Küberõppest
Enne kõike muud:
Birgy veab seda ja ja paljut muud ja teeb seda super usinalt.
Tuhat tänu talle ühiskonna nimel.
(Teistele vedajatele ka, eks).
Küberõppe seminar:
1) petskrati ülesanded ja harjutuste saidid. Põhiliselt püüdsime Hansapanka ja Playtechi tööle saada.
2) paneel.
Ülesanded läksid nirult. Mitte kõigil muidugi, aga enamikul ja minul ka. Roostes. Chromes on.. eee... inspektor? Mis nupuga see lahti tuleb? Kus ma midagi muuta saan? Ups, näe mis juhtus! Jne. Aga no erinevalt paljudest teadsin ma vähemalt, mis on substitution cipher ja ROT13.
Paneel kirjeldas, mida küberõppes tehakse ja peaks tehtama, alates algklassidest läbi kesk- ja kutsehariduse kuni ülikoolini välja.
Seda kõike sai / on üsna palju.
Kuid päriselt arvan ma, et küberharidusele peaks panema rõhku pigem vähem.
Ja et rohkem peaks tegelema IT enda õppega.
Lugesin nimelt eilse õhtu meie IT õppekavasid ja seotud materjale (õpieesmärgid, viited, ainekavad vms).
Sajad leheküljed materjali.
Nende kõigi eesmärk on üks: õpetada lapsed arvutit KASUTAMA.
Et nad oskaks luua esitlust või korrektset referaati.
Et nad oskaks infot otsida, eristada, esitada.
Teaks hea käitumise tavasid, oleks korralikud neti-kodanikud.
Ja taas ja taas, et nad oskaks arvutit kasutada teiste õppeainete jaoks.
Kusagilt, õigemini eikusagilt astub sisse programmeerimine.
Mitte üks kava ei taha, et noored arvutite või interneti maailmast ARU SAAKS:
- mis on minu arvuti ja mis on server teises ilma otsas,
- mismoodi need masinad omavahel suhtlevad ja üksteist leiavad,
- mis andmed või asjad on "siin" ja mis on "seal",
- mismoodi mu telefon teab, kus ta on,
- mismoodi töötavad Facebook, Google, Pokemon Go, Tinder, ...
- kuidas saavad tekst, pilt, heli, video teise ilma otsa.
- kuidas töötab digifotokas, nutikell, isejuhtiv auto, ...
Ammugi ei räägita midagi keeltest (html), protokollidest, teekidest ega muust.
Kas seda on vaja õpetada?
Ehk piisabki Wordi control-B control-I klahvide teadmisest?
Aga miks me siis õpetame kõikidele lastele keemias aatomi ehitust, ioonilist ja kovalentset sidet, elektronkihtide koostist ja omadusi?
Miks on füüsikas sees kõik need valemid ja võrrandid ja lained ja keerulised reeglid?
Keemias piisaks ju, kui laps teeb vahet vedelikul ja tahkel ainel.
Morsi tegemiseks pole vee valemit vaja, eks?
Ajalugu, bioloogia, geograafia - lapsed õpivad neid kõiki DETAILSELT, palju rohkem kui igapäevaeluks vaja. Miskipärast peetakse seda vajalikuks. Ehkki süüa saab teha ilma raku ehitust tundmata ja Prantsusmaal käia ilma Normandia dessandi osalisi teadmata.
Miks riik arvab, et arvutiõpetuses piisab vaid lihtsast, "lõppkasutaja" tasemest?
Ehkki moodsal tööturul aitab arvuti vähegi sügavam taipamine noore karjäärile MEELETULT kaasa.
Ja siis see programmeerimine.
Programmeerimist õpetavad matemaatikud, ja nad tahavad seda õpetada teistele matemaatikutele.
Teeme nüüd Pythonis ruutvõrrandi lahendamise ... eee... asja, või leiame algarve.
Selleks pole palju vaja: IDLE käima või Python online ette.
Aga vähegi "reaalsema" ülesanne puhul selgub, et enne on vaja maailmast aru saada.
