Süstaga ujuma

Olen nüüd kolm korda käinud süstaga Pirital. Korraldajaks on olnud Rändajad, https://randajad.ee/.

Esimene kord - Iidaga. Pirita jõge pidi merest Lükati sillani ja tagasi, pärast ümber muuli merele ja liivaranda.

Teine kord - üksi (sest oli vihmane ja Alo ei tulnud). Sama marsruut. 

Kolmas kord ehk eile - Iidaga. Pirita jõesuust Haabneeme randa OKO restorani juurde. 

Pirita jõgi on kena. Paarsada meetrit suurest sillast ülesvoolu on linna kära kuuldamatu, asemel on vaikus ja veelinnud. Sõit on kerge - jõgi, aga leebe vooluga, süstaga pole alla- ja ülesvoolu minekul erilist vahet. Kuid Lükati silla eel on kitsam tugeva vooluga koht. Esimene kord ma sealt üles ei saanudki, teine kord oli aga vool niipalju aeglasem, et tuli vaid paar korda tugevamalt tõmmata. Igatahes on see Pirita jõe sõit imehea võimalus süsta proovida - kerge, ohutu, parajalt pikk. Sobib ka lastele alates paarteist ja üles. 

Sõit merel võiks olla keerulisem, aga eilne ilm oli väga leebe - tuuletu, rauge madala lainega. Tiksusime tasapisi Piritalt Meriväljani ja Miidurannani ja edasi. Haabneemes päikeseloojangut oodates hakkas mul igav ja jahe, tegin paar kiiremat liigutust. Ja siis ühe pöörde ajal läks süst kummuli. Ma ei saanudki aru, kuidas. Olin klõmm vee all ja kõik! Kaldast eemal, avavees. 

Hetk ehmatust, siis olin taas vee peal. Põll tuli õnneks ise lahti. Korraldaja tuli appi, tõmbas minu süsta enda oma peale ja kallas tühjaks. Nüüd selgus, et iga retke alguses õpetatud süsta peale ronimine ei olnud asjata. Sain kenasti peale ja uuesti istuma. Sõites hakkas kohe uuesti soe. Uhasin kaldale, sikutasin ka teised kaldale (sest madal liivarand ja mina olin ju niikuinii märg). Sain ka kuivad riided nii kärmelt selga, et külm ei hakanudki.

Karistus tuli uljuse eest - selge. 

Kogemus kokkuvõttes veidi piinlik, kuid üldjoones õpetlik. Kogenud päästjaga on ka sügavas vees süsta tagasi saamine ootamatult lihtne. Ja kui siis kohe uuesti tööle hakata, ei ole ka külm. Täiskomplekt kuivi riideid oli abiks, käterätik ka. Telefoni päästis hoolikus - oli pärast pildistamist kilekoti alati hoolega sulgenud. 

Mingitele üla- ega alatugedele mõelda ei jõudnud. See vajab ilmselt refelekse, mida mul muidugi pole. 

Järgmine kord on juuni alguses, kui Alo trenn teeb hooaja lõpuürituseks väikese sõidu Pirita jõel. 

Vihm luurab

Vihm jäi Tallinna kummitama, meie aga oleme Meriväljal :)

Ratas: Astangu sõjaväli ja Harku karjäär

Käisime sõitmas. Tahtsin Astangu üle vaadata ja siis läbi Harku karjääri Tabasallu sõita. Kuid ei õnnestunud! Piki panga serva enam läbi ei saa - eramajad ja aiad on ees. Otsisime pikalt läbipääsu ja ei leidnudki. Ilusama ilmaga oleks saanud kas läbi metsa või panga nõlvast alla, kuid nüüd oli libe ja märg ja halb. Läksime lihtsalt tagasi. Olen nördinud ja lähen proovin uuesti.

• Kadaka puiestee Suurkivi. Ma pole iial teadnud, et selline rändrahn olemas on.
• Astangu militaar-ala. Selle imetlemiseks on veidi hilja, rohelus matab.
• Astangu panga-alune rajake
• Lapsepõlve kaljuronimis-koht, nüüd üsna hüljatud
• Harku karjääri tööstusmaastik. Kole ja ilus korraga. Vaated pilpakülale ja Tallinnale, järsud raiutud paeseinad, platood, kõige peal ereroheline sammal ja lilled. Anemoon õitseb, Sosnovski karuputk on kaunilt kollane.
• Lepiku kraav (voolab karjäärist alla Tiskresse)
• Astangu pangapealne ja sissevajunud käigud
• Järveotsa oja (voolab Astangu pangast alla)
• Astangu angaar, kus purjus vene nolgid omavahel maid jagasid, tulime kärmelt tulema

Tore sõit, hoolimata vihmast ja porist!

