Scrabble

Mängisin lihast ja luust inimestega Scrabblet.
F-hoones.
Vist üle aasta on eelmisest korrast.
- inglise keel hullult segab
- ja reeglid on neil harjumatud
- aga muidu tuli välja küll.

Ilma kääneteta on tegelt parem mängida, sest nii on kiirem.
Bingosid on muidugi vastavalt vähem :)

Suusanädal

Eelmised kuus päeva möödusid nii.
N - 36 km, uisku ja klassikat
R - ujumine / puhkus
L - 31 km uisku
P - 10 km uisku
E - klassika trenn Pirital, umbes 10 km
T - uisu trenn Pirital, umbes 15 km
Kokku julgelt üle 110 km suusatamist.
Sellest suurem osa keskmise libisemisega, ainult viimane Pirita päev oli erand.

Kusjuures 1 trenni-km on raskem kui 2 km niisama suusatamist.


Efektid
- õlad-selg, reie-pealsed ja -siseküljed annavad tunda. Pole hullu, taastuvad.
- uisutehnika on nädalaga tuntavalt paranenud.
- käetõukesse on tekkinud jõud, mida seal 2n eest ei olnud.
- ilgelt tahaks veel suusatada.

Kepp ja lipe

Kepp. 
Eelmises klassika-trennis tegime harjutust, kus tuli end väiksest nukist ainult paaristõuke jõul üles lükata. Ma feilisin rämedalt. Esimese korra sain suure surmaga hakkama, teisel ei saand ja rohkem ei proovind. Ülejäänud trenni kamp surus end mängeldes 5 x üles.
Ja mina veel arvasin, et mu kätetõuge on enam-vähem!

Eile ja täna proovisin sama nukikest. Vahe: teised kepid. Trennis oli mul uisukepp, pikk ja vastikult painduv. Nüüd klassika oma, lühem ja jäik.
Tulem: sain nukist kergesti üles. Siis veel teise ja kolmanda ja... N-nda korra ka.
Kuna muu on kõik sama, siis loen vahe puhtalt teise kepi teeneks.

Lipe.
Ma sõidan uisku 5 min/km, pingutades tuleb 4:15 ka ära, aga see on hull rapsimine, mitte sõit.
Netist loetu põhjal sõidavad kõik 3 min/km. Mitte ässad, vaid sellised tavalised inimesed. Ja mul pole aimugi, kuidas see üldse võimalik on. Sõita must poole kiiremini - kuidas?

Täna siis selgus. Ilm +1 ja niiske. Pirita rajal oli libisemine, mida ma pole elus tundnud. Peaaegu jäine, aga tõuge toimis hästi. Ühel hetkel vaatasin spidokat - see näitas 3:18 (min/km). Ja see oli laugel ja korralikult sõites, ei mingit kihutamist.

Hiljem tegin harjutusi - põhiliselt rahulikku keppideta uisku. Kiirus läks alla 5 min/km pmst iseenesest.

Et siis:
- paaristõukeks on vaja õiget keppi.
- kiiruseks on vaja õiget libisemist.
Lihtne!

Uisustiil

Kolleeg luges ette viis erinevat uisustiili tehnikat. Ma siis uisutasin kolm päeva ja proovisin igat moodi ja lugesin lõpuks kokku, et ma oskan neist poolt. Mitte nagu 5 / 2 = 2.5, vaid nagu 0.5, ehk poolt ühest tehnikast. See on kahesammuline Mogren, kus kätetõuke teen koos vasaku jala tõukega. Kui tahan teha käetõuke koos parema jalaga, olen kohe rajal pepuli.

Ja ka see pool-Mogren on selline... poolpidune. Kuna olen harjunud kätega aitama, siis vasak jalg sisuliselt ei tõuka. Ehk siis mul on stiil, kus teen vaheldumisi parema jala tõuke, kätega paaristõuke, parema jalaga, kätega, parema jalaga, kätega...