Kas kood käib minu arvutis või teisel pool merd?
Kas vajalikud ressursid on siin või seal?
Mis on API, teek, protokoll?
Ehk - vähegi asjalikuma programmi jaoks on vaja arvuti-asjandust MÕISTA, ja kiht sügavamalt kui Google kasutus.
Seda aga kool ei paku ja õpieesmärgid ei sisalda...
Kas arvutit saaks lastele õpetada nii, et see neid huvitaks?
(Kovalentset vs ioonilist sidet minu arust ei saa.)
Kuna lapsed ELAVAD arvutites, siis ehk saab seda huvi ära kasutada?
Kui täna on popp Minecraft ja homme Pokemon Go või GTA, siis ehk õpetaks arvutit läbi nende?
Või läbi Snapchati või Youtube või mistahes asja, mida lapsed KASUTAVAD?
Aktuaalsete teemade kasutamise kohta raputati igatahes pead.
Ainekavad tehakse 12 aasta peale ette, mingit sellesuvist mängu sinna sisse juba ei kirjuta.
Jääb ära.
Ja siis küber.
Mis ulbib täiesti eikusagil, õhus.
Turve on IT pealiskiht, juurde-ehitus.
Ei ole võimalik kaitsta ega rünnata asja, mida sa ei mõista.
Petskrati harjutused näitasid seda hästi.
Seega.
Vähem küberit ja rohkem päris arvutiõpetust, paluks!
Birgy veab seda ja ja paljut muud ja teeb seda super usinalt.
Tuhat tänu talle ühiskonna nimel.
(Teistele vedajatele ka, eks).
Küberõppe seminar:
1) petskrati ülesanded ja harjutuste saidid. Põhiliselt püüdsime Hansapanka ja Playtechi tööle saada.
2) paneel.
Ülesanded läksid nirult. Mitte kõigil muidugi, aga enamikul ja minul ka. Roostes. Chromes on.. eee... inspektor? Mis nupuga see lahti tuleb? Kus ma midagi muuta saan? Ups, näe mis juhtus! Jne. Aga no erinevalt paljudest teadsin ma vähemalt, mis on substitution cipher ja ROT13.
Paneel kirjeldas, mida küberõppes tehakse ja peaks tehtama, alates algklassidest läbi kesk- ja kutsehariduse kuni ülikoolini välja.
Seda kõike sai / on üsna palju.
Kuid päriselt arvan ma, et küberharidusele peaks panema rõhku pigem vähem.
Ja et rohkem peaks tegelema IT enda õppega.
Lugesin nimelt eilse õhtu meie IT õppekavasid ja seotud materjale (õpieesmärgid, viited, ainekavad vms).
Sajad leheküljed materjali.
Nende kõigi eesmärk on üks: õpetada lapsed arvutit KASUTAMA.
Et nad oskaks luua esitlust või korrektset referaati.
Et nad oskaks infot otsida, eristada, esitada.
Teaks hea käitumise tavasid, oleks korralikud neti-kodanikud.
Ja taas ja taas, et nad oskaks arvutit kasutada teiste õppeainete jaoks.
Kusagilt, õigemini eikusagilt astub sisse programmeerimine.
Mitte üks kava ei taha, et noored arvutite või interneti maailmast ARU SAAKS:
- mis on minu arvuti ja mis on server teises ilma otsas,
- mismoodi need masinad omavahel suhtlevad ja üksteist leiavad,
- mis andmed või asjad on "siin" ja mis on "seal",
- mismoodi mu telefon teab, kus ta on,
- mismoodi töötavad Facebook, Google, Pokemon Go, Tinder, ...
- kuidas saavad tekst, pilt, heli, video teise ilma otsa.
- kuidas töötab digifotokas, nutikell, isejuhtiv auto, ...
Ammugi ei räägita midagi keeltest (html), protokollidest, teekidest ega muust.
Kas seda on vaja õpetada?
Ehk piisabki Wordi control-B control-I klahvide teadmisest?
