Olen endiselt elus.

Läksin Lasnamäel ronima lahtise karabiiniga. Juhani tegi kontrolli ja märkas.

Tüüri Wallenberg

"Muusika on Tüürile tüüpiliste joontega, nagu näiteks muusikaliste kontrapositsioonide võnkumine, karjuvad puhkpillide käigud ülesse ja alla, polürütmia muusikaliselt ühtlase rütmi näol, milline on täiendatud teiste rütmikihtidega", kirjutab Vitĕzslav Mikeš. Mina, ausalt, ei tabanud neist polürütmidest ega positsioonidest mitte mõmmigi. Aga ooper ise meeldis mulle küll!!!

Veel arvustusi Estonia saidilt.

Kaili ja Ristoga ujumas

Kaili ja Ristoga ujumas. Risto ujub kiiremini ja Kaili palju kiiremini kui mina. Aga erinevalt. Mina olen nõrk, püüan võimalikult palju libiseda ja mitte tööd teha: tõmmete vahel on mul pikad pausid, mille ajal ma lihtsalt liuglen. Kaili vehib aga kogu aeg, ühtegi pausi ei ole - niipea kui jalad on löögi ära teinud, tuleb käetõmme järele, ja vastupidi. Ta teeb ühe otsa jooksul 16 tõmmet, mina 11 - poolteist korda vahet. Aga mina lihtsalt ei jaksa nii tihti! Ujusin ühe ringi Kaili sabas ja tema tempos, ja võttis kohe võhmale. Omas tempos - libisedes ja ainult natuke aeglasemalt - võin aga supelda päris pikalt, kilomeetrikese või nii.

Aga äratõuge on mul parem :)

Metraazh: kilomeeter konna, pärast 300 m niimoodi järgi, et üks ots krooli ja tagasi konna.

FurryMUCK-i kaarti tahad?

The Atlas of Cyberspace ... is the first comprehensive book to explore the spatial and visual nature of cyberspace and its infrastructure.

Vaba, PDF-idena veebis, ohtralt pilte sees. Sadu näited sellest, kuidas võrku-osalisi-suhteid visualiseerida saab. Hulk ajalugu (esimene ARPAneti kaart jne), e-maili ja infra ja muu kaardid väga eri viisil.

Peatükis Mapping conversation and community (pdf, 58 MB) on pikk jutt MUD-idest ja seonduvast: visualiseeritud FurryMUCKi ja LambdaMOO, Everquest ja Doom. Tõsi, FurryMUCK tekitab mu peas hoopis teistsuguseid pilte.. ja Skype'i pole üldse mainitud.

Geeniandmed vs kindlustus

Slashdotis on postitus geeniandmete avalikustmisest. Küsimuse püstitus: kas ka sina oleks nõus avaliku hüve nimel oma genoomi, haiguste ja harjumuste info (oma nime all) avaldama?

Enamik vastuseid: "ei, sest tahan elukindlustust ja su lapsed tahavad ka."

Yes, it can benefit everybody except yourself. At best, your DNA will show you have no predisposition for various diseases, so you can continue to get health care insurance. However, if you show any predisposition to any disease, the likelihood of you being able to get insurance goes down really fast.

And it's not just you. Depending on the predisposition, having this information public can also affect your children's ability to get insurance (as there are plenty of conditions that may be inherited).

Kurb, kurb, kui tervishoiusüsteem hakkab iseendale vastu töötama.

Sport ja matkad 2008

Väljas higistamise aeg on selleks aastaks vist läbi. Loeme kokku, mitu matka- või spordiürituse moodi asja siis kokku sai:

12. - 13. jaanuar - Künnapi Aegviidu talvematk
27. jaanuar - Talvine Xdream Valgehobusemäel, 7 tundi
15. - 22. märts - Norra suusamatk Jotunheimis, 8 päeva
27. aprill - Klooga Xdream, 4:50
9. - 11. mai - Roheliste rattamatk Lämmijärve ääres
24. mai - Kõrvemaa matk lastega
31. mai - Karula veski ronimislaager
30. juuni - Kärstna öö-Xdream, 13 tundi
6. juuli - Skype triatlon, katkestasin
24. august - Paide Xdream, 3:40
17. august - Kõrvemaa rogain, 7:30
11. august - Charleston Peak, üle North Loop'i
4. august - Charleston Peak, üle South Loop'i
27. september - Pirita 10 km rahvajooks, 0:45:00
21. september - Tartu Rattamaraton, 5:12
13-14 september - rogaini MM Karulas, 24 tundi
5. oktoober - Kõrvemaa Xdream, 4:30
25. oktoober - Libahundi jälg Vihasool, 5:55