Seega tuleb teha harjutusi!
Et saada vasak jalg tõukama, mõlemad korralikult libisema ja liikumine kiiremaks.
Alustame kolmest kergemast:
- "vastand-faasis" Mogren (käetõuge samal ajal koos parema jalaga)
- Wassberg
- keppideta sõit

Aga seni on mu klassikatehnika endiselt kiirem kui uisk.

Peetrimägi, Praha

Jalutasin kesklinnast hotelli poole, kui märkasin enda ees mäge. Silt ütles, et mäe nimi on Petřín ja et see on avalik aed ja ronitagu kohe üles. Lumised teerajad olid ööst hoolimata kenasti valged, siksakitasin üles. 

Tükk turnimist oli. Mägi on Vltavast mõõtes ~130 m kõrge. Nõlval on funikulöör, selle kõrval suusa-kelgu-lumelaua rada. Üleval müürid, kaljud ("petra" = "kalju") ja kolme kupliga tähetorn. Ja vaated kogu Prahale.

Mõnus jalutuskäik!
Internett - ntx Petřín @ Wikipedia  - soovitab seda kanti kõigile, mina ka.

Jooksurajal

Möödas on need päevad, kus ma 4 x nädalas Lasnamäe kergejõustikuhallis käisin.
Aga täna võtsin ja tegin paar tiiru Tallinna Spordihallis.

1 x 1000 m tempoga 4:30 min/km
2 x 500 m tempoga 4 min/km

2 x 250 m tempoga 3 min/km
Raske oli.
Kõhuke segab ja jalad pole ka jooksmisega harjunud.

See 4:30 kilomeeter tuli ikka väga vaevaliselt.
Kokku veidi üle 5 km.
Järele 1 km sõude-ergomeetril ja veidi võimlemist.

Nüüd on eesmärk hakata käima nädalas 1 x ujumas ja 1 x jooksmas.

Suusatrennis

Üle saja aasta sattusin taas trenni.

1) Tervis, mis enne trenni ähvardas ja kollitas, muutus treeneri nägemisel reipaks. Kõik vaevused unusid ega naasnd ka pärast trenni. Sport teeb terveks!!!

2) Suusad sain Sportlandi määrdlast kätte 30 min enne trenni. Rajal - pidamine - NULL! Ma kahtlustan (aga ei taiband küsida), et nad panid sinna miskit külma ilma pidamist alla. Tegelt oli aga +1. Õnneks aitas treeneri lilla võlupulk tallad taas raja külge.

3) Jalgadega tehtavad harjutused täiesti sujusid.

4) Käte töö aga - teine NULL! Lõppes sellega, et viimast harjutust - väiksest nukikesest kätega üles lükkamist - ma ei suutnud. Ainsana grupist. Nõrk!!! :(

Järgmiseks korraks: klassika-trenni jaoks kepid! Swixid vajusid tõusul täiega läbi.

5) Ja üldse suusatan ma aeglasemalt kui Pirital kombeks.

Harjutused olid kõik klassikastiilile ja jäljes, 300m (või 400m) ringil
- vahelduvtõuge ilma keppideta, 3 ringi
- ühe-jala vahelduvtõuge  ilma keppideta, 2 x 2 ringi. S.t. ühe jalaga lükkad ja teine tolgendab kaasa
- sama, keppidega, 2 x 2 ringi. Kordan: vahelduvtõuge, ehk siis kepid vaheldumisi maha, aga lükkab ainult üks jalg, vasak v parem. Järgmisel ringil teine jalg jne.
- paaristõuge, 3 ringi
- paaristõuge pausiga (tõukad - tõstad kepid - ootad hetke),  2 ringi
- paaristõuge tõusust üles

Paaristõugetel oli rõhk rütmil, et ei vehiks lakkamatult ja oleks aega libiseda ja puhata.

Koos soojenduse ja trenni-lõpu-ringiga täpselt 2 tundi, paarteist kilomeetrit.