Aga miks me siis õpetame kõikidele lastele keemias aatomi ehitust, ioonilist ja kovalentset sidet, elektronkihtide koostist ja omadusi?
Miks on füüsikas sees kõik need valemid ja võrrandid ja lained ja keerulised reeglid?
Keemias piisaks ju, kui laps teeb vahet vedelikul ja tahkel ainel.
Morsi tegemiseks pole vee valemit vaja, eks?
Ajalugu, bioloogia, geograafia - lapsed õpivad neid kõiki DETAILSELT, palju rohkem kui igapäevaeluks vaja. Miskipärast peetakse seda vajalikuks. Ehkki süüa saab teha ilma raku ehitust tundmata ja Prantsusmaal käia ilma Normandia dessandi osalisi teadmata.
Miks riik arvab, et arvutiõpetuses piisab vaid lihtsast, "lõppkasutaja" tasemest?
Ehkki moodsal tööturul aitab arvuti vähegi sügavam taipamine noore karjäärile MEELETULT kaasa.
Ja siis see programmeerimine.
Programmeerimist õpetavad matemaatikud, ja nad tahavad seda õpetada teistele matemaatikutele.
Teeme nüüd Pythonis ruutvõrrandi lahendamise ... eee... asja, või leiame algarve.
Selleks pole palju vaja: IDLE käima või Python online ette.
Aga vähegi "reaalsema" ülesanne puhul selgub, et enne on vaja maailmast aru saada.
Kas kood käib minu arvutis või teisel pool merd?
Kas vajalikud ressursid on siin või seal?
Mis on API, teek, protokoll?
Ehk - vähegi asjalikuma programmi jaoks on vaja arvuti-asjandust MÕISTA, ja kiht sügavamalt kui Google kasutus.
Seda aga kool ei paku ja õpieesmärgid ei sisalda...
Kas arvutit saaks lastele õpetada nii, et see neid huvitaks?
(Kovalentset vs ioonilist sidet minu arust ei saa.)
Kuna lapsed ELAVAD arvutites, siis ehk saab seda huvi ära kasutada?
Kui täna on popp Minecraft ja homme Pokemon Go või GTA, siis ehk õpetaks arvutit läbi nende?
Või läbi Snapchati või Youtube või mistahes asja, mida lapsed KASUTAVAD?
Aktuaalsete teemade kasutamise kohta raputati igatahes pead.
Ainekavad tehakse 12 aasta peale ette, mingit sellesuvist mängu sinna sisse juba ei kirjuta.
Jääb ära.
Ja siis küber.
Mis ulbib täiesti eikusagil, õhus.
Turve on IT pealiskiht, juurde-ehitus.
Ei ole võimalik kaitsta ega rünnata asja, mida sa ei mõista.
Petskrati harjutused näitasid seda hästi.
Seega.
Vähem küberit ja rohkem päris arvutiõpetust, paluks!
8 comments:
teemaväline või -kõrvaline, aga isegi mina tean ROT13 (ja olen endale selle lahtimuukimiseks mingi plugina alla laadinud ja kohati loen juba otse), kuidas on võimalik, et kuhugi küberkursusele minejad ei tea?
Ma loodan et teie etevõte on seda mõtet jaganud ka õppekavade koostajatega. Tehke zeda kindlasti. Isegi kui esimene kord ignoreeritakse siis lõpuks ikka kuulatakse ja äkki ka arvestatakse. Muidu maailm ei muutugi. Notsu, sa võiks lasta vennal see teema ajakirjanduses tõstatada.
10 punkti
ta ei kirjuta selles rubriigis.
Notsu, mitu korda sulle on öeldud, et sul on erakordselt tugev reverse DK?
DK as in Dunning-Kruger? ju siis mitte piisavalt tihti. ise käin teistele küll sama asja seletamas.
