ära visata. Venkud... _viskasid_ kaheksa tagasi üles ja läks kasutusse tagasi.
- Firn toksis kaljusse auke, nii et sädemed lendasid. Ilmselt on kilulinlaste peale kadedad ja tahavad seina maha lõhkuda.
Ronimisest:
Tahtsin vaid näha, kas talvel soojas saalis tehtud trenn välitingimustes ka midagi annab. Annab küll. Seinast, mis eelmisel talvel täiesti ronimatu tundus, sai suht ludinal üles. (Mugavate kohtade peal olid vene skautide köied, seega tuli ronida vastikut rada pidi.)
Aga kõrvalt, kus oli veel veidi siledam koht, üles ei saanud. Pool meetrit jäi puudu... ja jäigi puudu. Kui seda Astangu seina veidi nühkida, siis saaks muidugi sealt ka. Käehaarded on Lasnamäe kaussidel ja Astangu rantidel väga erinevad; seda nägin ma juba talvel, et Lasnamäel treenimine õpetab ainult Lasnamäel ronima.
Siiski oli tore näha noori sportlikke künnapi mehepoegi, kes samal seinal poole peal hämmeldunult seisma jäid ja lõpuks köies alla tulid.
Alpinismist kah.
Köiest ja plokkidest süsteemide ehitajad - ja naelu toksiv, ee, firn - jätsid mind üsna ükskõikseks. Isegi niipalju polnd huvi, et uurida, mida nad seal ehitavad. Kogu tehniline alpinism on minu jaoks endiselt igav. Ehk mitte nii igav kui kaks aastat tagasi, aga ikkagi. Nii et tore on, kui matkagrupis oskab keegi mind kaljulõhest välja sikutada ja repsakatest kanderaami teha, aga mina ise see ei ole...
moot wins, Time Inc. loses
Inside the precision hack
(Kui sa ei tea, mis on 4chan; tubli, sul on lihtsalt elus vedanud.)
hilarious & insightful.
- cookies do work
- organised, optimised manual data entry goes a long way
- client-side flash will be reversed
- gis "vote moot" is relevant
Lingid tänasest crypto-gram-ist.
"Concerning eating after exercise, remember that most carnivorous animals run, kill something, then eat a bunch of meat. It's how we evolved." (fark.com)
Küsisin igasugu inimeste käest nõu, mismoodi kuu ajaga mägivormi saada. Vastused olid muidugi ootuspärased.
- sul jäi talvel põhi tegemata? sry...
- madala pulsiga regulaarset trenni!
- jalgadele jõudu. kükid-väljaaasted-trepid, mäkkejooks
- söö valku! liha, piimavalk
- Ca, Mg on aktiivse trenni ajal vajalikud. preparaatidena siis
- puhka!
Lisaks ütles arst, et mu veresuhkur on liialt kõrgel, tuleb magusaga piiri pidada.
Seega.
- teen kuu aega (juuni keskpaigani) tihedat, kuid rahulikku trenni
- söön, nagu kästud
Siis on nädal puhkust, siis pikk öine xdream, siis mäkke.
Labels:
Elbrus
Minu pildid
Enne matka selgus, et mu juhiload on aegund. Kilingi-Nõmme läksin ikka oma autoga, aga saateautot roolisin vaid 1 otsa saunast koju.
Esimene päev: Kilingi-Nõmme - Nigula, 50 km
Kohe alguses lõikasime parklast otse Tihemetsa. Sealt kruusakaid pidi Jäärja mõisa, Veeliksele, Nigulasse. Igav lame võsane rada. Olime hirmus vara laagris. Saun oli suure maantee ääres 22km eemal. Svjata Vatra kontserti kuulasin kuidagi vähe.
Teine päev: Nigula - Jõulumäe, 73 km
Alustuseks ring Nigula rabas, kolm vaatetorni. Jõhvikad olid ikka veel maitsvad :) Aga K sabas annab laudteel sibada, tal on matkamisest kuidagi väga sportlik arusaam.
Hakkas sadama, suht porine olemine oli. Sõidule mõjus see muidugi hästi! Tarbisime lehmavaatetorni, mille sees oli lõke. Massiarult lõikasime aslfalti pidi otse Kapli - sellega jäime ilma mudalõigust enne Iklat, kurb & nõrk muidugi. Kablis osalesime ülemaailmselt rändlinnupäeval, käisime loodusrajal, torni otsas ja lambakarjas ja mere ääres.
Sealt 5+5km sakk Lemmesse, kus Tammekas kostitas ohtra liha, õlle ja saunaga. Mmm! Päike tuli välja ja hakkas natuke soem (enne oli kolekole tuul).