Kõige õnnetum võistlus oli ilmselt TRM, kõige parem - viimane Libahunt. (Kevadise Libahundi ajal olin roheliste matkal.) Skype triatloni kummiõnnetuse üle on ka kurb meel.

Järgmine "asi" saab olema ilmselt talvine Xdream 1. veebruaril.

Libahundi Jälje...

... finishis kukkusin murule pikali ja veetsin mõned minutid lihtsalt hingeldades. 5:55 järjest liikumist oli selgelt mu võimete piir. Anu võttis mult SI, tõi tulemused, andis ette veepudeli, hankis koha söögisabas, tassis saiakesi ette. Segavõistkonna mõnud!

Järgmise ööpäeva veetsin süües. Sellist hundinälga ei mäletagi. Energia- ja vedelikukaotus oli nii suur, et nälja ajas lõplikult ära alles klaas veini järgmisel õhtul.

Libahundi Jälg võttis mu orienteerumis-hooaja kenasti kokku: jõudu on, kuid mõistust napib. Jooksime hirmus palju ja o-vigu peaaegu ei teinud, kuid väga hea tulemus jäi kuhugi planeerimise ja rajavaliku taha taha kinni. Kaaslaseks Anu, kes on endiselt must kõvem liduja.

LH on "lühike" seiklusrogain: 6 tundi, punktides lisaülesanded. Seekord Lahemaal Vihasoos. Palju lapsorienteerujaid, aga ka palju "päris" tegijaid. Maastik kerge - lauge, mets sügiseselt hea nähtavusega, punktid kergetes kohtades. Ilm imeilus, soe ja osalt päiksega. Järgmisel päeval oli vihm ja torm :) Enamjaolt jooksime mööda teid - ja tõesti jooksime. Tehnilist orienteerumist juhtus täpselt kahe punkti juures (50 & 30), mõlemad saime koba peale kohe kätte.

Rajavalik: üles mere äärde, paremale, alla, vasakule, koju. Kõik oli hästi kuni selle "koju" osani. Aega jäi väheks ja mitu kerget punkti tuli metsa jätta. Ka viimase aarde-otsimise-ülesande jaoks ei jäänud aega. Läbisime kaardilt niidiga mõõtes 35 km (pluss lisaülesanded - kanuusõit, legendiga jooks jne). Saime 93 pt, HD 8. koht (53 segavõistkonna seas), üldarvestuses 29. / 121. Tegelikult kõva tulemus! Aga võiks olla veel parem, eks :)

Tuttavatest sai Merili ülikõvad 100 punkti ja HD 6, Ekstreem.ee 106p ja HD 4. Paljud tuttavaid sai meist natuke vähem punkte, kuid läbisid palju vähem kilomeetreid.
Tulemused tabelina.

Järgmise korra rajavalikuks: kõigepealt "kõige magusam" koht ära plaanida, siis lõpp, alles siis algus. Punkte julgemalt välja jätta. Ja jõge pole vaja karta!

Kehalisi harjutusi

Viimased üheksa päeva on spordirindel kulgenud nii:

Laupäev: jooksin 8.5 km. Rahulikult - 44 minutit, 5:10 minutit kilomeetrile.

Pühapäev: ronimas, pikalt, mõnuga, üle 3 tunni.

Esmaspäev: ujumas, 1+ km. Tegin 2 x 500 m, kumbki pool 15 minutit, vahele kolmeminutine puhe. Ja siis paar otsa krooli lisaks. Õhtul lugesin wikipediast breaststroke teooria läbi, roppkeeruline tundub :)

Teisipäev: telleri eestvedamisel Nõmmel jooksmas, + Ainar + Risto. Umbes 6.7 km, 40 min, 6 minutit kilomeetrile. Pirita mereäärega võrreldes on Nõmmel palju künkaid ja väga vähe rulluisutajaid :)

Kolmapäev: ronimas, 3 tundi. Käisin korra altjulgestusega üleval.

