Skype triatlon

Oli ära :) Katkestasin - rattakumm vedas alt -, aga sellegipoolest oli hullult lahe.

- 360 m ujumist Paunküla veehoidlal. Ujusin konna, rabelemata.

- Ratas. Õnneks tegi riietumine pisikese pausi sisse ja hing väga kinni ei olnud. Parandasin paari kilomeetriga oma kohta 16. pealt 12. peale. Aga kui hingamine lõpuks korras ja võis päriselt sõitma hakata - läks kumm. Kruusateel, ju oli õhku liiga vähe sees ja lõi läbi. Sörkisin tagasi, pea segaseid mõtteid täis, korra viskasin ratta põõsasse ja tegin väikese jooksulõigu lõbu pärast kaasa. Siis sörkisin finishisse mõttega ujuma minna, aga tegelikult järgnes..

- Jooks, 3.8 km. Alguses tundus 4km jooksu naljana, aga maastik oli vägagi tõsine. Viimaseid tõuse ma enam joosta ei jõudunud. Finishis küll selgus, et võhma oli tegelikult järel küllalt :)

Huvitav kogemus. Kolm eri ala järjest, pulss kogu aeg täiega punases. Tund aega nii rabada (võitja aeg 1:05) tundub kuidagi ebatervislik.

Skype triatlon on puhas rahvaüritus. Osad töötajad võistlevad, osad korraldavad, kusjuures teisi on rohkem kui esimesi :). Sellisena meeletult sümpaatne - teeme iseendale võistluse. Kõik sujus perfektselt, Renatile ja teistele tõesti suur aitäh!

---

Iida oli kaasas. Jooksis teiste lastega ringi, käis jalgupidi järves (aga mitte päris ujumas), sai hea õuepäeva endale. Järgmisel päeval lubas varsti ise ka võistlema minna.