Ettevõte, hmm. Mul pole ettevõtet. Ja riigi protsessides päriselt osalemiseks on mu süütenöör liiga lühike.
hmm... variant: Kaur koostab mingi meili, kus on kõik lühikese süütenööri tagajärjed veel näha, aga saadab selle nt hoopis mulle, kes ma lasen selle diplomaatiafiltrist läbi: jätan sisu alles, aga otsesed solvangud võtan maha? mulle tundub, et mul on see filter ajapikku päris heaks arenenud.
Täna tundub see kirjatükk kuidagi eriti ajakohane...
Kas oled kuulnud mõistet "full stack overflow"?
Arvan, et kõigepealt peaks suutma eristada üksikut ja üldist, lahendada üksikut probleemi arvestades üldise küsimusega. Olgu see kasvõi "ruutjuure arvutamine", aga olgu ruudu värvimiseks joon joone haaval, vastaku küsimusele, kuidas peaks ümardama, suudaks minna detailide jälgimisega lõpuni ja arutada, kas ruudu puhul on mõistlik kasutada teistsugust ümardamist (6.25 puhul tuleb 9 või 4).
Arvan, et on oluline mitte eksida umbes asjade mudasse. Mul oli kogemus: ah see osa on lihtne, peaaegu tehtud, ainult paar muudatust netist leitud näitele. 4 päeva hiljem pole midagi, sest mõeldi väga umbes ja tervik ei huvitanud kedagi, üldse. Isegi küsimuste peale ei saanud keegi aru, et nad ei saa aru (mina sain aru, sest üks artikkel jagas ülesande sarnaselt tükkideks).
Paneme fuzz ja buzz kokku, siis on mingi black magic, mille olemasolugi ei tea, sest me ei mõtle sellele, kuidas bar peab suhtlema ja siis see saadab kuidagi bar-le edasi ja töötabki. Üritad küsida, kuidas fuzz ja buzz suhtlevad, mis infot vahetavad, tuleb paljusõnaline jutt. Peale pikemat grillimist ja minu poolset lolli mängimist hakkas midagi tulema. Jätame kõrvale valusama küsimuse, mida need fuzz ja buzz teevad, kas buzz on vajalik vmt. Netist leiti näide, whoa, peaaegu valmis, samas ise ei saa isegi aru, et küsida, kas näide on sobivas prog keeles (muidugi oli hetkel mitte sobivas keeles).
Häirib isegi see, et juhendaja ei saanud aru, et tema harjunud viisil on viivitus vast 120ms, minu pakutud viisil alla 10ms ning see vahe on oluline ja nähtav. Kuidas on võimalik, et robootikaga phd tasemel tegelev inimene ei tule mõttele küsida, kuidas määratakse 3d kaamera abil küünarnuki punkt, kui ma räägin keerukusest, siis vaadatakse mind imelikult. See kõik on black magic.
Sina oleks saanud minu kõigest jutust aru eelmisel kolmapäeval, täna, esmaspäeval, ei saanud 5 magistranti ja üks doktorant; ma rääkisin aeglaselt.
Teeme midagi ja siis blufime.
Hetkel on mingi google religioon, google engineer, kes on ulatanud kõik enda mõtlemise kommuunile ja kasutab seal googlet. Tundub, et foorumis teistelt küsimine ei ole enam levinud lahendus, vist enam ei tööta...
Siin meenub anekdoot. Kauboi hüppab hobuse selga, annab piitsa ja paneb plagama, hobune jääb lolli näoga järele vaatama.
Sinu jutt pythoni teekidest, selle kohta lugesin eile news.ycombinator.com artiklit, kus öeldi, et programmeerimise õppimine on läinud varasemast palju raskemaks, kui kunagi oli ainult käsurida ja keel oli arvutiga, antud artikli näitel commodore64, kaasas, siis hetkel on suvaline keskkond nii keeruline, et minul kulub tunde selle häälestamiseks. Kõik need xStudiod, kompilaatorid, projektid, kompileerimise parameetrid, soovitavalt juurde veel git. Näiteks Visual Studio puhul oli default nähtav programmi ala alla 25% ekraanist, muu oli mingid värvilised tööriistad, ma pidin pingutama 80x25 aknas keerulisema teksti mõistmiseks.
Post a Comment