Neljapäev: jooksmas, Nõmmel, telleri eestvedamisel, aga ilma temata :) Sama distants, Viljoga, seekord 35:20, metsa all tuli tempoks 4:50 min / km.

Reedel: ronimas, 2 tundi. Olime vaid kahekesi seinal ja saime väga korraliku ronimis-trenni, kuid üldfüüsilist hoidsin järgmise päeva rogainiks.

Laupäeval: Libahundi jälg, 6-tunnine seiklusrogain. Anuga. Jooksin end täiesti ribadeks, saime HD 8. koha (53 täiskasvanud HD võistkonna seas). Vähemalt sellest aastast ma teist nii karmi pingutust ei mäleta. 8-tunnine rogain on lihtsam, sest tempo on madalm. 24-tunnisel on probleemiks villid ja liigesed, mitte võhm. Xdreamidel on jälle vaheldust rohkem.

Pühapäeval: 1+ km ujumist. Tegelik eesmärk oli pinges jalalihastele sauna ja mullivanni näidata.

Ma natuke häbenen seda kõike ja enam nii ei tee.

Reedene personaal-ronimine

Ronimas. Kokku oli seinal KAKS ronijat ja KAKS instruktorit. Sisuliselt personaaltrenn mulle ja Oskarile.

Et siis:
- Alustuseks tegin ise endale vöösse topelt-surmasõlme. (Muidu ronime me kaheksaga.) Oskasin, tuli üsna hästi välja!
- Viisin vasakult köied ise üles ja tapsin sellega kohe käed ära.
- Sain aru, miks ma esimese kliki tagurpidi tahan teha.
- Jevgeni: mis te siin niisama ronite, tehke ikka mingit rada! Proovisime siis rohelist - liiga raske. Siis roheline + lilla, sisuliselt tähendas see "kõik nukid peale kollaste ja hallide". Üüratult keerukas! A suure sohiga sain isegi üles... Mitu korda tuli köies puhata või mõtelda. Pmst lahe, edaspidigi. Paneb reljeefi kasutama, nuputama, liigutusi ette läbi mõtlema.
- Oliver pani meid teisi harjutusi tegema. Ronid vasakut serva pidi, vasak käsi ainult serval (mitte nukkidel). Paremat, parem käsi nukkidel.
- Oliver näitas ja selgitas tasakaalu. Peedo kolmnurgad said seina peal reaalse inimese kuju!!!

Edasisteks kordadeks materjali nii et tapab. Uhh, kasulik!!!!

Pärast M2

Esimene ronimine pärast M2 koolitust. Kas oli teistsugune?

Mitte eriti, ütleks. Soojendust / jõudu tegin alguses küll rohkem kui varem. Aga muidu umbes sama: ronisin all edasi-tagasi, siis tegin ühe enda jaoks uue raja ja väsitasin käed korralikult ära, siis taastusin ja ronisin niisama.

* Tasakaal, mis vertikaalsel seinal on enam-vähem olemas, kaob ülemiste negatiivide peal täiesti ära, jään käte otsa rippuma ja muidugi väsin ära.
* Kui olin kindel, et käed on täiesti läbi ja ei pea sekunditki - ronisin kaks korda ära ühe keskmise raja. See tähendab, et käed suudavad trenni jooksul korralikult taastuda, tore :)

See nädal on saanud korralikult trenni:
1 x ujuma - 1.5 km
1 x jooksma - 8.5km, 44 minutit
2 x ronima - 2 tundi ja 3.5 tundi
Lisaks veel natuke ratast ja üks päev maal vehkimist.

Ronimis-foorumeid

http://www.rockclimbing.com/cgi-bin/forum/gforum.cgi?forum=40;
http://www.redriverclimbing.com/index.php
http://www.tradgirl.com/climbing_faq/advanced.htm
http://www.chockstone.org/Forum/Forum.asp
http://cascadeclimbers.com/forum/ubbthreads.php/forums/9/1/The_Gear_Critic

31 foori 2 korda päevas

Lugesin kokku: mu igapäevasel töö-teel on 31 foori ja 6 sebrat.