Fotosid tegin vähe, sest vihm ja kole, kogu Astangu allosa ja Harku karjäär jäid pildistamata. 

Kadaka puiestee Suurkivi

Lepiku kraavi on hea inimene kummist silla paigaldanud

Kunagi julgesin ma siit nii alla kui üles ronida...

Järveotsa oja Astangul

Nii kakerdasime karjääris läbipääsu otsides :(

Eurovisioonist

See on fännipostitus ja kaasanoogutus rentsile, kes ütles, et Eurovisiooni võib ära jätta ja Itaalia võitjaks kuulutada.

Sellist puhast, jõulist talenti pole ammu kohanud. 

Jutt siin: https://wiwibloggs.com/2021/03/02/lyrics-zitti-e-buoni-maneskin-italy-eurovision-2021/262605/

Ühtegi teist lugu pole ma seni kuulanud, Eesti oma ka mitte. 

Muidu kuulan ma viimasel ajal vaheldumisi Ariana Grandet ja Twisted Sister'it. AG on see tibi, kelle kontserdi asjus Manchestersis 22 inimest surnuks plahvatati. TS on armastus minu lapsepõlvest, USA "karvased ja karjuvad" stiilis rokkbänd. Ka nemad on mõlemad geeniused. 

Mis sorti muusikat sina kuulad?

Kas sul on üks stiil või segu?

Nurmenukune ja toomingaõiene ja elektrikarjusene

Kaks päeva rattaga Jõelähtme lähedal.

Laupäeval Iidaga maanteest põhja pool. Olerex - Jägala juga - veehoidla tammi pidi üle Jägala - Linnamäe hüdroelektrjaam - Jõesuu liivarand - Jõesuu rippsild - golfiküla - Ülgase pank nii alt- kui pealtpoolt - Ülgase fosforiidkaevandus - Jõelähtme kirik - Olerex.

Pühapäeval Jane ja Iidaga maanteest lõuna pool. Kostivere - Kostivere / Jõelähtme karstiala - Raasiku Harju-Jaani kirik - Raasiku mõis - Aruküla ja sellenimelised mõis, hiidrahn, laululava - Kostivere mõis. 

Pühapäevase sõidu järel suundus Jane oma kiriku kempsu unustatud prille ära tooma ja mina oma Olerexi unustatud jakki ära tooma. Eakohasus...  

Oli imeilus. Pühapäeval oli lauspäike. Laupäeval oli ilm kahtlane, ähvardas vihmaga, aga tegelikult sõitsime esimese poole pilve sees. See ei olnud udu, vaid merelt tulnud pilvelaadne toode. Väga romantiline! Õhtuks läks see üle ja sõidu lõpetasime madal-mahedas õhtupäikeses. Ülgase panga ääres on teerada, maa-ameti kaardil märkimata (ortofotol näha), kuid isegi meie linnaratastega hästi sõidetav. Selle ääres oli lõputu nurmenuku-väli. Igal pool õitsevad & lõhnavad toomingad. 

Nägime kulli, sookurgi (Ülgasel), luiki, ronki (vist?, Ülgase panga all lodumetsas), surmasime suurel hulgal tigusid.

Loodusturismi mõttes soovitan ma kõigil, kes veel pole, minna Kostivere karsti vaatama. See on niiiiii lähedal - otse Peterburi maantee ääres. Ja nii lahe. Ja enamik inimesi pole seal käinud.

Aga ka Aruküla ja Ülgase on külastust väärt. Aruküla rahn on Eesti suuruselt kuues hiidrahn (vt Eesti hiidrahnude loend). Suurest teest alla saja meetri, lagedal platsil. Võiks ju ära vaadata? Ülgase pank on esiteks ootamatu pirakas - üle 30 meetri kõrge ja ligi 2 km pikk klindi-jäänuk. Teiseks on siin Eesti vanim fosforiidi-kaevandus, millel kunagi oli oma raudtee ja oma sadam (Koljunuki sadam).

Natuke tõrva kah.
Kostivere karsti vaatamine oli üsna keerukas, sest eramaa ja elektrikarjused. Ma olen üsna kindel, et viimati seal käies neid (nii palju) ei olnud. 
Arukülast Raasikule sõitsime mööda vana küladevahelist teed. Keset teed on eramaa ja õu. Küsisime viisakalt luba ja saime läbi. Kuid siiski! Arukülas oleval ümbruse kaardil - mis on üsna uus - on seal igatahes tavaline läbiv tee. 
Ülgase koopasuude ümber on keskkonna-ameri tara. Kaitsevad nahkhiiri. 
Maa-ameti kaardil on kogu Ülgase pank punane keeluala. Kuigi liikuda ei tohi vaid koobastes sees.

