Nohikud, nohikud, nohikud..

S.t. käisin DevClubil.

The Curious Incident of the Dog in the Night-Time

Kitty soovitas; Inga ostis piletid.
Lihtne elu mul!

Oligi hea. Lava tundus alguses nagu Trieri või Stanislavski must kast, aga oli palju rohkem; moodsa tehnika võimalusi kasutati ägedamalt kui ma iial näinud olen. Näitlejad head, sisu huvitav. Meeldiva üllatusena sain kogu tekstist aru, diktsioon oli lihtsalt nii hea.

Curious... @ Wikipedia

Tartu Rattamaraton 2014

Läksin matkama ilma ühegi ootuseta aja / koha / kellelegi ära panemise osas. Tahtsin kukkumata ja "haamrit" saamata läbi sõita, kõik. Spidokat, pulsikella, gepsu ega Endomondot polnud. Stardigrupp 2000+.

Võtsingi rahulikult. Stardis ei rabelenud. Igas TP-s pidasin kinni, sõin, jõin. Mitu korda kohendasin sadulat (vajus alla), korra tuli kett maha. Laskumistel hoidsin ohutut vahet, kruusa-lõikudel ei hoidnud tihedalt tuulde. Ohtrad kukkumised tuletasid meelde, et tormata ei tohi.

Üllatusega märkasin, et jõudu on. Tõusud sõitsin. Laskumistel olen alati teistel jalus koperdand - seekord mitte; vahe tuleb paremast rattast, mitte must endast. Kui laskuda julged, saab ka pärast mäest kergemini üles...

Jõudu jätkus lõpuni; 36. ja 66. km vahel võitsin üle 100 koha. Poole maa peal viirastus aeg alla nelja tunni. Tegelikult 4:02:08, kuid ka see on PALJU parem kui arvata oskan.

 

Graafik: http://www.myttajad.eu/analysaator/

Mu eelmised 89 km ajad on 5:12 ja 4:24. Nendega võrreldes oli tänane igas mõttes mõnusam. Kergem, ohutum, enesetunne pärast finišit parem.

Aga kas ma tahan veel kunagi TRM-ile minna?
Vist mitte.
Sest, tsiteerides herr Ruuklit facebookis:
"... ennem uuesti ei tule kui harimäe ja meegaste laskumised välja võetakse. kiirused ja ratturite oskused balansist väljas, mõlemal vedeles ristseliti korisev mees maas ja oodati kiirabi. mul pole soovi oma õnne rohkem proovile panna, pool elu alles ees."

Blogroll 2014

Lisaks paarile isiklikule tuttavale on seal vaid:
- väga väga naine, sest seab nii hästi sõnu
- rents, õpetab küünilisust ja konkreetselt ütlemist
- ritsik, priimula ja indigoaalane

Mis on neil kõigil ühist?
- humanitaarid (vist, ega ma täpselt ju ei tea)
- naised
- elavad provintsis (indigoaalane vist Astangul küll)
- suht täiskasvanud

Mehed on kõik facebookis. Ma ei tea enam ühtegi blogivat meest, või siis ehk mõni, kes blogib ja siis lingib facebooki.

Mida see kõik mu enda kohta ütleb?

Rattaga tööl - ülestunnistus

// See on kirjutatud ajal, kui ma töötasin Skypes, ligi 10 km kodust

Kontor - kodu täpselt 20 min.
Reede õhtul, küll pärast tipptundi, aga ikkagi liikluses.
Pulss - lõpus - umbes 200.
(Hinnanguline, enesetunde pealt, ma ju ei mõõda.)
Kontoririietus, sandaal, MTB. Mitte MNT ja klipid ja lükra.

Ma enamasti käitun enam-vähem viisakalt, sõidan suisa rattateel ja järgin mõistlikus ulatuses liiklusseadust ja üldse, aga mõnikord ikka flipib ära.

Masohhistlik spordipäev / Sügisjooks / maraton

Maailmas on palju mõnusaid asju ja üks neist on jooksmine. On eri pikkusega distantsid, no näiteks 10 km ja 21 km. Mulle meeldivad mõlemad väga ja ma jooksen neid (enda vanuse & ümaruse kohta) üsna hästi. Tulemusest sõltumata on mõlemat HEA joosta. Sügisjooksul on mõlemad valikus ka.

Aga mina valin lolli järjekindlusega täismaratoni, 42,
- mida ma EI jookse hästi;
- mis on alati täielik PIIN läbida;
- mille kohta ma oskan juba väga täpselt ette ennustada, KUIDAS see mul pekki läheb.

ENNUSTUS järgmine:
Sihin aega alla 4 tunni. Tean, et see käib üle mu võimete, aga ikkagi sihin, sest tahan!!! Esimesed 20 km ongi mõnusad; poolmaraton tuleb vabalt alla 2 tunni. Aga 25 km kandis saabub surm. Miski hakkab valutama, siis väga valutama või läheb krampi, pean hakkama kõndima, kõik aja-plaanid lendavad kuradile, lõpetan ajaga 4 tundi ja peale.