Vilmsi - Gonsiori - Liivalaia - Suur-Ameerika - Endla - Sõpruse pst - Akadeemia tee.

Proovime Picasat

Proovisin Picasat ja olen parajas segaduses.

Piltide korraldus polegi nii jube kui ma kartsin. Pmst on võimalus füüsilisi katalooge pidi vaadata olemas, ei pea ainult ajatelge jälgima.

Redigeerimine on aga väga sümpaatne. Mulle vajalikud asjad on enam-vähem olemas. Photoshopist erinevad, aga enamasti mugavamad.

Tegin kõik ära... eksportisin pildid veebi ja panin üles... ja siis saabus segadus.

Nüüd tahaks pildid backupiks teise arvutisse panna. Picasat seal ei ole ja ilmselt ka ei tule. Kuidas seda teha? Photoshopiga oli lihtne: piltidest on originaalid, on muudetud versioonid ja ehk ka veebieksport, kõik on failitasemel nähav ja üle kantav. Picasa aga hoiab infot enda sees. Mida siis teha...?

Segadus pole muidugi Picasa süü. Minu pildimajandus ei saa korda enne, kui mul on pildid ühes ja ainult ühes kohas.

Don Quijote

Iida ja Kati käisid Estonias Don Quijotet vaatamas. Minu jaoks jääb see värk kaugeks, aga Iidale meeldis.

Meil käisid samal ajal külas lohelemb-Jaanus ja autolemb-Jakob.

Automaatkarabiiniga julgestama või mitte?

Mul on Black Diamond Rocklock Twistlock.
Kas sellega võib (siseseinal) julgestada ja ronida - või mitte?
Küsisin neljalt eri treenerilt.

Endla: Automaat? See on üks kahtlane asi. (Aga julgestaja küljes vist võib.)
Post: Automaat? See on üks kahtlane asi. (Aga ronija küljes vist võib.)
Holmberg: Muidugi võib! Millest üldse selline küsimus?
Nelke: See ongi ju julgestuskarabiin, loomulikult võib!

Black Diamondi leht ütleb: belay and rappel locker.

Hiljem: Lugesin rockclimbingu foorumist läbi kaks vastavat teemat,
Auto-Locking Vs. Screw gate gate carabiners ja Favorite locking biner for belaying?.
Kokkuvõte: turva-probleeme autolockeritel vist ei ole. (Turva ja vist ühes lauses koos...) Samas on autolockereid kahte sorti, single-action ja double-action, minu omad on need esimesed... Screw-gate eelistajatel on muud põhjused: autolockerid on kallimad, raskemad, võivad jää või külmaga tõrkuma hakata... Autolockerite eelistajad jälle: ole sa kuitahes hoolikas ja kogenud - inimlik viga, screwgate mittelukustamine, on igal juhul suurem risk kui autolockerite mistahes nõrk külg.

Kokkuvõttes - kontrollitud oludes ilmselt võib kasutada. Kui BD on öelnud, et belay, siis nii on. (Uskumatu, kui hoolega jälgitakse ja austatakse kaljuronimises tootjapoolseid spetsifikatsioone!!!) Kui päris mägedesse minek, võib uuesti mõtlema hakata.

Särk shellis - mida teha?

Mida siis ikkagi teha, kui särk (pats, misiganes) on julgestusvahendisse kinni jäänud ning lihtsat meetmed - ülespoole liikumine, vastu ronimine - ei aita?

Vastus: tuleb julgestus ära fikseerida ja siis slingi / repsaka abil koormus vööst jalale ümber kantida.

1) Julgestusköis alla murda ja aasaks teha, aas julgestuskarabiinist läbi toppida.
2) Teha aasaga kaks kontrollsõlme ümber julgestusköie vahendist kõrgemale).
3) Köiele julgestusest allpool veel üks sõlm sisse (aasaga kaheksa), see omakorda karabiiniga vöösse (et kui kõik muu peaks lagunema, siis see peab ikka kinni).
Nüüd võib mõlemad käed lahti lasta, aga julgestusel on koormus endiselt peal.