Siis tagant-tuule-asfaldi-etapp läbi Häädemeeste Tolkuse rappa. Raba (K. otsustas siinkohal jooksutrenni teha; (minu jutt laudtee mõnudest kevajooksul oli vist mõjunud)) ja järgmine vaatetorn. Edasi Tahkuranna rand (tuuline-kivine) ja Jõulumäe ja jälle saun. Sõbrad olid selle ägedalt kuumaks kütnud, ainult nõrgemad naised olid Pärnusse ära kadunud.
Jõlkusin toidubussi ees ja tüütasin tuttavaid, mürasin A&R seltsis Justamendi kontserdil (lava ees). Kell pool kaks selgus, et kõik lähevad magama ja mina siis ka.
Kolmas päev: Jõulumäe - Kilingi-Nõmme, 50 km
K leidis üles Jõulmäe geo-aarde. Ootasime natuke Ülle & co kottide järele, siis velosime kruusakaid pidi Rae (?) järvekese äärde - õnneks oli tuul tagant. Varsakabjad on paar päevaga plahvatanud, kraavid puha kollased! Rael laulis 1 onu maailma kõige koledamaid laule ja vaprad ujusid.
Siis Matti käsul asfalti pidi Kilingi-Nõmme.
Lõpp.
Nähtud kohad:
- Nigula ja Tolkuse rabad
- Jõulumäe keskus
- Kabli, Häädemeeste, Tahkuranna
- Ülemiste rdtj
Muljed:
- Lõuna-Eesti loodus koosneb kraavidest ja võsast. Luited? Pole olnd
- Tammekänd on täiesti ingel! ja Sille ka.
- M et al. on vanaks saanud ja suht normaalseks (st igavaks) muutund
- Naiste moraal sulab matkal kui kevadine lumi
- Pea alkovaba üritus (järgmine kord nii ei tee!)
- K on matkakaaslasena nõrk ja telginaabrina täiesti igav, a geopeiturina väga hea
- Jänesekapsa õrnvalged õied
- Jõhvikad
- Varsakabised kraavid
- Jõulumäe geo-värk
- Rattaparandus-poisi ketiõli-huumor
- Elusaid metsloomi ei näind. Põdrad kõik võsas peidus
- Füüsiline pidas hästi vastu
- Pilte tegin vähe ja koledaid. A teised ei teind üldse
Järgmine aasta jälle!
Ütlesin
Kallele "jah"
FIRST-ile "ei"
Adrianile "mine sina"
Meeletult hea tunne on.
Nüüd tuleb hakata
- trenni tegema - kuu aega on aega, jõuab!
- dieeti pidama - vt eelmine. Ostsin alustuseks karbi "Jaquot" trühveleid
- varustust kokku ajama. Eilse loengu põhjal on mul puudu umbes pooled asjad
Oeh!
Labels:
Elbrus
Tarmo Männard pidas loengu "101 asja Elbrusele". Kolmetunnine ühe-mehe-show mägimatkamisest ja selle juurde käivast jamast. Naera, nii et kõht kõveras! Aga iva oli ka palju sees.
Materjalid on ülal kaidojatarmo lehel.
Mu jaoks uued mõtted:
- dokumentide ja pangakaartide koopiad teiste kätte.
- parim veepudel on lapik viinapudel. 2 tk, kordamööda lund täis ja tasku sulama
- parim jook on kokteil: stroh-80 + konjak
- sokipesuks fairy!
- käterätiks mikrokiust põrandalapp
- teibiks TESA tekstiilteip (kleebib külmas ka)
- liimiks LIQUISOL Sadolini poest (sama)
- rannapall padjaks
- telgialus! nt 2 x Kati hõbedane matt. kivide vastu, sooja eest
- kassil hambad teravaks käiata
- heledad suusaprillid (õhtuseks / öiseks tormiks)
- labidas kelguks, too fiskarsi oma
- käimiskepid x 2
Labels:
Elbrus
Tiksusin Jõulumäe spordirajal, kui miski kamp tuli sinna nuuskima, GPS käes. Selge, geopeitus. Olin kogemata täpselt aarde kohas. Tüübid hakkasid otsima ja ringi tuhnima, ma siis ise vaatasin ise ka, aga ei leidnud ei nemad ega mina.
Hommikul mainisin Kaisale, et kuule, siin on aarde koht.
Kaisa tuli, ütles "ilmselt seal" ja võttis aarde välja.
10 sekundit läks, mitte rohkem.
Proff!
Aare oli Jõulumäe II.
See oli mu esimene kord geoaaret oma silmaga näha.