Ma saan aru, et igal piirangul on põhjus. Minu maa! Nahkhiired! Erastasin maa ära ja valla-ametnik ei märganud tee peale servituuti seada! Kuid tulemuseks on ikkagi Eestimaa, kus igal sammul on keelumärk, eramaa silt või valvekaamera. Nukraks teeb. 

Fotosid ka. Lilli ja mõisu pildistagu keegi teine.

Surnud pterodaktülose detail

Jõesuu rippsild

Jägala jõgi

Ülgase pank. Valge täpp on looduskaitseala silt 

Aruküla hiidrahn

Väike-Maarja rattamatk

Rattamatkasime Väike-Maarja ümber.
Kaks päeva, paarteist inimest, hulk lapsi. 

Nähtud asjad:

• Väike-Maarja
• Äntu järved ja matkarada - Sinijärv, Vahejärv, Valgejärv. Tegime juurikarohkest rajast vaid lühike osa järvede ümber.
• Äntu Punamägi - vana linnamägi
• Kiltsi mõis / loss
• Kiltsi külalislahke pood
• Sünnitav hobune Vao külas (kellele K. kohe inimesed appi kutsus)
• Vao tornlinnus / kindluselamu
• Porkuni loss, paemuuseum, järv, park
• Valgejõe algus Porkuni järve väljavoolu juures - mürisev koseke
• Põltsamaa jõe algus sealsamas. No seda me päriselt ei näinud, sõitsime mööda. Aga Porkuni ja Tamsalu-Väike-Maarja maanteede vahel, Vao ürgorus on veelahe. Põhja pool voolab Valgejõgi Lahemaa ja Soome lahe suunas. Maantee lõunaküljel on allikad, millest algab Võrtsjärve voolav Põltsamaa jõgi. 
• Võivere tuulik
• Struve kaare punkt tuuliku kõrval
• Simuna Katkuallikas ja Pedja jõe algus
• Mällo vesiveski ja paisjärv Pedja jõel

Teine päev:

• Käru vesiveski Pedja jõel, kalatiigid
• Emumägi - mägi ise, vaatetorn, puukujud ja puust rajatised
• Lasinurme mõis ja park
• Mõisamaa mõis, eriti selle Eesti suurim (vist) mantelkorsten
• Rakke linnamägi, suusalift ja suusanõlv, Rakke lauluväljak
  https://et.wikipedia.org/wiki/Rakke_linnus
• Rakke uus ja vana lubjatehas - Nordkalk ja "Kadaka korsten"
  "Karl Kadak jõudis Eesti 20 rikkaima inimese hulka, olles ilmselt kõigi aegade madalaima haridusega miljonär Eestimaal. Paar talve koolis käinud, kuid seal ei lugema ega kirjutama õppinud karjapoisist, kes alles oma elu lõpuaastatel allkirja kirjutamise selgeks õppis, sai lubjakuningas."
• Liigvalla mõis - Rein Kilgile kuuluv suur ja lagunev barokk-mõis. Käisime sees. Kurb pilt.
• Varangu mõis - peahoone, viinavabriku vare 
  Varangu vesiveski-elektrijaam on kõige koledam vesiveski, mida ma elus näinud olen.
  Varangul on veel allikad, kuhu me päriselt ei jõudnud.
• Aavere rüütlimõis
  See on kõige veidram mõis, mida ma elus näinud olen. Keset võsa on vapustava fassaadiga lagunev koloss. Sees ja katusel kasvavad suured puud. Mõned mõisakompleksi hooned on heas korras. Kuid peahoone on super sürr!!!
• Liiduri lubjaahi - jälle täiesti sürr ehitis metsas

Kaugelt nägime veel:

• Kellavere radarijaama - https://et.wikipedia.org/wiki/Kellavere_radarijaam
  NATO kõige idapoolsem radar!
  Maa-ameti ortofotol kenasti olemas, ehkki reljeefi- ja põhikaardi peal maskitud: 
  https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/yYjofZUO
• Koeru telemasti - https://et.wikipedia.org/wiki/Koeru_telemast
  Eesti kõrgeim ehitis!