4) Köiele (julgestusest kõrgemal) slingi või repsakaga haarav sõlm peale. Me tegime eile Bachmanni, aga ilmselt sobiks misiganes haarav.
5) Astud jalaga slingi aasa sisse ja koormad seda.
Nüüd on julgestuselt koormus maas. Saad särgi lahti harutada, kõik asjad tagurpidi lahti võtta ja edasi julgestada.

Tundub lihtne ja loogiline?
Aga kui PN küsis, siis ei osanud keegi vastata.

M2 ronimiskursus

Kaljuronimisklubi M2 koolitus oli tõesti hea nagu ette kiidetud. No kohe sigahea!

Mis siis nelja tunni sisse mahtusid:
* Kerge kontroll, kas eelmisest korrast (M1) on miskit meeles.
* Mõned turva-hirmu-lood - kuidas Kristiines mitutpidi kukutud on.
* Tasakaal, toetuspunktid, haarded, asendid (teoorias).
* Spordifüsioloogia tehniline pool. ATP taastootmise mehhanismid, palju loetamatuid graafikuid, erinevad aeroobsed ja anaeroobsed mehhanismid...
* Trenni alustamine ja soojendus. Oli väga hea! Ma tean küll, mismoodi soojendust teha, aga ikka oli hea, kuna PN sidus kõik liikumised ronimisega ära ja seletas lahti.
* Haarded, sammud ja harjutused seinal. Staatiline ja dünaamiline liikumine.
* Keerukamad liikumised - backstep, inside / outside flag, drop knee. Ega neist nii hästi aru ei saanud kui peaks, a vähemalt sai midagi proovida.
* "Mida teha, kui julgestajal jääb särk shelli vahele?"
* Lõpuks ronisin korra üles kah, vist ainukesena grupis!
Aega kulus 4 tundi ja jäi väheks, saalist tulime välja täpselt kell 10.

Hr Nelket seina peal näha on väärtus iseeneses. Ta mitte ei roni, vaid voolab.

Umbes pool aastat tagasi lugesin Firni foorumist sellist nimekirja: back-step, drop knee, rock-over, bump, stemming, dyno, heel hook, toe hook, heel-toe, jamming ja see kõlas nagu hiina keel. Nüüd hakkab pilt selgemaks minema, esiteks raamatutarkuse läbi ja siis "päriselt" kah :)

Kiidame kodanikuportaali :)

Kinnitasin Tallinna linnale - või Eesti riigile? ei saanudki täpselt aru -, et mu laps käib kergejõustikutrennis. Aega kulus... paarkümmend sekundit. Igatahes alla minuti. Tore!

Pulmafoto kiirkursus

Proovisin Tiri pulmas pilte teha (ühena paljudest) ja läks täiega metsa. Sajal eri põhjusel. Pmst olen ma rahul sellega, mis hetki ma pildile sain, a mitte sellega, _kuidas_ ma nad peale sain.

Edaspidiseks siis:
- Kui keegi palub endast pilti, siis palu tal torditaldrik käest ära panna.
- Kui arvad, et sul on mälukaarti ja akusid piisavalt, siis mõtle veel. Välgu akud said keset pulma tühjaks, seega pidin ma välgu säästmiseks ISO 400 peale ajama, ja 300D-l on see juba liiast.
- Leia endale vähemalt üks koht, kus on normaalne taust. Saalikujundajad on siin su vaenlased, sest täidavad kõik vabad pinnad vanikute ja süldiga.
- Uju inimestele välgu ja portreetoruga külje alla ning tärista neist rahus paarkümmend kaadrit järjest.

A pmst olen ma rahul, et pildistasin. Mälestus vähemalt iseendale on olemas.

Kirikusse ma fotokat ei võtnud, arvasin, et ei sobi. See-eest oli kõigil teistel kaamera olemas. Ausalt öeldes tundus suht ebasünnis, kui pruutpaari sisenedes kõik nagu käsu peale silma LCD juurde tõstsid.