Ameeriklastel tuli idee, et riik võiks tavakodanikule turvalist arvuti-kasutust promoda:
http://it.slashdot.org/article.pl?sid=09/05/06/1331247
Kommentaarid on huvitavaid ja tõenäoliselt insightful vastuväiteid täis.
01, R -
02, L - jooks - Liiapeksi - Aegviidu - 32 km - 3:21 - 172 bpm
03, P -
04, E - ratas - 15 km - Harku ja Nõmme metsas, aeglaselt
05, T -
06, K - ronimas Lasnamäel
07, N -
08, R - roheliste rattaretk
09, L - roheliste rattaretk
10, P - roheliste rattaretk
11, E -
12, T -
13, K - ronimas - korralik trenn. 34 roheline puhtalt
14, N - jooks - 7 km - 1:10 - lonkisin Trummi 5km raja läbi, lisaks võimlemispaus
15, R - jooks - 7 km - 0:55 (+ 15 min võimlemist) - 142 bpm - Harku raja tagumine "paun"
16, L - jooks - 16 km Sõrves - 1:40 - 157 bpm
17, P - ratas 25 km, Astangul ronimas
18, E -
19, T - jooks - 5 km Nõmmel - 0:25 - 170 bpm - Nõmme 5km rada
20, K - ronimas - ekstreemispordi variant taas, Iidaga
21, N -
22, R - jooks - 8 km - 1:00 - Nõmmel, lisaks veidi kükke suusahüppemäel
23, L - jooks - 15 km - 1:25 - Harku ring, 1:25
24, P - ratas - 53 km - 3:00 - Harku ring Astrea ja Mariga (Väga Aeglaselt)
25, E - ratas - 23 km - 1:20 - Harku ring Juhaniga (keskmiselt)
26, T - päevak - 6.5 km - 1:01 - 169 bpm - Raku; + 15 km ratast sinna ja tagasi
27, K -
28, N - ratas - 43 km - 2:45 - 115 bpm - Harku metsas Ingridiga (aeglaselt)
29, R - jooks - 16.5 km - 1:45 - 154 bpm - Harku ring Triinuga
30, L -
31, P - jooks - 9 km - 1:05 - Trummis. + paar mäkketõusu
16. mai - 16 km sörki Sõrve metsa vahel
Sõrve jaam - Tugamanni - Vääna - Sõrve. Alguses oli plaan joosta palju aeglasemalt, aga no ei viitsi pikka maad niimoodi tiksuda. (Pole mus seda distsiplineeritud sportlast, kes sunniks end _korralikult_ trenni tegema.) Vahepeal oli asfaldi-ots, see pani jalad kergelt valutama; uuesti metsateele saades läks kõik taas heaks.
Huvitav oli jälgida, kuidas süda end aina rohkem üles krutib. Pulss oli alguses 140 bpm (Kõrgemäeni), siis 150, siis alla 160; 5 km Väänast Kõrgemäele 165; Kõrgemäelt koju lidusin 1300m 05:45 185 pulsiga.
Panen ajad ka kirja:
Kõrgemäe 9 min
Tugamanni (maanteel) 40:00
Vääna risttee 1:00
Tammitee algus 1:05
Kõrgemäe 1:31:30
Lõpp (ristmik) 1:37:15
Ilma viimase lõiguta tuli keskmine pulss 155 bpm.
24. mai - ratas Harkus
Naisterahvastega on hea koos sõita. Ei ole võimalik üle pingutada, tiksud tasapisi - just see mis vaja. Aga
- jalad (reiepealsed) kannatasid täitsa sõita, ootamatu
- sadul on mul ikka liiga kitsas. mõeldud 20-aastasele piitspeenikese pepuga pärisratturile, mitte mulle
- järsku mäge ei oska ma sõita ei alla ega üles
- amort vetrub ka lukus olekus, ratas läheb resonantsi, nagu batuudi peal sõidaks
Tegelt tahtsin hoopis ronima minna, aga Astangul oli 5 (viis) inimest ja toimus mingi kummaline tegevus.
26. mai - päevak Rakus
Orienteerumisest oli asi kaugel, puhas lohasid pidi lippamine. KP 2 minnes eksisin "sabas joostes" ära ja kaotasin (-me) 3-4 minutit. Ilma selleta oleks jube hea tulemus tulnud, nüüd oli lihtsalt OK. A nagu öeldud, oli see lohajooks. Ise orienteeruma oleks jama majas olnud; suht palju suunaga minekut ja alusmets on juba tihedalt lehes.
Tulemused.
28. mai - ratas
Tiksusime rahulikult Kadriorg - Kalamaja - Mustamäe - Harku - Õismäe - Kalamaja - Kadriorg. Vahepeal (sõites) oli pulss alla 100. Hm. Samas ühe lühikese kiirendusega sain ta 160 peale.