Mõisu ja seotud hooneid on siin MILJON. Möödaminnes nägime ära hulga mõisa-asemeid (Raigu, Ilmandu, Käru, Emumäe), meiereisid, viinavabrikud, valitsejamaju, magasiaitu. Võrdlesin Delfi kaardi mõisa-kihi abil, et Väike-Maarja ümbruses on mõisu kaks-kolm korda tihedamalt kui Tallinna lähedal. Lisaks kõik viinavabrikud ja tuuleveskid ja mõisakoolid ja muu. Siin saab aimu, kui tihe oli see Eesti maa-elu ülal hoidev võrk. 

Kui sellest virvarrist midagi esile tõsta, siis Rakke linnamäe, Aavere ime-mõisa ja Liiduri lubjaahju. Need olid kõige ootamatumad. Äntusse ja Porkunisse lähen ma kindlasti veel. Kuid igast ülal mainitud kohast annaks oma päeviku-sissekande teha, nad kõik on lahedad.

Matka kõige ilusam osa oli minu jaoks õhtune sõit Väike-Maarjast läbi Simuna Imukverre. Madala päikese mahe valgus, põllul jooksev rebane ja raiesmikul hüppav kits, hea tee ja taganttuul. 

Varakevad on üldse suurepärane aeg. Metsade all on rohetav vaip valgete, kollaste ja siniste lilledega. Ilus noh. Loodus paistab läbi. Rakke mäe vormid on suveks kõik kadunud, Aavere mõisa asemel on roheline müür. Aga nüüd on kõik näha, ehkki nagu läbi tärkavate pungade kerge loori.

Öö olime Kõrvelaane turismitalus - soovitan väga!!!

Sõitsime umbes 80 ja 60 km. 

Esimesel päeval saime lund, rahet, vihma ja külma tuult. Kuid õhtuks tuli päike välja! Teine päev oli aga päikseline, kuigi tuuline. 

Raja mõtles välja ja giidiks oli Jaak, söögi ja tehnilise toe korraldas Liina - super tänud mõlemale!!

Eraldi tuleks kiita kaasa sõitnud lapsi / noori. 

Fotod.. kunagi hiljem :)
Seniks vaadake edevamate sõprade Facebooki albumeid.

Lisame Wikipediasse artikli

Kirjutasin Wikipediasse esimese päris uue artikli.
https://et.wikipedia.org/wiki/Tamme_Suurkivi
Kulus kaks tundi.
Panen kirja, mida ja kuidas teha - ehk läheb teil siis vähem.

Eeldused: sul on konto, oled sisse logitud nii Wikipediasse kui Wikimediasse, oskad markup'iga ringi käia.

1. Loo uus artikkel, juhend siin.
2. Klooni mõne sarnase artikli tekst ja saa aru, mida see teeb. Redigeeri ja kustuta nagu vaja.
3. Uuri makrosid - need on {{ }} vahel olevad asjad.
4. Koordinaatide lisamiseks artiklile on makro Mall:Artikli_koord_tekstis.
   Selle tulemusel tekib artikli ülaossa viit koordinaatide ja kaardiga.
5. Looduskaitse-objektide lisamiseks on makro Mall:Keskkonnaregister.
   Tulemusel tekib viit Eesti Looduse Infosüsteemi / Keskkonnaregistrisse. (Seal valitseb kaos, lepi sellega.)
6. Kasulik on ka viidete makro Mall:Viited.
7. Kontrolli üle kategooriad, viited, välislingid, süntaks.
8. Salvesta, kontrolli, avalda, kontrolli.

Foto / video lisamine käib läbi Wikimedia Commonsi. Foto saab ka otse lehele lisada, aga nii ei peaks. Wikimedia lisab mitmekeelse info ja võimaldab fotot leida & kasutada ka teistel.  

1. Mine https://commons.wikimedia.org/wiki/Main_Page ja logi sisse.
2. Saa fail üles - "Upload", "Select media" jne.
3. Lisa kirjeldus ja selgitus nii inglise kui eesti keeles.
4. Lisa kategooriad. See oli minu jaoks kõige keerukam. Wikimedias ei ole Eesti kategooriaid ("Lasnamäe_mänguväljakud"). 
5. Lisa, mis sorti asju foto sisaldab ("depicts") - "erratic_boulder", "cat", "car", ...
6. Jõuad "Use this file" lehele. Kopeeri sealt õige lõik markup'i artikli algusesse või kuhu tahad.

Kalad, mille otsa ma komistasin.