Peaks eestifoto portree-koolitusele minema.

Tiri + Siim

Estonian version:
Tiri ja Siim, palju õnne.

Pikk versioon iseendale:
Inimese elu koosneb miljonist üksikasjast ja kokkusattumusest. Teised näevad neist miljonist igaüks mingit lõiget. Aga aeg-ajalt avaneb võimalus näha ka neid miljonit korraga, või siis vähemalt kogeda, kuidas need miljon omavahel korraga kokku jooksevad ja tulemuse annavad.

Pulmad on üks selline võimalus. Kokku saavad pruut ja peigmees, nende sugulased ja sõbrad ja tuttavad. Igaüks näeb noorpaari omast vaatevinklist, aga saab ka killukese teiste vaatenurka kätte.

Minu vinkel T & S pulmadest on siis, et neid poleks juhtunud, kui ma poleks eelmisel (2007) kevadel Lahemaale sattunud, ja pärast seda Norramaale, ja vahepeal veel Kõrvemaale. Pulmaraamat seletas midagi hoopis xdreami A-rajast. Üks ämm vihjas samuti "ekstreemile". Maria jälle, et kui Margit poleks teda omal ajal ronima utsitand - ja Maria poleks sõbrantsi igaks juhuks kaasa võtnud -, oleks kõik hoopis teistviisi. Ja eks igal on õigus...

Pulmad aga olid toredad. Sai kirikus käia, sai tantsida, sai uusi & vanu toredaid sõpru näha, hommikuni lobiseda. Ja T & S teineteiseleidmise üle on hirmus hea meel.

Andmekaitse, suusatamine ja sildid

Pullerits ironiseerib andmekaitse teemadel, lubades end avalikest protokollidest välja võtta.

Teiselt rindelt:
Andmekaitse vastas pikalt ja ametlikult minu küsimusele "kas siltide pilte võib fotokonkursile saata?". Vastas, et sildid ei ole isikuandmed ja nende poolest võib, ja et autoriõigustega tegeleb EAU. Hästi vastas.

DK Sõlmede Käsiraamat

Halb, aga huvitav raamat: Handbook of Knots, Des Pawson, DK kirjastus.

Mägironijale on see raamat otseselt ohtlik: kõik sõlmed on ilma kontrollsõlmeta. Siit õppides võib surma saada! Paljud olulised teemad (sõlmede omadused, reaalselt kasutatavate köite tüübid, köie kontrollimine, vigastamine ja väljavahetamine) on puha käsitlemata. Ilmselt kehtib sama ka meresõlmede kohta, ainult ei seda ei oska ma hinnata.

Ning ka lihtsate sõlmede tegemise kirjeldus on jube keerukas.

A noh, ega see ei olegi ronimise ega merenduse õpik, vaid sissevaade teemasse. Ja sellisena põnev. Merenduse köied ja sõlmed on ronimise omadet niiiii erinevad!!! Looduslikust materjalist köied, köite kokkupunumine, Z- ja S-keerutus, sõlmede väga harjumatut sorti kasutusviisid... Asja juurde käis Priidu jutt sellest, miks peab oskama surmasõlme ühe käega.

Nii et lugeda-sirvida soovitan, kuid tõsiseks raamatuks seda pidada ei saa.

Xdreamist pilte

Fotoluksi galeriist.

Kõrvemaa Xdream

Kaisa - Merili - mina.
Läks hästi.
04:29:33.
Koht 62 / 137, segavõistkonnist 15 / 49.
Seekord oli rattavõistlus kergete seiklusspordi elementidega.
Esialgsed tulemused.

Vigadeks - kanuu juhtimine (olime päris palju kaldas kinni), üks liig-optimistlik rattavalik ja üks liig-konservatiivne.

1) Kanuu valik: Kilomeeteri jooksu võtsime hoogsalt ja saime üsna hea koha, kuid valisin vale kanuu: puust mõladega. Need olid väikesed ja rasked, eriti vastik oli nendega tüürida. Sinna nahka läks (minu arvates) meie kanuu tulemus. Samas ei läinud me ümber... erinevalt nii mõnestki :)

1) Kanuu ise: Mina juhtisin ja ... s-tasti. Olime suht palju kaldas kinni. Sõitsime muidu üsna hästi - minu arvates. Mina võtsin punkte ja käisin korra üleni vees, a külm ei hakanud. Tütarlastel on käed tugevad ja tõmmet palju :) Kaisa jälle arvas, et me rohkem seisime kui sõitsime. Aeg 1:17.