31. mai - jooks nägi seekord välja nii
- kontorist suusahüppemäe rauast trepini
- sealt kükkidega üles, 141 astet. kulus 6 min. pulss erepunases. lähedalt nõlvalt alla,
- uuesti trepist üles, joostes. jälle alla,
- uuesti trepist üles, joostes. jälle alla,
- liivasest "ninast" üles. öäk, vastik! alla,
- trummi 5 km ring, muidu rahulikult, aga viimane tõus kiirendusega
- lõppu veel 1 ülesmäge sprint
- 1 km kontorini.
Järgi korralik (20 min) venitus.
Näis, mis jalad "homme" teevad, aga muidu oli hea ja läheb kordamisele.
(edit: midagi ei tee. fail!!!!)
Liiapeksi - Aegviidu, 32 km
3:21 (või 3:15)
"Tänavu toimub korraline alpinistide kevadjooks 2. mail. Trass on tavapärane Liiapeksi-Aegviidu matkarada, ... pikkuseks oleme mõõtnud umbes 32-33 kilomeetri vahele.", kirjutab K-E.
Ma pole mingi alpinist, aga metsas joosta mulle meeldib. Seega viib liinibuss mu laup hommikul Loksa teeristi, koos kümmekonna samasugusega. Ilm on imeilus ja soe, näod tuttavad, ainult meeleolu on kevadhommikule ebasobivalt sportlik. Soojendusdress maha, pissipaus, t. püksi ja punuma!
Start, Liiapeksi. Alpinistid üllatavad tempoga. Ei mingit sörki ega soojendust, kohe jalad kõhu alt kaugele välja! Kiirus ~5 min / km ajab pulsi tõusudel 180 peale ja on selge, et kaua ma nii ei jookse. Aga kambas on hea - ei pea ise teed otsima - ja püsin grupis.
Metsateed, mudased metsateed, rööpas mudased metsateed... Pärast Järvi järvi tuleb xdreami kaardilt tuttav "libe laudtee", mis pole libe teps mitte; vot sellel on mõnus joosta! Üle raba paistab metsaserv ja
Paukjärve oosid. 0:52 oleme seal. K-E jt ronivad seinast üles kui oravad; mina võtan tempo maha, joon ja proovin süüa. Ei õnnestu - banaan käib suus ringi nagu märg papp. Sörgin üksi edasi, õnneks on matkarada siin hästi märgitud ja jälgitav. Tõusudel kõnnin, väsimus annab tunda.
Jussi järved on 1:20 stardist. Juba?! See on ju ligi pool maad! 25 min keerutamist ümber Väin-, Suur-, Pikk-, Kõver ja Linajärve tuletab meelde, kuis aasta tagasi sai samu nõlvu võetud lapsevankriga; sellega võrreldes on tänane sörk puhas mõnu.
1:45 tagasi liivateel, sealt üle
Soodla jõe Kõrvemaa suusaringile ja Riistakõrve raba serval Aegviidu suusaradadeni.
Tee on hea ja suht lauge, kuid reiepealsed annavad tunda; tegelt andsid juba enne starti, üle-eilne Mustamäe päevak (tuttav maastik, lühike rada, täiskiirusel mäest üles-alla) on alles jalgades. 2:40 juures jõuavad mulle järele & mööda kaks ühtlases tempos sörkivat alpinisti. Teen koos nendega veidi sohki: läheme Aegviitu mööda teid, päris matkarada läheb metsa all ja käib rohkem üles-alla. Teepikkuses kaotan, kuid joosta on kindlasti kergem. Samas, ma tõesti isegi ei näinud, kus rada tee pealt ära keeras... Ja kusagil siinkandis eksis talvel ära ST; seda ma ju ei taha, eks.
Püsin paaril veidi kannul, siis lasen eest. Ja 3:00 kandis hakkan oma häbiks jalutama, vaheldumisi jooksuga.
3:15 olen Aegviidu staadionil. Lõpus jaksan veel joosta küll. Lähen alul vale teed pidi ja jõuan vale Mustjõe sillani, lõpuks leian ikka õige finishi-silla ka üles. Läbi!
Hingeldan veidi, siis panen hellad jalatallad külma vette ja hakkab hea. Jalutan jaama, ütlen teistele aitäh & nägemist ja lähen Kõrve keskusesse pessu.
Enesetunne (järgmisel õhtul) on hiilgav, vaid kerge väsimus jalgades. Ei liigesevalu, ei ville.
Järgmisel korral võtan eesmärgiks algusest lõpuni joosta, v.a. ooside nõlvad. Ei mingit teed mööda jalutamist!