Pikk päev suuskadel

Alo ja Iidaga Järve metsas. Alo tegi 1 ringi, Iida kaks. Vaheapeal oli piknik tee ja kommidega. Rada on seal jube, aga lapsesõbralik. Rahvast on vähe ja kõik on väga aeglased.

Katiga Harkus. Valges / hämaras. Rada väga hea. Uisku, 13 km.

Proua S.-ga Harkus. Täiesti öösel (23.30 - 00.10), klassikat, 8 km.

Üksi Harkus. Veel hiljem ( - 01.30), 16 km, klassikat, ringid 38 ja 42 minutit. Väsitasin end korralikult ära.

• Veider on pühapäeval suusatada. Tööpäeva õhtuti olen ma rajal suhteliselt aeglane, sest sõitmas käivad fännid (või Pirital päris sportlased) ja need lendavad must mööda nagu s. kassist. Järve rajal olid aga ainult ukerdajad ja ka Harkus olin ma enamikust kiirem.
• Ma sõidan uisku ja klassikat umbes sama kiiresti
  Paaristõuge: 4.10 .. 4.20 min/km
  Vahelduvtõuge: 4.30 .. 5.00 min/km
• Lõpus olid käed nii väsinud, et nad lihtsalt käisid edasi-tagasi. Sõitsin puhtalt jalgadega. Sellest ka kiirus 5 min/km ja üle.
• Määrisin suuska nii, et panin poolele põhjale pidamist ja siis sõitsin libiseva osa puhtaks. See tähendas, et esimesed 2 km oli libisemine null. A vähemalt pidas hästi.
• BD lamp ei ole ikkagi hea. Puudub heleda hajuvalguse võimalus.

Rattahooaeg avatud

11 km, Kadriorus ja keset linna.
Mere ääres oli sigalibe. Sile jää ja vesi. Korra kukkusin (5 km/h pealt) ja korra panin jala maha - täielik jama, ei seisa püsti ja ei saa enam sõitma :)

Küsimus "kas sellise ilmaga võib rattaga tööl käia?" sai ka vastuse, "ei taha".
Probleemiks pole niivõrd sõitmine, autoteed on paljad ja kesklinna kõnnikad ka.
Märga ma ka ei karda.
Aga külm tuul ajab pea nii õlgade vahele, et ümbruse tajumine kannatab.

Fototehnika ost-müük

Müüdud:
Canon 85/1.8
Canon EOS 450D

Ostetud:
Canon EOS 650D

"Trojan Horse"

"Trojan Horse", Mark Russinovich

Jalutasin Frankfurti lennujaama raamatupoes, kui silma hakkas tuttav nimi. Mida teeb sysinternalsi progeja raamatuletis???

Kirjutab sellest, mida teab, lootsin ma.

Päris nii see ei olnud. Raamatu algus on OK, arvuti-teemaline ja asjalik ja huvitav. Stuxnet ja USA .gov / .mil vaheline jagelemine ja digital forensics. Aga siis läheb autor Dan Browni teed ja kiiva ja ära.

Kokkuvõttes - hea lugemine, aga mingit tõsist elamust sellest ei saanud.

Huvitava lisana sain paar päeva hiljem raamatusse autori autogrammi :)

"Õnnelik Araabia"

"Õnnelik Araabia", Thorkild Hansen

Taani soov maailmariigiks saada viis maailma esimese teadus-ekspeditsioonini. Maid oli uuritud enne ka, aga nende otsus saata Araabiat uurima ainult õpetatud mehed, mitte vallutajad ega kaupmehed, oli aastal 1756 täiesti ainulaadne.

Tehnilises mõttes üritus õnnestus, teadlased jõudsid Jeemenisse ("Arabia Felix") ja üks tuli tagasi ka. Aga sisuliselt oli see fiasko. Ja vajus unustusse.

Raamat kirjeldab imehästi, miks ja kuidas. Jutustus on haarav, nii stiililt kui sisult, ja hariv, ja väga mõtlemapanev.