Mount Charleston, 3632m

Mt Charleston on Lõuna-Nevada ja Spring Mountains'i kõrgeim tipp.

Alustuseks ajame kõik segi ja läheme Little Falls rajale. Kui mõistus koju tuleb ja oma asukohast arusaam, otsustame L.F. lõpust kaardi ja kompassi järgi South Loop'ile edasi ronida. Little Falls on ka eraldi mini-matkaks päris sobiv, läheb kahe piraka rünka - Echo ja Cathedral Rock - vahelt üles ja on ilus.

Kui rada läbi, läheb raskeks. Nõlv ei olegi väga järsk, aga igal pool on püstised kaljud ees ja me ei tea, kas nende vahelt saab üles või ei. Harvad tuurid ja jäljed juhivad meid aga edasi. Hetkeks on küll tunne, et edasipääsu pole - ees on vertikaalne sein ja suurveeaegne kosk. Saame siiski kõrvalt kaljude vahelt läbi ja edasi on juba lihtne, mäehari paistab. Kaljud ja puud on tegelikult abiks, klibunõlv oleks palju vastikum ja raskem. No ja ronida mulle ju tegelikult meeldib, eks :)

Saame harjale ja South Loop rajale ja seda mööda edasi. Maastik muutub. Laial harjal on alpiaasad ja Bristlecone männi metsad. (Bristlecone pine... ehk harjaskäbine mänd? on maailma vanim puud - kui vanimad sekvoiad on 2200 aastat, siis nood männid on üle 4000 aasta vanad. Väändunud, seest tühjaks kõdund rondid, aga - elus!) Tõus on siin üsna malbe, kõnnime harjal ja selle lähedal. Harjalt näeb Kyle kanjoni seinu ja teispoolset kõrbe ja veel mägesid ja see kõik on hirmus ilus.

3450m peal on rajal sadulake, selle juures muutub maastik taas - puud ja põõsad kaovad, jäävad klibu ja okastaimed. Klibu on lahtine, aga õnneks on siin rada ees ja sellel on kõndida väga mugav. See on hea, sest kõrgus üle 3000m hakkab tasapisi mõjuma, liikuda on raske.

Kuid.. enne tippu algab oru teisel küljel äike. Mida teha? Otsustame ikkagi tipus ära käia, aga alla minna/tulla mitte mööda North Loop'i (sest selle peal sajab ja lööb välku), vaid tagasi SL pidi. Viimane 200m tõus läeb tänu äikesele küll väga nobedalt!

Charleston Peak, 3632m!!!

C Peak ise on lauge künkake ja peaaegu taimkatteta. Tipus on miskid rauast mastid, mille lähedal me olla ei julge - äike on veel eemal, aga läheneb kärmelt. Varem selgelt paistnud Mummy mountain on täies vihmas. Tipushokolaad, paar klõpsu, ja joostes alla!

5 min tipust allpool saavad vihm ja rahe meid ikkagi kätte. Kah huvitav elamus, 3500m peal rahes matkata! Aga äike on meist ikka eemal, ehkki välgud on selgelt näha ja mürin valju.

Laskume hämmastavalt kärmelt. Madalamal jätavad elemendid meid varsti rahule, äike piilub eemalt ja vihm ainult tibutab. Harja pealt hoiame siiski eemale...

Pikk tee Harrise sadulani enne Griffith Peak'i - 3370 m, seal olen ma varem käinud :) - ja siis siksakitades rada mööda alla. Sakid on lauged ja hirmus pikk, siit üles vantsida poleks küll viitsinud!!! Mets ja mäekülg muidugi ilus - võimsad puud, kivised jõeängid, ja vaated Kyle kanjoni püstistele seintele. Isegi lund näeme :)

Aeg-ajalt vilksab metsa vahelt Charleston Peak ise. Siit tundub ta hirmus kauge - uskumatu, kas me tõesti käisime seal?! Ise, omal jalal? Oh...

Täpselt päikeseloojanguks alla auto juurde.

Rada:
- Kõrguste vahe 1310m, reaalset tõusu umbes 1500m.
- Start hotellist 6:00, rajale 7:00, tagasi 19:00
- Üles 8 tundi (v veidi vähem. 8 tundi ongi selle raja "nominaalne" aeg.)
- Alla 4 tundi, kah täpselt nagu öeldud.
- Too Little Falls / otseminek oli päris hea variant. Kaks kord South Loopi teha oleks tobe, aga N ja S loop kokku oleks meile liiga pikk olnd.
- S Loop on krdi ilus oma vertikaalsete seinade ja harjapealse rajaga, aga N Loop olla veel parem. Kunagi teen selle ka!
- Meeriklaste rajatähistus ja kaardid imevad. LF rajal polnud ühtegi silti. SL rajal oli üks, mis ütles "see on tähtis rada nr 150". SL algus oli vastavast sildist ligi pool miili eemal. Veebis kah kurdetakse, et tähistustega jamad, seega pole me ainsad äpud.
- Aga valele rajale minek oli puhtalt me enda (või mu enda) kiirustamise kala.
- Ilma kohta lubati, et pilved tekivad kindlasti, aga vihma saame 20%. Saimegi.

Nägime:
- 1 matkajat - läks tippu pärast meid - hull!
- 2 tühja telki
- metsade kaupa Bristlecone mände
- koolibri-sarnast linnukest, mitut, püsisid põristades õhus paigal. 1 istus pikalt meist 2 m kaugusel oksal
- mingeid röövlinde (kullid, viud...?)
- Lockheedi Area-51 lennuki rususid (ülisalajane lend, mis U-2 projekti rahvast vedades Mt Charlestoni tipu lähedal alla kukkus)
- ja oh milliseid vaateid!!!

Mount Charleston @ WikiPedia
Mount Charleston @ SummitPost
Mount Charleston @ PeakBagger