Kiruna rauakaevandus
Maailma üks suurimaid rauamaagi kaevandusi on naabermaal Rootsis, Kirunas. Käisime seal ekskursioonil. Tuur oli väga põnev, väljapanek super hästi tehtud, giid ülihea. Kõigile väga meeldis. Ka 13a Ove kuulas, kõrvad kikkis, kogu kahe tunni jooksul.
Lambikaid fakte.
- Kaevanduse tõttu on loodud Narviku linn - see oli sadam Euroopasse. Alguses rootsi nimega Viktoriahavn, "printsess Viktoria nimeline sadam".
- Kaevanduse tõttu on loodud Kiruna linn. Linna nimi tuleb Kiirunamäe nimest, soome "kiiruna" / põhjasaami "giron" on "lumepüü".
- Kaevanduse tõttu on loodud Malmbanani raudtee risti läbi Skandinaavia, Luleåst Narvikusse. Raudtee tõttu saab ligi ka Kebnekaise mägedele. Suur osa Põhja-Rootsi turismi-infrat on loodud tänu sellele raudteele. Kungsledeni matkaraja põhjapoolne ots on Abiskos Malmbanan'i peal. Esimesed matkamajad olid Kebnekaise all ja Abiskos ja Abisko järve ääres, viimased kaks on otse raudteega seotud ehitised.
- Kaevanduse tõttu kolib Kiruna linn teise kohta, juba teist korda. Praegu laiendatakse peatänavat, et saaks kiriku - ühes tükis!!!!! - linna teise otsa viia. Ulme.
- Kaevandus on umber 1.5 km sügav ja kasvab edasi allapoole.
- Kaevandus on 100% Rootsi riigi oma. Opereerib LKAB, "Luossavaara-Kiirunavaara Aktiebolag".
- Rauda on ümbruses veel palju, lisaks fosforit (apatiit) ja muid elemente. Mäed on tekkinud raua "kehade" ümber - rauasoon ulatub muust pinnast kõrgemale ja selle ümber on omakorda moreenist kuppel.
- LKAB arendab ulmetehnoloogiaid ilma söeta rikastamiseks. Edu neile.
- Kaevandusmuuseumi mõte on muidugi rohepesu ja PR. Kaevandus annab tööd ja leiba. Aga kogu ala on ju saamidelt ära võetud, ümbrus on aheraine mägesid täis nagu Ida-Virumaa, lisaks looduskaitse aspektid. LKAB on teinud maa alla kinosaali, kaevanduse 3d mudelid nii maa-aluse kui maapealse osa kohta, tohutu töö. Sellega võrreldes on tuuri pilet (450 sek) täpes.
- II Maailmasõja ajal andis Rootsi kuni 40% natsi-Saksa vajalikust rauast. Saksamaa okupeeris Taani ja Rootsi põhiliselt selleks, et tagada ligipääs Rootsi rauale. Lugege siit lisaks.
Kel Põhja-Rootsi asja - minge ka!!!
Maagikeha on "lapik" liistakas, mis algab mägede harjadelt ja läheb siis maa "sisse". Seetõttu kaevandati kõigepealt mägede sisse tohutu "kraav", Luossavaara oleks nagu "pooleks" kaevatud. Nüüd maa alla kaevamisel võetakse maaki välja, aga ülejäänud pind "kukub" selle kohale tagasi. Tulemus on samuti tohutu kraav. Linn siis kolib eest, et ise mitte maa alla vajuda.
Ees Kiirunavaara vajumisala, taga Luossavaara |
Luossavaara, vasakul suusanõlv |
7 comments:
Väga põnev!
Ei tea, kas selles äris vene raha ka osaleb.
Usun, et väga ei osale. See on Rootsi riigi jaoks nii kriitiline valdkond, et seal on kõikide julgeolekustruktuuride silmad ja kõrvad sees.
Rootsis on talumajad punased samuti seepärast, et rauamaagist sai punast pigmenti, kui ma õigesti tean.
Klikkisin su linke ja mõne kohanime nägemisest tuli sõna otseses mõttes nostalgialaks, rinnus hakkas valutama. Üheksakümnendate lõpus elasin seal kahel suvel, kumbki korda kaks nädalat Bollstabruki lähedal koos käputäie teiste vanamuusikaõpilastega oma õpetaja talumajas. "Elasin" tähendab, et seal oli baas, iga päev käisime kuskil kontserti andmas ja n.ö kodusolemise aeg oli peamiselt proovidega sisustatud, aga ikkagi sai käidud ka kes ujumas, kes kalal ja niisama kaljudelt alla vaatamas - seal on ju fjordid, mis tungivad sügavale sisemaale; no ja esinemiskohtades sai samuti ringi vaadatud. Ytterlänna vana kirik oli kõige lähem esinemispaik, seal sai mitu korda lauldud. aga ka Kramfors! Örnsköldsvik! Umeå! Sollefteå! Härnösandi raamatukogu! Mannaminne vana kohvik! ja ohjeldamatult mõisu, mis on ikka veel samade perekondade käes, aga mille nimi mul enam meeles pole, ja kohtumisi põnevate pillimeistrite või -kollektsionääridega (üks oli estofiil). Väga pingeline aeg (sest iga päev esinemine + muusikaõpetaja, kes oli küll väga inspireeriv, aga kes uskus, et inimesi endast välja viies saab neilt parimaid tulemusi), aga palju ilusat ning ma olin ise vanuses, kus ma olin permanentselt armunud, andke ainult keegi ette, kelle pihta see paisata.
uuuhhhhh
Haha! Sollefteås pole ma käinud, aga see nimi on mul miskipärast mälus kui eriti ilus. Umeås õppis toanaabri pruut. Mu enda esimene omal käel korraldatud välisreis oli 1998. aastal samuti Rootsi. Dalarna ja veel mõned kohanimed (Funäsdalen, Ramundberget) täidavad siiani meele magusa nostalgilise õrnusega.
Nüüd on olnud võimalus need kohad ise läbi käia. Paari aasta eest tegime Östersundis ööbimise ja käisime linnas ringi - ma olin seal titena vist 1992. aasta suvel. Olen siiani tänulik Peeter Traadile, kes meid sinna ühte suvekooli korraldas.
Värv - jaa, "faluröd". Ka Falunis on kaevandus ja kõigil, kel Rootsi asja, soovitan seal ära käia, ka maa alune tuur teha, ja selleks aega võtta. (Nagu ma vist epu sabas juba kirjutasin) ei ole meil selle kaevanduseta mingit Eesti riiki, keelt ega kultuuri alles.
Rootsit mu mäletamise järgi ei okupeeritud erinevalt Taanist. Rootsi oli isegi nõuka aegsetel II maailmasõja kaartidel neutraalne erinevalt Soomest mida varjutati Saksamaa liitlasena. Saksamaale rauamaagi müümine ilmselt aitas kaasa "neutraalsuse" säilimisele. Venelastel õnneks rauamaaki vaja polnud, endalgi piisavalt ja Rootsiga polnud aega tegeleda.
Mhmh, Rootsi mängis Saksamaaga mingil määral kaasa siiski. Näiteks lubas kasutada oma teid Saksa sõdurite transpordiks, küll seda varjates mingite lihtsate ettekäänetega.
II Maailmasõda Põhja-Skandinaavias oli väga räige. Ootamatu - kes seal maailma lõpus ometi sõdib või mille pärast??? Aga sõjal on oma loogika.
Post a Comment