NII KA NÜÜD. Vormi test näitas selgelt, et maratoni aeg tuleb 4+ ja lõpp saab olema piin. Aga tühja sest testist! Jookseme!! Eripärana alustasin eriti tagant ja 4-tunni-tempo grupi püüdmine oli omaette kurnav töö. Esimene ring ja teine ring kuni Piritani koos nendega. 27-28 km kandis tulid lihasvalud, kukkusin grupist. Lõpu-kolmandiku pidin jooksma vaheldumisi kõnniga, isegi 4.15 grupp sai mu viimasel tõusul kätte. Tänase iseärasusena surid lõpuks käed ära - kujutate ette - üritad joosta ja käed "surisevad", s.t. nende vereringe ei tööta. Wtf!
Aeg kusagil 4:12...4:13.

Gea leidis mind finišialast tursamaksa söömast (tx Reval Cafe!) ja viis sauna. Aitäh!

MIKS??, tekib loomulik küsimus. Miks inimene nii teeb? Ainus vastus on hetkel see, et vanusega hakkad nautima mitte asja ennast, ja ammugi mitte tulemust, vaid justnimelt seda, et MA TEEN MIS TAHAN. Olen paks, nõrk ja nohik? Peaks spordiürituse ajal vaikselt kodus püsima või siis vähemalt vormile kohase distantsi valima? Hah! - käige te kus! - mina jooksen maratoni ja kogu moos!

Järgmine aasta siis jälle. :)

Hiljem:
Aeg protokollis bruto 4:12:46, neto 4:12:03
http://www.championchip.ee/ftp/liveresults/2014/140914_42km/index3.htm

MinuMaja 2014

Toimus.
MinuMaja juures rannal, nagu ikka.
Üsna napis seltskonnas.
Pilti ei tehtud.
Kook koos Pillekaga viibis kusagil mujal.

Sinna sõites lõhkusin ära enda auto rehvi.

Koormustest 2014

Käin igal teisel varasügisel / hilissuvel kardioloogi juures koormustestil.
Medicover / Qvalitas, et metoodika oleks sama ja võrreldav.
Alguses tehakse puhates EKG, siis EKG ja vererõhu-pulsside mõõtmine ühtlaselt kasvaval koormusel.

Selle aasta kokkuvõte:
Kõik on parem kui varem.

Võrdluseks: http://kurinurm.blogspot.com/2010/09/koormustest.html
2012 andmed on mul paberil.

Lamades pulss 47; "bradükardia". EKG oli puhas.

Töötades on pilt aastate lõikes muutunud aga nii:
2010 275W - 176 bpm, rõhk 220/85
2012 275W - 169 bpm, rõhk 240/105
2014 275W - 164 bpm, rõhk 200/90


Sama trend on madalamatel koormustel. Sama töö juures on pulss madalam, rõhk madalam.
Kaal on samuti paar kg väiksem.

Olen HAV negatiivne

Laekus nimelt selline kiri:

Terviseameti Põhja talitus teostab epidemioloogilist uuringut seoses Kõrgezstanis viibinud kolme alpinistide grupiliikme haigestumisega A-hepatiiti.  Kuna viibisite koos Kõrgestanis siis on võimalik, et olete nakatunud A- hepatiiti. See haigus levib saastatud toidu, vee, toidunõude ja olmeesemete kaudu.

A- hepatiidil on kõige lühem peiteperiood kaks nädalat ja kõige pikem peiteperiood 45 päeva. Haiguse esmased haigusnähud võivad kulgeda gripitaoliselt (palavik ja lihasvalu) ning muutub uriini ja väljaheite värv: uriin muutub tumedaks ja väljaheide heledaks. Hiljem lisanduvad kõhulahtisus ja kollasus, mõnikord võib haigus kulgeda ilma kollasuseta. Haige muutub nakkusohtlikuks üks nädal enne esimeste haigusnähtude ilmumist.

Lisaks käitumisjuhised ja küsitlustik.

Mille saabumise ajaks olin juba testitud ja hetke seisuga siis hepatiidi-vaba.

(Ma muidu ei kirjutaks seda siia, aga kuna FB-s on juba haiglapildid olemas, siis las olla.)

Cooper 2950m

1. september. Lapsevanem magab vähe, ärkab vara. Sööb end õhtul magusast punni, sest 1. september. Ja kui jõmpsikad õhtul voodisse on saanud, läheb õue jooksma.

Soojendus, ja siis 3 km minutiaegadega: 4.01 4.08 4.06
Ehk siis 3 km 12:15
12 min jooksul 2950m.

Õues on Cooperit joosta tõeliselt tüütu. Tempot on raske hoida - peab kella vahtima, see aga segab. Kella täpsust on tundmatu suurus, loodan vaid, et mere ääres on ta enam-vähem. Pingutada kuidagi.. ei julge. Kui spordisaalis olin ma 12 minuti lõppedes täiesti läbi, pmst kukkusin pikali ja nautisin vere maitset suus ja (ilmselt üle 200 bpm) pulsi kukkumisest tingitud veidrat tunnet, siis eile polnud suurt miskit. Jalutasin veidi ja jooksin tagasi koju.

Ehk siis.
Aastatest hoolimata on mu 12 minuti distants püsinud sama: veidi alla 3000 meetri.