• Fotode laadimine otse lehele ebaõnnestus arusaamatul põhjusel, mitu korda ja eri vigadega. (Sama jama juhtus aasta tagasi.) Oma fotod, otse telefonist, natuke töödeldud - ei teagi, mis kala.
• Makrod. Wikipedia ütleb "lisa artiklile GPS koordinaadid", aga kusagilt ei selgu, kuidas. Tuleb lugeda neid Mall:makro_nimi lehekülgi. 
• Meedia kategooriad on tume maa ja vist ei töötagi hästi.
• Eksisin kümnendmurru eraldajaga, koma vs punkt. 
• Ma ignosin täiega Wikipedia vs Wikidata vahekorda. Teoorias ei peaks lisama mitte "lehekülgi", vaid "objekte" koos meta-andmetega, ja siis lisama lehe lihtsalt kui viite Wikidata objektile.
  Ehk siis õige protsess on:
  - objekt Wikidatasse
  - fotod-videod Wikimedia Commonsisse
  - leht Wikipediasse, mis need kaks kokku seob
  - ... leht inglise, vene jne Wikipediasse
  Aga kesse viitsib.

Kõige rohkem aega läks aga info leidmisele. Keskkonnaregister on segapuder. Sama objekti kohta mitu kirjet eri infoga jne.

Paarirealise artikli kirjutamine võttis mul aega ligi kaks tundi.
Ja ma sain jooksvalt kahe targa inimese käest abi.
Aitäh!!!

... lisa.

1) Maa-ameti rakenduses (xgis) saab muuta koordinaatide esitust, kui klikkida ekraani allosas olevale koordinaatide paneelile. Seal tuleb xx-lamberti süsteemist ("ristkoordinaadid") üle kolida geograafilistele (kraadid-minutid-sekundid). Nii saab kergesti leida objekti koordinaadid Wikipedia ja Wikimedia jaoks.

Edit: oi kui raske see kõik on. Ütleme, et teil on loodusobjekt O, mis asub looduskaitsealal L, mis asub külas K vallas V maakonnas M. Objektil asus tehas T ja sellega seotud rajatis R.

Millised artiklid millele viitavad?
Kui kõik kõigile (ja tagasi ka), tekib selline segapuder, et keegi ei saa aru. 
Sama küsimus on välisviidete kohta, ja kategooriate kohta.
Oeh.

Aprill aprill!

2. aprill ehk Suur Reede - kanuuga Kasari jõel ja jalgsi Penijõe matkarajal. 

3. aprill - vaktsineerimistalgud. Sõitsin Tondirappa, ajasin vanurid kahte lehte ja sain oma süsti. Pärast ei maganud mitu päeva, sest jälgisin meedias käivat tralli. Jube kurb on. Mitte poliitikute ega meedikute, vaid riigi üldise haldussuutmatuse ja bürokratiseerumise pärast. 

10. aprill - kanuuga Loobu jõel. Lastest Alo, Ove, sõber. Väga tore oli. 

17. aprill - Katrini sünnipäev. (K., mitte T.) Käisime Kõnnu järve ääres. 13-15 km eri mõõturite järgi. Keila jõgi, Mälivere veskikoht ja paisjärv, põdrad. Nägime ära Nõmme karstiala ehk kurisu - lagendik, mille servas kopra pesakuhil, millest algab väike järv ja oja. Väga nunnu. Arvestatav osa matkast läks otse läbi maastiku. Võsa sai täie eest. Leidsime tammesalu ja pärast veel ühe hiiemõõtu tamme. Kaardil märgitud "Kõnnu tammed" olid selle kõrval pigem könni-tammed. Seltskond oli pea 20 inimest. 

Kasaris oli 13 inimest, Loobus 18, Kõnnus ligi 20. Tundub, et koroonat hakatakse ignoma. Arvestatav osa meie eagrupist on oma süsti kätte saanud. Rahvas kohtub küll õues, kuid maskideta. Õudus teise inimese lähedusest hakkab kaduma. 

18. aprill - Purtses. V koos vennaga lõikasid meie õunapuud ära. Viis mees-päeva! Uhke värk. Ma ausalt ei lootnud, et meie väljakasvanud rauk-puudest asja võiks saada. Nüüd... ehk siiski? Lisaks läks maha hoovis laiuv vaher - see on suurim puu, mille ma ise saega maha olen nüsinud. Üksi poleks hakkama saanud. Väiksemaid puid ja oksi läks muidugi hulgem. Ei, raieluba ei olnud. 

24. ja 25. aprill - kanuuga Ahja jõel. Poisid, T + K, muud sõbrad.

Rattaga sõidan ka, aga vähem kui tahaks. 

Kodune remont on "saba" faasis, tõstame asju ümber ja K värvib põrandaliiste. Kempsu tekkis kraanikauss.