Raskuste määramisel saime 3.5 minutit trahvi, kokku kulus 7 minutit.

Ratas 8.5 km tegime kohe algul halva rajavaliku ("viga" on selle kohta vale öelda) ja pidime rattaid 800m mööda soist, kinnikavand sihti tassima. Sealt edasi sõitsime aga hästi :) Kaisa ja Merili tegid rada, mina kontrollisin (ja hästi tegin). Aeg rattale 0:58, kokku 2:22.

Hüppenöör oli minu jaoks selle võistluse suurim kirves. Oulss läks vist 300 peale sellega. Tüdrukud keksisid poole kiiremini ja kergelt. 4 minutit.

Järvede jooks läks hästi, õiges järjekorras. Mina taastusin hüppamisest: joosta jaksasin, a mõtlemine oli esimesed 15 minutit olemata, sörkisin teiste sabas midagi taipamata. Aeg jooksule 0:39, kokku 3:05.

Ratas 10 km sai palju pikem, sest valisime eriti pika ja vist ajakuluka ringisõidu. Minu valik - Kaisa oleks otse läind. Pika etapi lõpus tegin veel ühe kala, keerasin teelt matkarajale (mõistus!!! auuu!). Saime toreda sõidu üle Jussi nõmme, a võtsime üht tõusu topelt. Jussi järvedeni läksime "männijuurikaid mööda", mitte teelt. Aeg 1:24, kokku 4:29.

Finishis püüdis Skype Beta meid peaaegu kinni, paar sekundit jäi puudu.

Pärast sai suitsusauna ja Vahuri inglite shampust. Oooo!!!

Külm ja märg? Mul oli vähe riideid ja ikka oli palav. Kanuupunkte võttes sain kohe vööni märjaks ja korra käisin rinnuni vees (kanuuse tulles). Võistluse ajal pole lihtsalt aega külma tunda :)

Kokku: Ma loen jooksu- ja orienteerumis-võistlusel heaks tulemuseks aega alla võitja aeg x 1.5. Selle järgi - oli hea tulemus. Enesetunde järgi samuti. Parema tulemuse jaoks oleks pidanud tegema õiged rajavalikud, ei muud. Kanuus kaotasime ajaliselt vähe (vahe 30 kohta eespool olnud Hansa X-ga vaid 7 minutit) ja jooksime imeliselt (39. tulemus kõigist võistkondadest). Orienteerusime ses mõttes hästi, et kui kellelgi sõitis katus ära, siis teised kohe aitasid. Ja kõik olid hirmus tublid, eks :)

Rattajampsi

Üleeile 35, eile 20 km rahulikku veeremist. Klippidega linna vahel ja Harku metsast. Enamjaolt tee peal, veidi mingit kraavipealset ukerdamist kah.

Klippidega saan hästi hakkama. Aga kui proovisin klippe tava-pedaalidega asendada, murdsin lehtvõtme ära, nii kõvasti on Hawaii mehed ühe klipi ratta külge keevitanud.

Ja mu spidokas - Cyclocomputer 220 - on kõige totakam riist, mida eales nähtud. Nupud töötavad erinevalt, kui neid vajutada a) korraks b) 1.5 sekundiks c) 5 sekundiks d) kahekaupa korraga. Nupud töötavad erinevalt sõites ja seistes (kes üldse suudab sellise lolluse peale tulla?). Kaasasolnud manuaal on teise mudeli oma ja kirjeldab asju _peaaegu_ õigesti. Nii suutsin kulutada oma elust 30 minutit, et spidokas ratta ümbermõõt ära muuta. Haige!

Kitsepiltnikest

Loodusfotograafid on ikka pervod küll. Otsivad üles kõige romantilisemad kohad maamuna peal, lähevad sinna kõige kaunimal hetkel - aga teevad seda ÜKSI.